Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· H. P. Lovecraft ·

The Rats in the Walls

(jutt aastast 1924)

ajakirjapublikatsioon: «Weird Tales» 1924; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Rotid müüri taga»
H. P. Lovecraft «Pimeduses sosistaja» 1996

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
2
0
1
0
Keskmine hinne
4.615
Arvustused (13)
Margus Freudenthal

Minu meeles kogumiku "Pimeduses sosistaja" võikaim jutt. Pinge hakkab tõusma juba alguses ja lange kuni jutu lõpuni. Esimest korda kuulsin seda raadiost (kunagi oli hilja õhtul selline saade, kus õudusjutte loeti). Siis võttis küll vägagi kõhedaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ega sellel lool midagi viga pole küll. Mõnusalt sünge lugemine pimedateks õhtuteks. Kuigi, ausalt öeldes on selles "Pimeduses Sosistajas" ka paremaid jutte (puhtalt isiklik arvamus). Aga ikkagi üle prahi igal juhul.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Tjaah... korralik lugu. Üks väheseid lugusid "Pimeduses sosistaja" pealt, mis kiitmist vääriks. Eks lugege ise.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Mulle avaldas kõige enam muljet õuduseannuse pidev suurenemine loo jooksul: alguses räägiti vaid suguvõsa halvast mainest ning kirjeldati maja halvaendelist väljanägemist, asja arenedes lisandusid lisandusid avastamata jäänud mõrvamysteeriumid, siis laienes asi keltide- yrgrahvaste metsikutele rituaalidele ning muule mustale mytoloogiale, kui aga uuriv seltskond keldrist maa-aluse käigu avastas, lisandus mingil hetkel täiesti uus dimensioon kosmiliste õuduste näol. Kirjutajal õnnestus iga uue etapiga eelmise taseme õuduseannus taaskord ruutu võtta - sellist fenomeni ei ole vist mujal kohanudki. Au vanameistrile jällegi.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Satyros

Kõige mõjukam ta minuarust küll ei ole selles kogumikus, kuid paremuselt teine oli ta küll. Igatepidi huvitav jutt kuigi vahepeal kippus veidi segaseks minema. Kuid jah on ju teadagi, et rotte nimetatakse mustaks surmaks, ninga saatana käsilasteks ning see jutt oskab rottide mainet vapustavalt hästi allapoole tõmmata. Kui varem lihtsalt kartsid rotte, siis peale lugemist vist isegi vihkad neid. Minule meeldis selle raamatu idee väga, kuid teostus jäi mõnestkohast väheke nõrgaks, kuna nagu juba mainisin oli jutt veidike segane eriti lõpupoole, kuid arvatavasti ongi lõppu kõigeraskem kirjutada
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Ei pea rotte mingiteks erilisteks kurjuse käsilasteks... jälkideks loomadeks küll... kuid mitte üleloomulikeks... sellest tingituna põhineb ka minupoolne hinnang jutule...

Üldiselt on jutt primitiivne, aga mulle meeldib H. P. Lovecrafti käsitlus rottidest, et lihtsalt üks rõve ja õgardlik lojus... et jutu kogu jälkus põhineb rottidel...

Hindeks viis väga pika miinusega, sest minuarust oleks autor pidanud siit Cthulhu mütoloogia välja jätma... mulle oleks jutt meeldinud märksa rohkem, kui tegu oleks olnud mingi nõmeda suguvõsa haige ajalooga...

Einoh, jutt on hea. Kuid selle palavikulise Cthulhu-teemalise sonimiseta oleks veel parem olnud!
Teksti loeti inglise, eesti ja vene keeles
Maria Perner

Rotte ma ei karda ega vihka. Laheda palja sabaga loomakesed teised (mulje pärineb lemmikloomapoest). Aga kui nad näljased on, ei tasu neile siiski ette jääda... Esimest korda kuulsin minagi juttu raadio õudukatesaatest. Kuna "Rotid müüride taga" oli üldse üks esimesi kuuldud (hiljem ka loetud) õudukaid minu jaoks, püsib ta kindlalt meeles Lovecrafti parimate traditsioonide vaimus.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Mitterahuldava hinde saab lugu labasuse eest. Sinnamaale, kus seltskond hakkas keldris altarit kangutama, oli kõik täitsa hea. Seal aga, kus hakati kirjeldama koopa kondihunnikuid, muutua asi labaseks. Mind millegipärast ei liiguta absoluutselt naturalistlikud kirjeldused kondihunnikutest ning jäi ka arusaamatuks, kuidas arheoloogid sellise pildi peale nii rõngasse läksid. Minu meelest õudusjutu juures ütlemata jätmine on alati etem, kui selline kirjeldamine -- lugeja fantaasia suudab muutujad oma isiklike peidetud hirmudega väärtustada, konstandid ei pruugi nendega aga üldse kokku langeda. Seepärast muide ei meeldi mulle ka Cthulhu või muude koletiste kirjeldamine. Ses osas on "Pimeduses sosistaja" 4. jutt, olles küll muidu palju primitiivsem, nii käesolevast kui "Cthulhu kutsest" tunduvalt etem.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Sulbi

Üks mu lemmikuid. Ei kuulu väga otseselt Cthulhu-mütoloogia peajoone tekstide hulka ning näitab mu arust väga ilmekalt, milleks Lovecraft võimeline on, kui ta inglise tondijutu pärusmaale, niiskesse aadlilossi mürgeldama lasta.

Aga otseloomulikult ei tee ta tondijuttu, vaid ikka puhast ja jäljendamatut Lovecrafti ja seda üsna rajult!
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Toht

Üsna iseloomulik selle autori tekstidele on viitamine kurjale ilma et seda kurja näha oleks, küll aga kuulda. Pisut ebaootuspärane oli loo kasside käitumine, nad justkui kibelesid üüratu rotikarjaga rinda pistma. Kunagi räägiti mulle lugu ühest sealaudast, kus rotid peremehetsesid. Et rotte kontrolli alla saada, toodi lauta kassid. Õhtul pandi kassid lauta kinni. Kui hommikul inimesed tööle tulid, leidsid nad eest äranäritud käppadega kassid... 
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles