Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Brian Aldiss ·

Who Can Replace a Man?

(jutt aastast 1958)

ajakirjapublikatsioon: «Infinity Science Fiction» 1958; juuni [pealkirjaga «But Who Can Replace a Man?»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kes suudab asendada inimest?»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
23
7
1
0
0
Keskmine hinne
4.71
Arvustused (31)

Robotite sõda? Ei, tänan. Õnneks on inimesed välja surnud. Mis tähendab välja surnud? KUHU NAD SIIS JÄID? Ja mis saab edasi?
Teksti loeti eesti keeles

"Mis ta ütles?" küsis üks traktor teiselt. "Ta ütles, et inimene on välja surnud" "Eile olid veel kõik inimesed elus" ... ... "Tooge mulle süüa!" ütles mees. "Jah, isand", vastasid masinad, "otsekohe!"
Teksti loeti eesti keeles

Meeldivad erineva intelligentsi (või selle puudumisega)robotite dialoogid. Aldissil on üldse selle peale annet. Kogus A Tupolev Too Far on üks lugu, kus ta vaalade keelt kirjeldab, mida soovitan ka kõigile.
Teksti loeti eesti keeles

Kellega sa ikke södid kui ei oska. St et käsutäitja jääb ikkagi käsutäitjaks, anna talle kui tahes palju vöimu kätte. Nii vist tuleb sellest loost välja. Lugu ise on hea.
Teksti loeti eesti keeles

Brian Aldiss on võimeline igasuguseid lühijutte kirjutama - traagilisi, kirjanduslikke, humoorikaid, teaduslikke. See siin on huumor ning tõepoolest on eriti tugev dialoog:
- That is a logical deduction.
- That is the logical deduction.
..
..
- Get me food!
- Yes, master, immediately.
Ehkki vormiliselt kuulub käesolev lugu pikemasse jututsüklisse, mis on kogutud raamatu pealkirjaga "Galaxies Like Grains of Sand" kaante vahele, ei mõju ta kontekstist väljarebituna. Kui tahate tingimata teada MIKS inimesed välja surevad ja mis neist edasi saab, siis võimalus selleks on olemas.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Ei suuda kommenteerida selliseid häid ja lyhikesi jutukesi.Minul läx selle jutu pääle süda sookaks.
Teksti loeti eesti keeles

Hea. Väga hea! Aga kui inimesed oleksid ikka peris välja surnud? Oleks vist veel heam? Aga see oleks juba teine lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle ei meeldi ülivõrded. Aga see lugu väärib ülivõrret. Lihtsus geniaalsus, ei mingit sõnamulinat ega, mis peamine, pingutatust.Ulme.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnusalt sooja huumoriga paberile pandud pala. Ning selles huumoris oli kohati ka sellist parajat kiiksu sees. Andekalt lihtne ja tore jutt, mille kohta võiks öelda, et lihtsuses on jõud. Või jõud on lihtsuses? Kumba pidi ka ei võtaks, jutt on mõnuga loetav ega sundinud end igavuse või iiveldamapaneva asjalikkuse pärast kõrvale viskama. Ometigi päris viit ei teeni. Miks? Atmosfäär polnud selline, mis oleks minusugusele inimtüübile sobinud. Muidu lihtsalt suurepärane!!!
Teksti loeti eesti keeles

Kogumiku "Galaxies like Grains of Sand" kolmas lugu (Robotite Aastatuhat).

Inimesi jääb järjest vähemaks, kogu töö teevad robotid. Kuni ühel päeval selgub, et polegi inimesi, kes käske jagaksid. Robotid jäävad omapead...

Minu arvates kogumiku parim lugu, lühike ja ilus. Eesti keeles on eraldi loona kogumikus "Lilled Algernonile".

Teksti loeti vene keeles

Mäletan, kuidas viimane lõik tormas minu peale nagu maruhoog, nagu üheksas laine, ja jäi igaveseks meelde. Vaat nende robotite peal töötasid Asimovi robootika seadused korralikult.
Teksti loeti eesti keeles

Paar aastat tagasi, kui mul juhtus kasutada olema üks väga kehv arvuti, käisin igavuse peletamiseks hunniku mitte just eriti populaarseid MUDe läbi, kus üheski polnud ainsatki inimmängijat peale minu. Aga arvutitegelased muidugi elasid oma elu. Siis tuli see jutt meelde - et teatud mõttes on see tegelikkuseks saanud. Ega jah, nii selge idee ja sõnumiga loo kallal pole midagi naaksuda ega kommenteerida.
Teksti loeti eesti keeles

See on viimane lugu kultusantoloogiast, mis minult hinde saab. Ja põhjus on selles, et momeelest on õige 4 1/2 ning ma ei osanud pikka aega ümardamist teha. Midagi jääb väga heast puudu... kuid kuivõrd a) ma ei suuda sõnastada, mis just ja b) robotid olid hiigla nunnud, siis ümardan ülespoole.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles