Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Vladimir Mihhailov ·

ajakirjapublikatsioon: «Iskatel» 1965; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Valeri Gussevi odüsseia»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
12
4
4
0
0
Keskmine hinne
4.4
Arvustused (20)
Tundmatu Arvustaja

Tugev selline "nelja" ja "viie" vahepealne lugu. Kosmonaut Valeri Gussev, lühendatult Valgus, üritab tuttuuel kosmoselaeval murda hüperruumi. Mingil põhjusel pole ükski laev hüperruumist naasnud, kuigi kaugvaatluste põhjal jõuavad nad sinna õnnelikult. Asjaolud kujunevad nii, et Valgus otsustab selle reisi (instruktsioonide vastaselt) kaasa teha. Jutt lisab uue ja huvitava nüansi mässava kompuutri ja inimese omavahelistest suhete temaatikale.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Jah...mis siis ikkagi on mõtlemine? Kas masin saab mõelda? Lugu on tõesti "nelja"ja "viie" vahel. Kuna eelkirjutaja andis viie, eks ma pane siis nelja.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

«Kauguses põlesid lõkked...»

See on vist üks antoloogia «Diogenese latern» tipplugusid... kui seda paar ööd tagasi üle lugesin, siis tabasin end kogu aeg mõttelt, et kuidas võiks sihukest juttu vastu võtta tavaline ameerika ulmefänn.

Võrratu filosoofilis-poeetiline ulmejutt!

SEDA LIHTSALT PEAB LUGEMA!!!

«Me oleme alati sõbrad olnud - inimesed ja laevad...» Aeg-ajalt ongi juttu avaldatud pealkirjaga «Ljudi i korabli».

Hindeks pole viiest vähem võimalik panna.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Laur Salundi

Mul ei ole nelja ja viie vahel... mulle see lugu väga meeldis. Selles kogumikus ka ehk üks paremaid. Pole midagi ette heita. Selline vaimset pinget täis lugu, mis sedapuhku (nagu tavaliselt ikka) häste lõpeb. Tasub lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Lugu on lahedalt kirjutatud! Inimese ja masina (=laeva) omavaheline suhe ja selle areng (sõnapidamine, teineteise käekäigust hoolimine) on hästi kujutatud. Viis.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Filosoofiline ja poeetiline ja kõik ja puha. Aga idee, mis mind igal pool häirib, on arvutite mässud jms. No ega ikka ei saa olla sellist asja. Täielikult vastustan sellist liiki SF-i, hoolimata tekkivates huvitavatest situatsioonidest. Asimov oma robopsühholoogiaga on vist ainus, kellele selles liinis veidigi halastan ja seda ka mitte tõepärasuse pärast.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Iseenesest päris tore lugu. Selline kergelt uneleva alatooniga ja puha. Siin polegi eriti midagi rohkemat öelda, üks paremaid "Dionegese laternas". Viis!
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Lool pole iseenesest suurt vigagi kuid algus oli liialt igavavõitu. Keskelt pele ja lõpp olid selleest aga huvitavad. Eriti huvitavaks läks siis kui raal hakkas ise mõtlema. Selline stereik ja lõpuks kompromissi saavutamine oli hästi kirjeldatud. Mina lugesin sellest loost isegi ühe moraali välja.Nimelt inimene on teinekord tundetum ja rumalam isegi kui masin. Kui masin ei suutnud tappa inimest kuna miski takistas seda (tunded ja moraalne koodeks) siis inimene tapab inimest pidevalt ja teda ei takista mitte miski. See kõik oli ilus ja kena kuid mulle ei meeldinud siiski selle jutu idee. Arvuti mäss inimeste vastu. See teema võis olla kuum värk tol ajal kui see lugu kirjutati kuid nüüdseks on see juba läbi leierdatud nii raamatutes kui ka filmimaailmas (filmidest nt: Terminaator 1.)Sellegipoolest võib lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Hea kahtlemata. Kas ka huvitav... Omal ajal kindlasti. Aga ega selles pole autor süüdi, et mõnikümmend aastat hiljem muutub teema äraleierdatuks. Kusjuures vastupidiselt eelpool kirjutanutele see mind ei häiri. Iga teemal, ükskõik kui äraleierdatud see ka poleks, annab hästi kirjutada, olenevalt muidugi autori oskustest. Mõni suudab, mõni mitte. Mihhailov on sellega kenasti hakkama saanud, nii et kui ta oleks loo ka kolmkümmend aastat hiljem paberile pannud, saaks ta minu käest ikka viie.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Kas teate, minul tekkisid parandamatult paralleelid yhe teatava teise Odysseiaga (taiplik lugeja aimab ehk juba millisega). Kuidagist väga sarnane on see massina intelligentseks muutumine ja miskidsugused välised tegurid, mis muudavad mittetargad asjad yhtäkki kavalaks muudavad (olgu see siis miski salapärane must kivikamakas või hüperruumi sisenemine). Ei tea. Loetav, kuid mitte palju enamat.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Minu poolest parim lugu selles kogumikus.

Lugu natuke sinna "odüsseia" kanti - kuidas laevad intelligentseks said ja inimesed üle parda viskasid. Iseenesest aga, ei kujuta hästi ette inimlikku arvutit :)
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

See lugu on omas võtmes terviklik, mis päästab ta minu poolt madalaimast hindest. Täpsustades - kui välja arvata ajuvaba situatsioon, siis inimese-võõrintellekti gambiit kukkus päris hästi, kuigi uskumatult naiivselt välja. Suurim etteheide jutule on - SF-i puhul võiks natukegi mõelda, natukegi, kasvõi paari lausega maailma paika panna, nii et see natu-natukegi usutav oleks. Ma oleks selle jutu alla neelanud, kui kasvõi paari imetillukese lausega oleks usutavalt selgitatud, miks kuradi pärast keegi juhmard muudkui saadab järjest suuremaid ja võimsamaid laevu "musta auku". No peab see ikka kretiin olema! Üks kiirendusmootor (ilma raamatukogu ja muu tränita peaks ju välja vedama?), ja kümnekroonine aegrelee - mis takistab sellisel seadmel tagasitulekut?
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Nõustun täiesti Ants Milleri kriitikaga. Niisuguseid katseid tehakse täiesti mehitamata laevadega. Muus osas ilus nõukogude ulme stiilinäide aust, sõprusest ja kohusetundest.
Hindeks pole neljast enam võimalik panna.
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Lugu tundus esmalugemisel, sõnaga lapsepõlves, huvitavana, polnud Clarke`i sel ajal võrdluseks võtta:). Praegused punktid tulevadki nagu nostalgia eest. Mõned asjad siiski. Esiteks meeldisid mulle need infokandjad kristallid, et olid miniatuursed, muidu on alati vanu ulmekaid lugedes kõhus õõnes tunne, kuidas neist lampidest koosnevatest majadest mööda vaadata. Teiseks: kuidas täpselt teadvus tekib ja töötab, ikka vist päris täpselt ei teata, nii et U.Uusi tsiteerides võib ühel hetkel tehisteadvus juhuslikult tekkida küll. Muidugi, kas ta siis enam tehis- on, see on juba teistsugune filosoofiline probleem.Ja kolmandaks, kuna tegemist oli arvatavalt nõukogude laevadega, siis ei tasu panna väga suurt lootust sellele mehitamata jätmisele ja muudele ratsionaalsetele lahendustele. Kokkuvõttes meeldis.
Teksti loeti eesti keeles
Agnes Tammik

Üks esimesi lugusid tehisintelligentsist, mis omal ajal kätte puutus. Seetõttu ka tugev neli. Mõnus ka praegu üle lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Nauditav kosmoselennu lugu. Konflikt inim- ja tehismõistuse vahel. Väga kaasahaarav. Huvitav on see, et kosmonaudi hüüdnimi - Valgus on eesti keeles ilmselt tähenduslikumgi kui originaalkeeles! 
Loo moraal: Sõprus on üle kõige
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles