Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Craig Wolf ·

Jälitaja

(jutt aastast 1999)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 1/99» 1999

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
6
8
1
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (15)
Indrek Hargla

Väga hea ideega lugu, mille "viiega" hindamist ei luba kahjuks pisut maitsetu kirjakeel. Loo esimeses pooles on peaaegu iga teine sõna "viiking", ja see hakkab tüütama. Ja üldse, oleks kõike võinud vähemalt proovida pisut värvikamalt kirja panna. Aga lugu on hea. Mulle lihtsalt meeldivad sellised ajaloolise taustaga tekstid, ning pole siin ka mingit ideekrampi ega liigpaljut kanoonilise õuduskirjanduse butafooria kasutamist. Originaalne tekst, mille sisu kallal ka vaeva nähtud (aga oleks võinud rohkem vormi kallal tööd teha!). Võrreldes eelmises M-s ilmunud sama autori looga on tegu suure edasiminekuga. Tekst mõjus kui õudusfilmi sissejuhatav osa, mis toimub minevikus. Päris film läheb lahti, kui tänapäeval peletis kogemata välja kaevatakse ja see Leifi järglasi otsima läheb! Ühesõnaga - kiidan!
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Kuulge, see oli ju igati lahe! Huumorit oli asjas, eriti lõppfaasis muidugi tibake liiga palju, et õudusteksti välja vedada, kuigi algus oli selles suhtes igati paljutõotav: must limaelukas mõjus täieliku skisounenäona. Aga see, kuidas vaene tige limasigudik, kellel kaks punast tigedat silma peas säramas, kusagile kiviprakku kinni kylmutati, oli täiesti 100-protsendiline huumor. Muidu kah lahelugemine. Ajalooline taust tegi asja vyrtsikamaks.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Parim kohaliku autori tekst käesoleva aasta esimeses «Marduses»... seni parim Craig Wolfi tekst kah!!!

Hakkas mõnusalt peale, et mustale nõiale kirvega silme vahele ning läks ka niisama mõnusalt edasi... alguses kartsin küll, et nüüd tuleb eesti oma Conan, ehk «Jäähiiu tütar» läbisegi «Musta Ranniku kuningannaga»... aga ei, lugu keeras järsku veelgi muhedamale lainele...

Puänt on ka andekas!!!

Igatahes mõjuvad tänu sellele tekstile kõik need eelnevad Craig Wolfi lood üsna käeharjutustena... loodan, et see polnud juhuslik täistabamus...

Muide, erinevalt eelarvustajast pean ma seda juttu karmtõsiseks looks ning see lõpp on just tõsise lõpuna väga vinge!
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Vot see oli juba midagi, ma ütleks, et see jutuke oli 1/99 Marduses parim jutuke. Kuigi andis nuriseda natuke jutu teostuse ja kirjastiilipoolest (mis hinde ka neljale viisid) oli selle idee lausa fantastiline. Selliseda rändrahva õudus lood ajaloolise taustaga on ühed huvitavamatest kirja stiilidest üldse. Ning tegevus selles jutus oli ka väga hästi edasi antud ning põnevust jätkus kogu jutu lõpuni. Kuid ka meistri teosel on vigu mille kallal norida ning selle veaks on just nimelt see külmuv "needus". Kui see must lima, mis teda jällitas oli ikka needuseks, siis oli selle peatamine liigalihtne. Sellegi poolest mitte ette aimatav. Väga hea jutuke. Soojade soovitustega!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Esimene (ja loodetavasti mitte viimane) Craig Wolfi lugu, mis minu käest viie saab. Lugu igavesti (peaaegu) painavast jäljekütist on oma tasemelt ikka peajagu üle kogu CW varasemast loomingust. Soovitan lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Taaskord on tegu väikeste fantasy sugemetega horroriga, kus horrori element on veidi tahaplaanile jäetud ja olulisemaks on kuulutatud see fantasy osa. Maagia, või pigem nõiakunst, mängivad siin igal juhul olulist osa ning kui mitmesugused sõnakordused kõrvale jätta, oli asi küllalt hästi loetav. Igal Eesti ulmes suhteliselt omapärane kraam.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jarl Leif oli retkel ja sõudnud Heraklese sammastest lõunasse piki Aafrika mandri rannikut.Jõudes mingi suure jõe suudmesse olid viikingid sõitnud ülesvoolu kontinendi sisemusse.Viimaks jõudsid nad mustade inimeste külani ja vallutasid selle.Leif tappis ka küla nõia,aga selle purustatud peast valgus välja sültjas must kahe punase silmaga mass,mis hakkas jarli jälitama.Väga hea,umbes seitse lehekülge pikk fantasy.Viis+
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Paneks võibolla isegi kolme, sest lõpp oli liigagi etteaimatav aga see-eest algus oli küllaltki talutav.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Kerge ja vaimuka huumoriga kirjutatud lugu, millest nii m6nigi profesionaalne horrorit armastav sulesepp oleks keeranud kokku sellise tellise, millega sellelesinatsele limale oleks saand suht edukalt kahe p6leva silma vahele lajatada. Ja oma kerguse ning lyhidusega on see kirjatykk ka sympaatne ning igati kiituse ära teeninud.
Teksti loeti eesti keeles
Triin Põldra

Kõik kiidavad, mina keeran pea natuke viltu ja hakkan irisema settingu üle. Tähendab, see lugu mõjus mulle tegelikult nii, et peale läbilugemist ma talle rohkem ei mõelnud, kuid öösel suutsin unes näha musta lima, mida ei peata ookeanid ega mäestikud ja mis mulle kogu aeg järele jõuab... Seega oli lugu hea ja meeldejääv ja alateadvust mõjutav, kuid...

Võib-olla on see lugu mõeldud aset leidma sellises alternatiivses maailmas, kus Vahemeri on tõesti praktiliselt inimtühi ja Põhja-Aafrika rannik on tõesti lage ning kus Niilus voolab valgetest inimestest puutumata läbi kõrbe ja inimasustus on koondunud Põhjamaadesse. Kuid see ei "tulnud tekstist välja". Miks peaksid viikingid üldse põhjapoolsematest vetest välja sõitma, kui seal nagunii mitte midagi pole peale primitiivsete nuubialaste...?

Võib-olla oli autoril tõesti mõeldud valmis mingi taustsüsteem, mis erineb kardinaalselt sellest maailmast, kus meie elame. Aga miks siis polnud sellest räägitud? See ei ole loogiline, et niivõrd viljakas ja rikas kant nagu Vahemeri täiesti inimtühi on ja inimesed on kogunenud elama karmide kliimatingimustega maadesse, eriti arvestades seda, et viikingite retkede üheks eesmärgiks oligi uute, viljakamate alade avastamine ja koloniseerimine (Island, Põhja-Ameerika).

Meie maailmas on asi nii, et inimene arenes välja Aafrikas ja liikus sealt mitme erineva kolonisatsioonilainena üle kogu Maa ning esimesed kultuurid tekkisid just Vahemere ääres või läheduses. Foiniiklased, egiptlased, pärslased, hetiidid...

Selle kõige taustal on naljakas lugeda pikki kirjeldusi inimtühjast Põhja-Aafrikast ja suurest krokodille täis jõest (Niilusest), mille kaldal ei elanud kedagi (peale nuubialaste, eks).

Ulme ei tähenda ju, et kogu loogika peaks maailmast hajuma üksnes sel põhjusel, et tegu on ulmega.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Igati kobe jutt. Mulle üllatuseks selgus BAASist et Craig Wolf on hakkama saanud ainult 5 looga, neistki 1 kahasse kirjutatud. Kuidagi palju olulisema autorina tundus ta. Selle loo teeb eriliseks asjaolu, et Craig Wolf on sellega astunud tõlgitud ulmekirjanike ridadesse - ungarlased arvasid heaks selle viikingitest pajatava loo, mis kohati meenutab klassikalist Hollywoodi "õudukat" The Blob, oma keelde ümber panna.

Tugev "neli", Wolf ilmutab korralikku taustatundmist,mis väljendub joonealuste märkuste näol. Ma ei tea kui vajalik oli seletada sõnade nagu "skald" või "Valhalla" tähendust, aga tänases järjest rohkem nüristuvas maailmas on need ilmselt juba hädavajalikud.

P.S. Tänud Ulmegurule loo lugemise võimaldamise eest.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles