Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

The Lord of the Rings: The Return of the King

(romaan aastast 1955)

eesti keeles: «Sõrmuste isand. Kolmas osa: Kuninga tagasitulek»
Tallinn «Tiritamm» 1998

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
15
5
2
2
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (24)
Indrek Hargla

Avastasin hirmuga, et minu Tolkienile antud hinnete keskmine BAASis on kuidagi liiga ebardlikult kõrge. Kõrgem, kui tõepoolest mitme hea kirjaniku oma. Sestap suskame siis ühe "kahe", triloogia kõige viletsamale ja mannetumale osale. "Kolme" ei luba südametunnistus anda, sest selle hinde on saanud mitmed "Kuningast" etemad romaanis. Raamatujuures põhipuuduseks ideede nappus. Igal tasemel. Lasteraamatuks liiga hall, täiskasvanutele liiga sisutühi. JRRT oleks pidanud oma saagale ikka väärilise finaali välja mõtlema. Selline lohisev ja pingutatud lõpp kangutas minu silmas aga ka eelmiste osade väärtusi allapoole.
Teksti loeti inglise keeles
Misfit Creep

Ja retk jätkub... ning lõpeb. Loomulikult "heade" võiduga. Aga ega see tähenda, et raamatut lugeda ei kõlbaks. Triloogia viimases osas lõpeb Sõrmuste Isanda kurjus ja paistab, et keskmaa on jälle pääsenud. Kuid kui kauaks? Kahjuks hakkavad keskmaal välja surema haldjad ja viimased lahkuvad laevadega hallidest sadamaist (ka Gandalf, Bilbo ja Frodo). Sõprade lahkuminek ja maakonna korrastamine. "Kuninga Tagasitulek" Tundub mulle neist kolmest kõige kurvem ja meeldib ka vist kõige rohkem.Raamatu lõpus on ka lisad mida tasuks uurida, kuna seal leidub päris asjalikku infi kogu selle värgi kohta.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Ainus raamat kogu triloogiast, mis nagu viit väärib... Vahvad lahingud. Aga... Ei hakka kunstlikult hinnet upitama. Jääb neli, kuigi kolme plussiga.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Kurb lõpp.(Mulle vähemalt tundus)Meeldisid lahingud ja see et raamatus toimus mittu eri liini korraga.Tegi asja põnevamaks.Tõlge oli hea.Raamat oli paks aga huvitav.Mulle meeldis raamatus väga lisa osa.Tähestikud,kaardid,jutud...,sugupuud jne
Teksti loeti eesti keeles
mcpat ( naine )

Kuidas saab olla nii et vat see raamat näiteks oli tri. parim, nad nii sarnased nii ülesehituselt jne. Maagiline. Aus olla siis kirjeldamiseks sõnu ei leiagi
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kolmas osa oli vist parim. Lõpp jääb küll igaveseks meelde. Kustkui õnnelik ja tüüpiline, kuid siiski rusuvalt kurb.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Arumaa

Tegelikult on vast väär kommenteerida triloogia osasid eraldi, kuid kuna lugesin neid tajutavate ajaliste vahedega, siis on selgelt meeeles, et igaüks neist oli elamus omaette ja väärt soovitamist.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Kolmas osa paneb punkti suurepärasele seiklusfantaasiale. Ei usu, et fantasy`s on keegi loonud nii läbimõeldud ja korrektselt töötavat maailma.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

On sadu ja sadu tuhandeid inimesi.. rohkemgi veel... kõvasti rohkem. Kõik nad on kiitnud kord esimest, kord teist, kord kolmandat raamatut. Mina ei hakka kiitma. Tolkiini puhul ei ole vaja otsida vigu teosest, seda on teinud rohkem kui miljonid lugejad. Ei ole vaja ka kirjeldada sündmustikku. On vaja hinnet. Minu hinne ei üllata ilmselt kedagi -- ei tohikski!
Teksti loeti eesti keeles
Ermelin Hunt

Ja teekond jõuab lõpule... Tolkieni jutustamisviis on niivõrd haarav, et minu jaoks kõige igavam asi maailmas - lahingukirjeldused - muutusid võimatult huvitavaiks: ma ei suutnud ära oodata, kes võidab ja lugesin kiiremini kui ma end suuteliseks pidasin... Kui Viimases Lahingus saabusid lootuse madalseisu hetkel, mil ühendatud väed olid juba kaotamas Maailmade Sõda hea ja kurja vahel kuninglikult graatsilised Kotkad, nutsin ma südamest (minu puhul üliharuldane!). Vääriline lõpp maailmakirjanduse suurtriloogiale, kuid samas nii kurb...
Teksti loeti eesti keeles
Linda Kaljula

Pean seda samuti triloogia kõige nõrgemaks osaks. Sisu keskendus väga sõdade peale ja stiil läks väga vanatestamentlikuks, liiga pateetiliseks.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Lugesin ammu ja nüüd lehitsesin teise üle.Vahest muidu oleks nelja pannud aga just Frodo ja Jussi ringilippamine orkide keskel tõstis minu silmis hinnet tublisti. Kahju, et orkidest nii vähe kõneldakse. Ka kõik muud süþeeliinid olid huvitavad ja põnevad aga orkide osa üle prahi, sest seal ei olnud kõik nii üllad ja suursugused. Mitte, et kuri elustiil mulle meeldiks aga see tõi tegevusele oluliselt värvi juurde. Igatahes üle lehitsedes tekkis huvi uuesti läbi lugeda ja seda ei juhtu iga raamatuga :)
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Panen nelja, kuna viimase raamatu teine pool ei olnud nii hea kui ma lootsin. Siis oli huvitav kui mindi tagasi maakonda ja saadi teada, et seegi on kurjuse alla langenud, kuid mulle ei meeldinud, et Frodo halvaks muutus. Kõige enam LOTR tegelastest meeldis mulle Juss(tegelikult Tom, aga eestlased panid Eesti pärasema nime). See oli selline lahe sell. Tema oli see, tänu kellele Frodo üldse hakkama sai. Lõpus oli laul Frodost, kuigi see oleks pidanud olema Jussist, sest temagi hoidis sõrmust enda käes, kuid ei vandunud hetkeksgi alla sõrmuse ahvatlustele. Aga samas peab ka Frodost aru saama-tal oli see sõrmus mitu korda kauem kui Jussil. Kuid sellest hoolimata on Juss lahedam! Paneksin küll viie aga kahjuks ei jõua see osa ülejäänud kahe tasemele.
Teksti loeti eesti keeles
Sander Vahter

Huvitav, minu meelest oli Juss (ning Sam, kui ma ei eksi) kõige tüütum tegelane kogu raamatus ning tuletas mulle meelde Verne`i neegreid, eriti Nabi "Saladuslikust saarest". Täiesti arukad, algatusvõimelised ja toredad tegelased mõlemad, aga kui Cyrus või Frodo murelikult ohkama juhtub, on kohe "Massa siin, massa seal" või "Peremees, ära pahanda, Juss masseerib nüüd su väsinud õlgu". Eneseväärikust võiks ju ikkagi rohkem olla, isegi kui sa oled ainult raamatukangelane.
Verne`ist ma saan aru, ajad olid sellised, aga Tolkienist ma aru ei saa. Kui ma viimased korrad LotRi lugesin, jätsin need Frodo&Jussi kahekesi askeldused rahumeeli vahele, põhiliselt just selle ühe osapoole mõistetamatu orjalikkuse pärast.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Sama pateetiliselt tüütu, või tüütult pateetiline, kui eelmised osadki. Ei hinda nii läägeid ja venivaid raamatuid eriti...
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Võrratu! Siin ei ole mitte midagi sellist, mida veel tahaks, kõik on just nii nagu vaja. Jah, ainult et tagasi tahaks sinna müstilisse maailma, seiklema koos Vennaskonnaga. Liiga kauaks olen siia jäänud...
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles