Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Anatoli Dneprov ·

Krabõ idut po ostrovu

(jutt aastast 1958)
https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19620909.2.14

ajakirjapublikatsioon: «Znanije – sila» 1958; nr 11
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Krabisaar»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
  • Ilmunud ajalehes
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
15
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.789
Arvustused (19)

Lugu «nende» elust «seal»... lühidalt ulmepamflett... oli sihuke ulme alaliik nõukogudemaal. Aga ega vist teistmoodi polekski 1958. aastal Nõukogude Liidus küberneetilistel teemadel kirjutada saanudki. Lummab hoopis idee värskus... tegelikult olen ma kohanud veel kahte enamvähem sama süzheega juttu, aga need mõlemad olid kirjutatud 5-10 aastat hiljem... autoriteks olid Niels E. Nielsen ja Stefan Weinfeld... Dneprov oli neist kindlasti ennem (see on üldse tema üks esimesi jutte) ja Dneprov on ka tunduvalt huvitavam ning värskem. Antoloogia «Diogenese latern» üks ilmseid kõrghetki, sealjuures on see raamatu kõige vanem lugu... vaat nii!
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Erinevalt eelkirjutajast pole mina ühtegi sarnast juttu lugenud, seda suurem on minu vaimustus sellest. Lühidalt eelnenust. Üksikule saarele pannakse maha hunnik igasugust metalli, metallhammastega teadlane, tema sõber ja robot-krabi, kelle ülesandeks on toota võimalikult palju endasuguseid. Kui metall otasa saab---->läheb jamaks.
Teksti loeti eesti keeles

Täitsa hea lugu. Kõige rohkem paneb mind mõtlema selle üle, kuidas Dneprov neli aastat pärast"Krabisaart" sai kirjutatud sihukese iba nagu "Kangelastegu". Äkki on erinevad inimesed? ;)
Teksti loeti eesti keeles

Vinge ja vihane lugu. Mingi fanaatiline sõjaväeinsenöör suurt tööd tegemas ja loomas sõjapidamiskrabisid. Uus evolutsioon. Aga parem oleks vist jah see elukas sinna saarele jätta ja mitte teda torkida.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelik hinne oleks "viis miinusega". Minu arvates jäi midagi vajaka. Kuid see on noring. Huvitav idee: luua iseennast taastootvad masinad ja lasta neil siis piiratud ressurside juures omavahel konkureerida. Kes jääb peale olelusvõitluses?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Minu jaoks originaalne idee ja väga hästi välja joonistatud. Kõik detailid ja sündmused on loogilised ja hädavajalikud. Kogumiku üks parimaid lugusid. Ilmselge viis pluss.
Teksti loeti eesti keeles

Idee ise hea, Darwinit masinate peal rakendada. Kuid see tegevus seal saarel polnud just nii hästi läbi mõeldud kui asi reaalselt oleks sündind. Hea aga mitte väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Ausalt öeldes pole lugenud aga kuulsin Eesti Raadiost kuudemängu kujul. Vinge asi, kuulasin põnevusega.
Teksti loeti eesti keeles

Idee oli väga huvitav. Tõestada Darvinit robot krabide abil ja pärast neid paremaid ja tugevamaid kasutada sõjanduses. Lõpp oli ka hea nii, et see insener ei arvestanud sellega, et krabi ka talle kallale tuleb tema teras hammaste pärast. Kuid üks asi ei vastanud loogikale. Miks need hiigel krabid pärast sellele laevale kallale ei tulnud, mis meestele (üleelanule) järgi tuli. Kuna nad olid juba nii suured, et nad oleks võinud ju ka laeva pintslisse pista. Lugu muidu oli hea kuid viit ei taha panna mõne ebaselge asjaolu tõttu. Eba selgeks jäi ka veel see, miks need krabid muutusid agressivseks just ühe vastava metalli pärast (koobalt oli vist). Miks nad ennem juba teiste metallide pärast ei alustanud teineteise retsimist. Kui ma aus olen siis ma ei ole enne sellist ideed mitteühelgil lool kohanud. Nii, et võid öelda ka, et see jutt oli originaalne.
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti yks "Diogenese laterna" nimelise kogumiku paremaid teoseid - ja näide väärduvast evolutsioonist. Endal tekkis selline kysimus - miks ei arenenud välja veekindlaid krabisid? Aga ju siis ei olnud selleks piisavalt ajendeid. Ja idee iseenesest on juba midagi väärt - lausa palju midagit!
Teksti loeti eesti keeles

Lõbus lugu. Nagu Jyrkagi alguses mainib, selline pamfletimaiguline, aga sellegipoolest väga hea ideega, kuigi ideoloogiliselt fikseeritud ja loogikaga siin-seal jõhkralt ümber käidud. Aga lugeda tasub - tõstab suunurgad ülespoole.
Teksti loeti eesti keeles

Jaah, l6bus on see lugu muidugi ja k6lbab päris hästi lugeda. Sisu eest saaks "vvie", sest olen kindel, et kui leiaks m6ni teadusemees, et selline idee nagu toimib ja myyb, siis t6mmatakse aga joon ja kukutakse kaevama. Hinde kisub alla väheke punaseks v66pamine, kuigi asi polnud hirmhull, olen tuntavalt j6ledamaid asju lugenud nii ida kui ka lääne poolt Maarjamaa piire.
Teksti loeti eesti keeles

Kui päevas tuli krabisid 2 põlvkonda, siis 20 päevaga 40 põlvkonda. Siit järeldub, et robotid täitsid oma ülesannet (toota endasarnaseid) kehvasti, kui neil nii kiiresti nii suur varieeruvus tekkis.
Esiteks on võimalik, et neile oli juba sisse programmitud suhteliselt suur varieeruvus.
Teiseks on võimalik, et krabid seisid toorainepuuduses küsimuse ees: kas täita oma ülesannet kehvasti või üldse mitte täita. Valisid kehva täitmise ja hakkasid uusi krabisid valedest metallidest ja muust ersatsist kokku panema (neil läks ju alumiinium ja plekk ja kõik mängu).
Teksti loeti eesti keeles

Tore lugemine, mis kõlbab v. hästi illustreerima arengu planeerimatust. Olgu tegemist siis tehnilise progressiga või liigilise mitmekesisuse hävinguga (siiani ei suudeta korralikult modelleerida ühtegi ökosüsteemi), vms. Nõuka ajal, plaanimajanduse tingimustes võis olla tegemist isegi dissidentliku tekstiga:).
Teksti loeti eesti keeles

Kyuigi Jyrka sõnutsi on sarnase ideega teisedki kirjanikud esinenud, siis pole ma ise neid kohanud. Seega jättis tohutu mulje esmalugemisel ja ka korduval! Võimas! Pole Selle lugemise järgselt oled kohe sunnitud mõtlema, et kui ja oleks ja mis siis...
Teksti loeti eesti keeles

Lugu sellest, kuidas tehisintellekt võib meid ohustada. Või siis lugu sellest, kuidas jumalat mängivad teadlased mängivad inimkonna eksistentsiga.
Loo moraal: Ära mängi jumalat.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles