Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

The Lord of the Rings: The Fellowship of the Ring

(romaan aastast 1954)

eesti keeles: «Sõrmuste isand. Esimene osa: Sõrmuse vennaskond»
Tallinn «Tiritamm» 1996

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
21
1
2
0
0
Keskmine hinne
4.792
Arvustused (24)

Esimene osa (või raamat) "Sõrmuste Isanda" triloogiast. Natuke parem kui "Kaks kantsi" kuid loomulikult on mõlemad täisti viie väärilised. Vennaskonna koostamine. Pika teekonna ränk ja raske algus. Teekond kust nad ei pruugi enam tagasi tulla. Gandalfi kõrge kukkumine Moria kaevandustes. Balini kuningriik jne. Sündmused, sündmused ,seda lugedes juba naljalt igav ei hakka. põnevust jätkub kogu esimese osa lõpuni kus Vennaskonna üks kaaslastest ei suuda enam taltsutada oma iha Sõrmuse järele ja ründab...Lugege ise kui te veel ei ole seda teinud. Mõtteainet jätkub küllaga.
Teksti loeti eesti keeles

Issake kuidas suudab keegi nii põneva maailma välja mõelda?Tegelased on nii nunnud. Mõnes kohas tuli pisar silma.Sündmused on nii tõetruud.(nagu eepos, nagu maailma kroonika)Pole kohe sõnugi.Nii hea raamat!!!!!!!!!!!Lugege kõik.
Teksti loeti eesti keeles

Tõmbame hinnet alla :)

Minu arust saaks seda raamatut kirjutada ka vähemate sõnadega. Loomulikult on see, mis kirjas, pandud sinna ka äärmiselt mõjukalt... Aga see ei vabanda. Ja ma ei saa ikka veel aru, miks oli vaja "Kääbikus" esinenud nimed ühtäkki maakeelde tõlkida.... Igatahes tõlkija kommentarid olid ebaveenvad, minu arust kannatas sellega raamatu loetavus.

Aga kuigi hinne on neli, ostsin selle raamatu siiski ära, ehk on teinekordki hää lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Igatpidi mõnus, ja see pikk keeruline seletamine siin ka omamoodi mõnus, kuigi jätab vähem ruumi fantaasial, samas aga on kõik silme ees nii täiuslik......mm nimed? eks seelle tõkimisisega on nagu on, harjub ära, aga saagi aru kuidas siis õige on...
Teksti loeti eesti keeles

Hea raamat, aga umbes 4-5 korda pikem kui tarvis. Kui "Kääbikule" panin õige mitmel põhjusel "5"-e, siis siin on kirjutatud sellele hea järg, millele aga kahjuks on metsikult õhku sisse puhutud. Hinnates kogu triloogiat ühe loona - sest seda ta on - on enamik esimest raamatut väga hea, ja nii ka viimase raamatu viimane kolmandik. Terve teine raamat on suhteliselt mõttetu edasi-tagasi tormamine. Kui "Kääbikut" loen ma väsimatult iga viie aasta tagant, siis Sõrmuste triloogiast ma vaevalt hakkan end teist korda läbi närima (lõpuks on nii palju muud huvitavat lugeda!).

Õieti peaks siia joone alla tõmbama, sest kogemused on näidanud, et iga sisulise kriitika peale saad kaela karja agressiivseid fänne, kellele millegipärast tundub, et teose suuruse mittemõistmise eest tuleks sind kõrvaldada genofondist… Sellegipoolest terendub mul saaga asemel silme ees umbes üheksa kääbiku-taolist raamatut, umbes sama pikad ja sama head. Noh, kui mitte sama head, siis peaaegu. Materjali ju oli. Ilmselt aga poleks siis sellist monumentaalset teost ja autoril sellist kuulsust(?) Keegi väitis, et tekst on nii tihe, et kui paar lehekülge vahele jätta, ei saa enam aru, mis toimub. Õige, aga kui sada vahele jätta, ei juhtu midagi - vihjetest saad teada, et mõned on maha löödud ja nad ikka otsivad. Ausalt öeldes olengi raamatu peale pisut pahane - nii palju loetud, aga ma ei tea õieti midagi maailmast, kus kõik toimus. Ma ei näinud elu, selle asemel nad muudkui kappasid ja hakkisid üksteist. Tagantjärele raamatule mõeldes näengi vaimusilmas vaid mööda porist kõnnumaad paljastatud mõõkadega ratsutavaid peletisi (sinna hulka arvan ka haldjad, päkapikud ja kääbikud)…

Teksti loeti eesti keeles

Jah, siin polegi midagi seletada eriti - ikka väga hea ja tugev raamat on! Huvitav on nende raamatute juures see, et neid kõlbab lugeda nii väikestele lastele unejutuna kui ka täiskasvanule ajaviiteks. Tohutult huvitav ja meeldejääv maailm on selles raamatus üles ehitatud. Selline temaatika läheb minu maitsega isiklikult kõige paremini kokku - Tolkieni raamatuid saab hästi võrrelda ka metal muusikaga. Täpsemalt siis power metaliga. On väga palju bände, kes kasutavad Tolkieni teoseid bändi lüürikas inspiratsioonina. Näiteks toon ka välja mõned nii öelda Tolkieni teemalised metalbändid: vahest üks originaalsemaid ja paremaid gruppe on sümfoonilist eepilist power metalit viljelev bänd Rhapsody, mis on pärit Itaaliast. Ära tasub nimetada ka kindlasti bändi Blind Guardian, kelle loo nimed juba, nagu näiteks "The lord of the rings" ütlevad ära, millest bänd laulab. Ja tõesti, kuulates sellist muusikat ja lugedes Tolkieni sa lihtsalt siirdudki sinna iidsesse, müstilisse ja imelisse maailma koos draakonite, võlurite- ja teistega. Vapustav!!!
Teksti loeti eesti keeles

Geniaalne ja muidu igati täiuslikkuselähedane teos. Kui võimalik, vältige siiski eestikeelset tõlget - see on üsna kohutav.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

On sadu ja sadu tuhandeid inimesi.. rohkemgi veel... kõvasti rohkem. Kõik nad on kiitnud kord esimest, kord teist, kord kolmandat raamatut. Mina ei hakka kiitma. Tolkiini puhul ei ole vaja otsida vigu teosest, seda on teinud rohkem kui miljonid lugejad. Ei ole vaja ka kirjeldada sündmustikku. On vaja hinnet. Minu hinne ei üllata ilmselt kedagi -- ei tohikski
Teksti loeti eesti keeles

Täpselt see stiil, mida selline raamat nõuab ja piisav jutustamisoskus (Tolkien on üks parimaid jutuvestjaid, keda lugenud olen), põnevus poeb põue juba esimestel lehekülgedel ega kao ka lõpus kuhugile - torma aga poodi või raamatukokku teise osa järgi, hingematvad kirjeldused, mis panevad esteedi või lüüriku ohkama ja silmanurka ilmunud pisarat salamisi varrukasse pühkima ja tõeline südamlikkus, mis haarab lugeja lingu ega lasegi enam lahti - Tolkieni ei saa lugeda, teda tuleb läbi elada. Ühesõnaga - viiepallisüsteemis oleks hinne 6.
Teksti loeti eesti keeles

Kuigi siin osas antakse teada, mille pärast nad seda teevad, pole siin suurt midagi erilist. Kari karvasi ja sulelisi jalutab jällegi ringi, kui vaja siis kakelevad, kui vaja poevad põõsa peitu jne... Olgu sellega kuidas on, sihuke juba kord fäntaasi sisu kipub olema. Mind häiris eelkõige see ülepingutatud pateetika, tohutud kiidulaulud, liialt must-valge vorm ja liigne venitamine. Ei teeks paha, kui oleks umbes poole lühem.
Teksti loeti eesti keeles

Kui Kääbik oli minu arust üks lihtsakoeline laste muinasjutt, siis see raamat jättis mulle märksa parema mulje. Jah, algus kippus natuke venima, kuid see polnud takistavaks faktoriks. Eriti meeldis mulle teose viimane kolmandik. See haldjamets oli nii hästi välja mõeldud ja vormistatud. Ma ei tea mitte ühtegi teist kirjeldust, mis sellele vastaks.
Teksti loeti eesti keeles

minu arust on see jutt täiesti viite väärt! see, et ta nii pikk on jätab lugemisrõõmu ju kauemaks! kunagi ammu sain esimese osa sünnipäevaks, kuid varsti muretsesin ka teised osad, sest see lihtsalt oli nii huvitav! esimeses oli rohkem huumorit kui teistes. Bilbo ja puha ju! olen ka esimese osa filmi näinud. oli täitsa hea, kuid raamat on siiski parem!

ei taha hakata mõttetuid suurendusi kasutama nagu "täiega hea", kuid minu arust ta oli selline! tegelikult, eks mõni koht oli küll selline, kus oleks võinud lühemaks jätta, kuid viite on ta siiski väärt!

Teksti loeti eesti keeles

Tolkieni triloogia on kolossaalne - tõesti ühe mehe elutöö kõige oma keelte ja ajalooga. Olen sellest siiamaani lummatud ja mul on peaaegu et raske uskuda, et see kõik on kellegi väljamõeldis...
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles