(jutt aastast 1972)
https://archive.org/details/diogenese-latern/page/174/mode/2up
eesti keeles: «Meditsiini triumf»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976
Elundisiirdamine ja -hangeldamine ning selle «võlud»... jutt mida ikka ja jälle olen üle lugenud ning mida ma ikka ja jälle naudin. Kõõrdsilmne Ingel ning tema «lihtsameelne» vihjetest kubisev kaitsekõne kohtus on omas zhanris suisa etalon.
Iseäranis kaifin ma seda, kuidas kroonutruult pamfletti kirjutades on võimalik luua igihaljas tekst, mis sobib tegelikult iga ühiskonnakorra pihta.
Peategelane nimi Kõõrdsilmne Ingel meenutas kohe V. Palmani "Er$oti kraatrit", kus oli Kõversuine Ingel. Need olid vist venelaste meelest õiged pätinimed. Eks paistab, millal satuvad ette Kõverjalgne Ingel ja Kõverninaline Ingel. Praegu 3-.
Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.