Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Sheckley ·

Ghost V

(jutt aastast 1954)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1954; oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Tont nr. 5»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

«Tont nr 5»
Robert Sheckley «Tont nr 5» 2016

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
25
6
2
0
0
Keskmine hinne
4.697
Arvustused (33)
Avo Nappo

Jutt on oma aujärje kohalikus ulmekultuurikihis igati ära teeninud. Igastahes meeldib ta mulle (ja mitte ainult sentimentaalsetel põhjustel) märksa rohkem kui ylejäänud Gregori ja Arnoldi lood. Lillatriibuline Õgard oli omal ajal ikka vähemasti sama populaarne kirjanduslik kangelane kui Siil Udus.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Seda juttu lugesid omal ajal vist kõik.

Mul oli klassivend, kes polnud elus ühtegi raamatut läbi lugenud, kuid mingil hetkel ta vihastus, et kõik räägivad mingist Lillatriibulisest Õgardist ning ta luges ka selle jutu läbi, et oleks võimalik sõna vahele öelda.

Ka tundub see jutt Gregori ja Arnoldi sarjas kõige parem olevat... teised, mida ma olen lugenud jäävad tasemelt pisut allapoole.

Jutu «Tont nr. 5» põhjal olevat kohalikus teles ka miskit lavastust tehtud... otsustades vastukajade järgi, on mul vedanud, et ma seda näinud pole...
Teksti loeti eesti, vene ja inglise keeles
Laur Salundi

Üheselt, st. viieselt hinnatav lugu. Väga hea igas mõttes: kiire, humoorikas (must), põnev ja muud ei olegi ju vaja.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Mõnus-lõbus lugu lastele pimedas toas rääkimiseks. Ega ta endal ka paha lugeda polnud. Aga ärge te jumala pärast seda Eesti telelavastust vaadake.(Aga te nigunii vaatate).
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Ülesehituselt on tegu üsna tüüpilise Gregori-Arnoldi looga, kuid erilised on need gaasi mõjul alateadvusest ``materialiseeruvad`` kurjamid - Varjumees, Suur Möriseja, Lillatriibuline Õgard. Selliste olevuste väljamõtlemiseks peab fantaasiat ja (heas mõttes) lapsemeelsust olema. Esmatutvus jutuga leidis aset juba varases nooruses, kui ca 70. a. vanune hoidjatädi (!) ta mulle ümber jutustas. Joonistasin pilte Lillatriibulisest Õgardist etc.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Väga mõnus jutt, kahtlemata, ... aga Sheckleyl on niisuguseid palju; käesolev on (ehk kergesti kättesaadavuse tõttu) natuke üle kiidetud.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Mis siin ikka öelda--klassika.Isegi mingil ajahetkel leidnud igast Lillatriibulisi Õgardeid oma voodi alt ja mujalt.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Lillatriibuline õgard paistab ilmselt paljude lemmikloom olevat? ;) Tunnistan isegi nõrkust lillade triipudega loomakeste vastu. Kirjanduse ajalukku läheb see stseen, kui viisaka olemisega õgard-elukas palub ehmunud meesolendil õunu syya - see pidavat liha maitset parandama... Ja milline sõbralikult asjalik suhtumine teise ärasöömisesse! Parim variant, kui seda nagunii teha tuleb ;)
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Jaa. Lapsepõlv tuleb meelde. Tont Hubert ja rohelised piirakad olid vanema õe lemmikterroriseerimisvahendid. Õnneks polnud tema _seda_ juttu lugenud. Muidu oleks mu varane noorus hulga õudsemaks kujunenud.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Jutuke oli nigel ja seda sõna otseses mõttes. Nimelt liiga lapsik. See sobikski rohkem mingitele pägalikele lugemiseks kuidmitte mingile vanemale ulmefännile. Kuid selle raamatu paremaks küljek oli nimelt humoorikas teksti kujundus. Nimelt nalja sai seal hulgaliselt. Kuid veel halbadest külgedest nimelt see jutt ei ole vist mitte mõeldud õudusena kuna midagi õudsat sealt ma ei leidnud. Nii, et seda on raske kuhugi kategooriasse liigitada, kuna otseselt õudne see ei olnu, fantasy on sellest kaugel ja sciens-fiction...vaevalt. Juttu lugesin kui rohkem nalja.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Humoristlikus laadis küll, aga siiski üsna mittemidagi ütlev jutt. Üldse paistab, et need Gregori ja Arnoldi lood on suhteliselt iseäralikud selle poolest, et neis pole midagi iseäralikku. Küll tuleb nentida, et need kollid-trollid olid ikka lahedada küll. Ideed lapsikuks pidada? Nojah, eks igal ole omad arvamused. Ent ehkki kirjastiili üle võib siiski vaielda ning kohatistele ebaloogilisustele vaatamata on lugu siiski loetav ning huvitav.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Klassiku tunnuseks on tema teoste olemasolu kohustusliku kirjanduse nimestikus. "Tont nr. 5" on Mihkel Rebase 8. klassi kirjanduse õpikus sees. See on juba kvaliteedimärk.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

On ikka kole küll kui oma sügavaimad hirmud tegelikuks saavad ning sinuga siis seda teevad, mida kõige rohkem kardad. Ei julge magama jääda, sest siis tuleb voodi alt koll välja, ei julge üles tõusta, siis võtab koll jalast kinni, ei julge silmi lahti teha, sest siis äkki vaatab koll otsa. Äkki on koll juba siin. Appi!!
Teksti loeti eesti keeles
AR

Väga hea lugu, mida on üsna põnev lugeda. Lapsepõlve koletiste elluärkamine on vist kõige kohutavam asi, mis sinuga juhtuda võib.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Ehkki ta veidi lapsemeelne ja "Lilled Algernonile" kogumiku tekstidest keskmisel (OK, tugevama poole keskmisel) tasemel, on tegemist siiski millegagi, mis meelde jääb. Seda just tänu õuntele. Nujah, ma ise olen ikka mitu korda jäänud mõtlema, kuidas käituksin, kui keegi soovitaks mul mu liha maitse parandamiseks õunu syya.

Igati lahe lugemisr&otil;õm ta igatahes on; ja kirjanduse õpikus on ta sees ka. Osad teda sellest viimasest kohast nagu vaid teavadki.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Saan hakkama p6hjalikuma pyhaduse ryvetamisega ja panen Eesti ulmehulludele kanoonilises teoses ilmunud jutule "kolme". Mitte selle pärast, et ta halb oleks. Juhul, kui see oleks ainus Sheckley, mida lugenud olen, saaks ta viie, aga... Aga tema pole ainus mitte ja IMHO on onu Robertil tuntavalt tugevamaid/t6husamid lugusid. "Tondist" jääb piiizut puudu Shekley nii armsast kyynilisest suhtumisest endasse, oma tegelastesse ja oma ehitatud maailma. Sorry, aga ei venita yle kolme kuidagi.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Janek H.

Peaks kah oma viie ära lajatama. Üks esimesi ulmejutte üldse, mis ma läbi lugesin ja tollal jättis vägagi positiivse mulje.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Tõenäoliselt üks esimesi ulmelisi tekste, mida ma lugenud olen. Robert Shekley kirjutas oma eluajal palju häid ja humoorikaid tekste, kuid see on kindlasti tema üks parimaid. "Tont nr. 5" on nii lihtne ja loogiline, et veab iga kord suu muigvele. Tõesti hea jutt, kindlasti viite väärt.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Aastaid tagasi sai seda lugu "Lilledest Algernonile" loetud ja nüüd, kus lõpuks ilmus Sheckley´ esimene eestikeelne jutukogu, mis "Tont nr 5-t" ava- ning nimiloona sisaldab, lugesin loo uuesti läbi. (Kodumaist telelavastust näinud pole, mida ka ei kahetse.)

"Tont nr V" pole otseselt paha lugu, aga eks ta veidi lapsik on küll... ja nagu eelnevatest arvustustest aru saada võib, tuleneb loo kultuslik maine kohalike ulmefännide seas just teatud põlvkonna lapsepõlvenostalgiast. Raske on hoiduda mõttemängust, et kuidas oleks sarnase sündmustikuga teksti pannud kirja Stephen King-igatahes Lillatriibuline Õgard ja muud lapsepõlvekollid oleks märksa jubedamaks kirjutatud.

Loo hindeks "4-".
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles