Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Bram Stoker ·

ajakirjapublikatsioon: «Holly Leaves» 1893; 2. detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Skvoo»
«Mardus» 1996; sügis

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
5
2
3
1
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (11)
Valge Vares

Hämmastusega avastasin, et Stokeri minu meelest parim lühijutt pole seni veel pälvinud ühtegi arvustust.

Miks parim? Esiteks on jutt vaba Stokerile kui eelmise sajandi kirjanikule muidu omasest uiutamisest ja sõnavahu üleskloppimisest. Tegevus käivitub suhteliselt kiirelt ja pinget küttev konflikt pannakse paika juba päris alguses. Teiseks on konflikt ise tegelikult üsna maine, mitte üleloomulik, ja võitlusele nö. õiglast kättemaksu teostava looma (eriti kassi) ja vastiku inimtümika vahel elan ma alati kaasa - loomulikult esimese poolel. Üleloomulik on ehk ainult kasspeategelase lausa mõistuslik tegutsemine oma kättemaksu teostamisel, aga andunud topeltkassipidajana võin öelda, et need loomakesed on ka omaenese tarkusest väga paljuks võimelised. Ja hiilgavalt on kujutatud ka tegevuse taust, keskaegsusest läbi imbunud Nürnberg ja sealne Piinatorn. Loo lõpp on täielik katarsis - kuigi lõpulause oleksin mina meelsasti ära jätnud. Kes loeb, mõistab, miks.

Täpsustus BAASi andmepanka: jutt on ilmunud ka eesti keeles pealkirja all "Skvoo" ("Mardus" 7/96) ja seda saab lugeda "Marduse" koduleheküljelt.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Maria Perner

Muljetavaldav, võimas, sünge. Eriti õudustäratavalt mõjusid (juhuse läbi) kassitapja jutustus oma varasematest seiklustest ja "nekro"peidukohtadest, piinatorni eksponaatide kirjeldus... Kõik seiklused ei lõpe paraku hästi. Õiglus pääseb võidule. Emased, niipalju kui asi nende järglastesse puutub, on halastamatud.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Siiamaani olin 19. sajandi lõpu ulmesse suhtunud teatava skeptitsismiga, kuid pärast Stokeri "Skvoo" lugemist ei jää mul muud üle, kui oma seisukohti revideerida. Väga hea lugu! Jutu enda leiab siit.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Sulbi

Hämmastusega vaatan neid hindeid siin... Minu mulje Stokerist kui viletsast kirjamehest selle jutuga ei paranenud.

Jutt kubiseb uiutamisest ja ülesklopitud sõnavahust, tiirutatakse ümber justkui palava pudru suurt kuhugi välja jõudmata. Ei ole head mälestused sellest loost, ei ole!
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Eee... Tegelikult meenutab see jutt laastukesi ajakirjast "Vallatu magasin", oli eesti ajal selline. Paljud sealt olid vähemalt poisikesena huviga loetavad, võibolla viitsiks praegugi, aga nüüd oleks see pigem camp.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Mulle meeldivad kassid ja ei meeldi eriti 19. sajandi õudukad, kuigi eredaid seiku leidub ka neis. Mõnes rohkem, mõnes vähem.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Vana ja klassikaline lugu vanas ja klassikalises stiilis. No armas rahvas, mis sajandi stiili te 19.sajandil kirjutatult siis ootate?

Omas sordis päris tubli, mõnigi autor oleks loo lõpus veel mitu lehte moraliseerinud ja tõmmanud paralleele omaaegse poliitikaga.

Aga selle "sympaatse noormehe" oleks mina kyll, jah, märksa verisemalt mõrvanud.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Njah, vana ja klassikaline ja vanas stiilis. Selle eest lugu mult patuga pooleks kolme saabki.
Andke andeks, aga minu meelest on tegemist tühja ja mõttetu looga. Paraku kaldub kogu horror seda minu jaoks olema, nii et sellest johtuvalt. Õnneks ei ole ma miskine kirjandusinime, kes peaks tohutult põdema, kui ta endale mitte meeldivale, kuid väidetavasti hääle asjale peab halvasti ütlema.
Ainus sümpaatne moment oli "meeldiva noormehe" manala teele aitamine. Pakuksin, et tema oleks võinud vabalt olla esimese Darwin Awardi laureaat.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Muidu (just esimeses pooles) igati kena jutt, aga et need ameerikast tulnd turistid nii lollakad võivad olla... liiga ebaloogiline (kuigi mõni vast on kah) ja otsitud lahendus.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Ei tea, kas ikka on ulme. Vist siiski on. Üks mees tapab kogemata kassipoja ja emakass hakkab teda jälitama, et kätte maksta. Lugeda saab "Marduse" saidilt. Hindeks kõva 3 koos Darwini auhinnaga.

Pealkiri on väga mööda: skvoodega pole siin mingit pistmist
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles