(jutt aastast 1998)
http://www.algernon.ee/habras_ime
eesti keeles: Karen Orlau «Sealtmaalt» 2002
14.05.2004: Mõned allarvustajad peavad nähtavasti inimeste hulka kuuluvaiks vaid teatud eluviisidega ning jõukusastmega indiviide. Olen eluaeg arvanud, et üks ilukirjanduse ülesandeid peaks olema näidata selliste arvamuste najal kujuneva maailmapildi ühekülgsust ning seda humanistlikku osa täidab Kareni lugu suurepäraselt.
Loo enda kohta on eelnevad arvustajad juba kõik olulisema ära öelnud.
Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.