Mõnusalt sünge lugu (nigu HPL ikka). Kütab tasapisi pinget üles jälle oma "Necronomiconide" ja nende imelike jumalustega. Kokkuvõtteks jälle üks vinge tükk.
(jutt aastast 1933)
eesti keeles: «Ulmad nõiamajas»
H. P. Lovecraft «Pimeduses sosistaja» 1996
06.08.2007: Pärast järelemõtlemist tõstsin hinnet.
Aga kui on kord juba käima läinud, siis käib edasi igati hästi. Ja jällegi rohkem Uus-Inglismaa nõiatraditsioonist kui Cthulhu mütoloogia kosmilisest/merepõhja-taustsüsteemist tõukuv tekst.
Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.