Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Marek Simpson (Tihhonov) ·

Megasiti keiss

(jutt aastast 1999)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 1/99» 1999

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
0
1
5
7
4
Keskmine hinne
2.176
Arvustused (17)

Kui ma tahan küberpunki lugeda, siis loen Gibsonit. Selles romaanikatkes igatahes puudub igasugune originaalsus, juhul kui see ikka isesisva tüki moodustab, mitte pole mingi tegelase pohmakaluul ega midagi taolist. Tegelikult on selliste suurema teose kildude hindamine väga raske asi, kuid sellest, et ta "Marduses" isesisvalt ilmus, võib siiski järeldada, et teda võib ka iseseisvalt arvustada. Ja ausalt öeldes mul programmeerijana on äärmiselt raske sisse elada mingisuguste jääsaagijate maailma... Mitu viirust Simpson ise on valmis kirjutanud, kujutab ta üldse ette, millest räägib?

Antud juhul pole asi isegi mitte S osa vastu patustamises SF-is, vaid Simpsoni tekst meenutab mulle süütu plikakese katset hard pornot kirjutada. Ma saan aru, et kosmoselaeva juhtimisel on kõik kirjanikud võrdselt väheste kogemustega, aga antud juhul on siiski palju rohkem maisema ning tavalisema asjaga tegemist.

Gibsonist rääkides, siis ega tal endal kah eriti aimu polnud, millest kirjutab... Aga tema võis seda endale lubada, sest tema oli TEERAJAJA. Üldiselt ma eriline küberpungi fänn ei ole ja minu lugemus ses zhanris on enam kui juhuslik, aga sellest vähesestki aitab, et Simpsoni üllitise õigest kohast kirjanduse ajaloos aru saada.

Teksti loeti eesti keeles

Oeh, Marek Simpson on jälle jutu kirjutanud!!!

Oeh, ja jälle viriseb Kristjan Sander ulmekirjanduse teadusliku poole kallal!!

Jutu põhiline puudus on see SUUR SOOV kirjutada originaalses keeles... antud juhul on lugu vaid pisut parem, kui see «Maailma parim splätter»...

Mis seal salata, ei meeldi mulle pajatuslikud jutud... eriti kui see on kirjutatud sellises talumatus keeles. Jutu idee mulle meeldis... pean silmas seda Surma asja...

Kristjan Sanderi kurvastuseks pean ütlema, et see mitu viirust Simpson ise valmis kirjutanud ei oma antud juhul küll mingit tähendust... ulmekirjanduse seisukohalt on ka sellised viirused (nagu jutus kirjeldatud) täiesti realistlikud... ega see paljukiidetud Gibson kah nüüd alati superteaduslik pole!!!

Lõpetuseks veel ka seda, et küberpunk pole ainult Gibson ja need teised kanoonilised ameerika onud, küberpunk on ka Sergei Lukjanenko, Jacek Dukaj, Vladimir «Boxa» Vassiljev, Ondrej Neff, Aleksandr Tjurin jne... Ajad muutuvad, muutub ka küberpunk!!!

Teksti loeti eesti keeles

Hoi,hoi! Jälle vist oodata Marek Simpsoni arvustust BAASis, sest kõik on seni halba lugu halvaks pidanud, ega pole aru saanud, et nii asi oligi mõeldud! Selle Megasiti juures häiris mind kõige rohkem jälle sama asi, mis spläterduse juureski - Autor kirjutas loo endale. On näha, et ta iga oma sõna õudselt kaifib, aga lugeja, vabandage väga, peab seda kõike kannatama.Simpsoni "Delta Red" polnud ju üldse paha lugu, miks ta ei võiks sellises võtmes asju treida?
Teksti loeti eesti keeles

Tore oleks kui kirjanik ka mõtleks enne läbi kui ta midagi kirjutama hakkab. Sellel tekstil puudus ju igasugune sisu. Krooni pani asjale veel võõrsõnade kasutamine eest kirjapldis. Ei tasu originaalitseda.
Teksti loeti eesti keeles

Satub ikka ette igasuguseid asju!!! Mulle ei meeldi SimPsoni juures eelkõige üks asi: tast hõngub teatavat üleoleku aurusid. See tähendab, et ta peab lugejaid endast halvemaks. Ilmselt ma eksin, kuid niisugune tunne oli Spätteriga ja samasugune tunne tekkis ka seda lugu lugedes. Tahes tahtmata jääb mulje, et siin on originaalitsemine taotlus omaette, mitte rakendatud juttu sisusse. Autor peab tunduvalt olulisemaks seda, et näida originaalsena kui seda, et ka tegelikult originaalne olla. Siin ongi tehtud just see viga. Asi iseeneses. Tolkien tuleb meelde, kes kasutas oma maailma kirjeldusi ka pigem sellepärast, et muljet avaldada, kui sellepärast, et seda ka tegelikult vaja läheb. Muuseas, mida Surm küll seda lugedes arvas?
Teksti loeti eesti keeles

Üksjagu talutavam lugu, kui "Maailma parim splätter", kuid samas ka mitte midagi erilist. Plusspoolele tuleb kanda mõningad huvitavad ideed, kuid keeleliselt ei olnud kõige parem üllitis. Asi võib muidugi oleneda seltskonnast, kus keegi viibib enamasti, kuid vähemalt minu jaoks tundus too räigelt slängile rõhuv jutuke kole hüplik sellises vormis (ise natuke teistsuguse slängiga harjund). Teistkordsel lugemisel tundus ta mõnevõrra parem kui esimesel, kuid siiski ainult keskmine lugu.

Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt jah, keel mida kasutati tundus kuidagi ülepaisutatult släng. Selle kallal võiks veel vaeva näha. Panna mitte mingit esimest pähetulevat sõna mis slängina tundub, vaid neile vennikestele iseenda erinev zargoon välja mõelda. Mind asi tegelt intrigeeris ja tahaks ülejäänud asja ka lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Simpsoni kohta suhteliselt hea. See ei tähenda muidugi, et tegemist oleks mingi igisurematu teosega, aga mulle meeldis oma ladususelt kyll. Existerionit reklaamis igatahes paremini, kui mardusebelials.
Teksti loeti eesti keeles

M.Simpsoni kõige ebakvaliteetsem tekst. Kolm korda juba lugenud, aga mitte sottigi ei saa aru. Sihuke kirjastiil nõuab peale selle veel kolm korda aeglasemat sirvimist -- kahjuks.
Teksti loeti eesti keeles

Släng on tegelt peris ia! M6ttel ei ole virtuaalreaalsuse kontekstis väga vigagi. Paraku jätab asi toore mulje, mis ei saa mitte vääriliselt märgistamata jääda.
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest ei olnud kuidagi ei parem ega halvem kui see eeskuju, keda püüdlikult kopeerida üritati. Ehk siis Gibson, Sterling või keegi muu "küberpungi" autoritest. Sellist piinlikku slängi pole ma kuskil varem näinud, aga eks släng ole ajas suhteliselt kiiresti muutuv dialekt ja eks ole see lugugi juba 14 aastat vana. Muidu oli ikka kõik sama: jää ja kauboid ja viirused ja salakambrid ja muu selle ulmekirjanduse tupiktee kohustusliku butafooria juurde kuuluv.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles