Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· H. P. Lovecraft ·

Herbert West—Reanimator

(jutt aastast 1922)

ajakirjapublikatsioon: «Home Brew» 1922; veebruar – juuli [kui jutusari «Grewsome Tales»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Elustaja Herbert West»
antoloogia «Mardus 1/99» 1999

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
0
7
1
5
0
Keskmine hinne
3.154
Arvustused (13)
Alari Rajande

Lugu sellest, kuidas kaks tüüpi tegelevad värskete laipade elustamisega ja mis sellest välja tuleb. Ajaviiteks hea lugeda, kuigi pärastpoole läks väheke jamaks. Miks? Näiteks see salapärase keldri värk ei tahtnud eelneva jutuga eriti seostuda ning tundus, et kirjanikul oli lõpu jaoks ideedest puudus. Aga kui aega on, soovitan läbi lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Iseenesest vilets jutuke. Oli küll õudne, kuid mitte huvitav. See kuidas üks isehakanud "Dr.Frankensteini" ja tema assistent surnuid üles äratada tahavad ja nendel katseda kõige õudsamate tagajärgedega lõppevad. Ei paku erilist pinget, kuigi on jutuke iseenesest sünge ja õudust äratav ei paku selle jutu lugemine suurt huvi mulle. Ma küll kahjuks ei oska seda juttu teiste Lovercraft´i juttudega võrrelda kuid see jättis väga monotoonse mulje. Peamine tegevus oli kogu aeg need elluäratamis katsed ja pärast nende nuri sünnituste ilmast ära koristamine. Oleks võinud vabalt värvikam olla. Kuid siiski oli juttu plussiks huvitavalt välja mõeldud lõpp.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Ei olnud õudne, ei olnud huvitav. Ma saan küll aru, et nii vanu lugusid on hästi mugav avaldada, ei pea autoriõigusega vaeva nägema jne., kuid seesinane on ikka tõesti vanamoeline ning absoluutselt aktuaalsuse kaotanud oopus. Tänapäeval teab iga lapski, et ajukahjustus või -surm on minutite küsimus ning Lovercrafti "värskete surnute" idee mõjub selle taustal väga magedalt.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Oli huvitav ja oli õudne. Oli peaaegu kõik viievääriline olemas, kuid... olid mõned häirivad kohad, mis ei luba sellele loole siiski viite panna: esiteks häiris see pidev tagasipöördumine minevikumeenutuste juurde (kaua võib lugeda, et HW omal ajal ikka bla-bla-bla jne), teiseks ei olnud lõpp ka kõige parem (kas peab siis igal pool olema mingi väändund värdjate rongkäik? Vahel piisaks vähemastki). Aga muidu igati väärt lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Too jutt esindab Lovecrafti nõrgemat loomepoolt ja on sellisena omal kohal. Eriti ärritav oli iga peatüki algul kordus Westist ja tema varasemast tegevusest. Ilmselgelt oli lugu kirjutatud ajalehe järjejutuna ja kõlbmatu sellisel kujul tervikuna ilmuma. Tuleb loota, et edaspidi ilmuks "Marduses" sama ajastu (kus autoriõigused ei kammitse avaldamist) kirjanikest meile vähemtuntumate nagu Onionsi, Aickmani, Clarke Ashton Smithi jt. parimad lood.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Oleks viie saanud, kui seda oleks avaldatud järjejutuna läbi 6 numbri, nagu ta autoril mõeldud oli. Lovecrafti tuleb kiita selle eest, et ta vist esimesena tuli välja ideega, et ainult väga värskeid laipu saab elustada.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Tegelikult mulle ei meeldinud... Selle õudsa osa koha pealt tuleks mainida, et tegelikult saab (ja tulekski...) palju jubedamalt kirjutada. Aga päris kaheni lasku hinne just selle tolle aja kohta üsna evolutsioonilise idee eest, et elustada annab ainult värskeid laipu. Tubli!
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Arst Herbert West arvab,et siirdades koolnu veresoontesse teatud eliksiiri taastab ta surnud inimese keemilised ja füüsikalised eluprotsessid.Katseteks aga vajab ta värskeid laipu...Jutt on lastud jutustada Westi abilisel.Tegevus toimub 20.sajandi alguses.Aga mina ei sa aru,miks see juttpeaks kuuluma Ctulhu müütide sarja?
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Esimese kümne lehekülje eest oleks pannud isegi viie, järgmise kümne eest nelja ja viimase kümne eest kolme. Nii et kokku tuleb neli. Ei meeldind sugugi see, et iga peatüki alguses kordas sama vana jama.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Oleks Lovecraft veel elavate kirjas, siis tahaks talle meenutada seda, mida iga kingsepp ikkagi tegema peaks - oma liisutde juurde nimelt jääma. Kur b kyll, kuid minu jaoks on Lovecraft ikkagi Cthulhu looja ja muu kipub sinna varju jääma, k6vasti kusjuures.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Sulbi

Ma pole kunagi mõistnud kisa, mis puhkes pärast selle loo eesti keeles avaldamist. Tõsised Lovecrafti fännid olid nagu solvunud kohe, et nüüd varase loomeperioodi selline `rämpsõudukas` on tõlkida võetud. Ma ei tea, mulle meeldis see tekst toona ja meeldib nüüd!

Loomulikult tuleb seda lugeda teatava huumoritajuga, tekst on ju täiesti tahtlikult nii groteskseks ja karikatuurseks krutitud ja võõbatud, et teistmoodi poleks võimalikki.

Selline kestvatest äpardumistest ennast mitte häirida laskev dr Frankenstein tundus nii ajuvabalt lahe motiiv, et oskan praegugi vaid pöidlad püsti tõsta ja tõdeda, et Lovecraft oskas enda üle naerda ja võis seda endale julgelt lubada.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Valus mögin. Minu meelest ei tule seda lugeda mingis huumorivõtmes, sest sel juhul oleks kohe tegu kandidaadiga maailma läbi aegade kõige naljavabama loo tiitlile. Ei, just nimelt see lugu võttis suht hästi kokku ja oli ise õpikunäiteks "vanima ja auväärseima" sügavama olemuse kohta - üsna halvasti haisev on see nimelt.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles