(jutt aastast 1998)
http://algernon.ee/node/239
eesti keeles: antoloogia «Mardus 1/99» 1999
Ma ei oska sellele jutule palju ette heita, kui... siis vaid seda, et autor mehkendab siin paratemaatikaga. Ma pole küll mingi SF-i teadusliku tõepära eest seisja, aga selline sulaselge müstika pole siiski minu tugevam külg. Jutu põhipuudus on IMHO aga selles, et autor on leidnud üsna lummava stseeni, aga pole sinna adekvaatset juttu (loe: süzheed) ümber pununud...
Loodan, et «Kimalased» pole autori võimete lagi!!!
PS: Kodanik Satyros võiks eesti keele ära õppida! Pentsik on selle B-tähega sõna eestikeelne tähendus.
Eesti Ulme Antoloogia eesmärk oli, niipalju kui mina aru saan, võimalikult paks raamat kokku panna... Seda arvestades "Kimalased" küll ei sobi.
07.06.2003: hinnet 1 palli võrra alandatud, pärast antud tyki võrdlemist "Ohvritallega".
Lugesin eelnevaid arvustusi ja kukkusin pikali. Jäi umbes mulje, et ma oleks selle ilgelt õnnetu jubina autori loomingu algusperioodist pidanud EUA-sse võtma.
Kui see lugu oleks olnud trükitud mugavale pehmele paberile, oleks talle muidugi paremagi rakenduse leidnud...
Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.