Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Isaac Asimov ·

The Ugly Little Boy

(jutt aastast 1958)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Magazine» 1958; september [pealkirjaga «Lastborn»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Inetu poisike»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
17
4
9
1
0
Keskmine hinne
4.194
Arvustused (31)

Sentimentaalne lugu sellest, kuidas naine kiindub neanderdaallasest poisikesse ja jutu lõpus enese koos poisikesega surma saadab. Mulle eriti ei,meeldinud ..millegipärast. Ise ka ei saa aru miks.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle küll meeldis. Ma vist olen sellise tundlise loomuga loodud ja elan sellisetele asjadele kaasa. Pole ju lool viga midagi... hea lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Üks Asimovi enda lemmikuid (2. kohal vist)Lugu vastandub tvalistele ajaparadoksi juttudele, kus muutused minevikus toovad kaasa palju võimsamad jamad tulevikus. Siin on toodud välja "aja tervenemise" teooria, mille kohaselt teatud muutuste tagajärjed kaovad piisava aja vältel (loos projekti juht seletas, et alles ajalooliselt oluliste isikute toomine tulevikku tekitab parandamatu haava). Raskesti mõistetav, kuid jutu seisukohast vajalik. Samuti jääb arusaamatuks see stasisest väljaviimise värk, aga pole mõtet ta kallal norida. Loo üldine ülesehitus nõuab vastuvaidlematult neid tehnilisi trikke ja las nad siis olla seal. Eesmärk pühendab abinõu ja tulemus on praegu ilukirjanduslikult suurepärane.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Eelnevad isikud on öelnud napilt... ja on öelnud kolmest viieni. Mina panen viie... meeldis... ilus sentimentaalne lugu, mis läks hinge ning jäi meelde.

Kui ma teinekord Asimovi romaane kirun, siis võib must jääda mulje kui eriti õelast inimesest, aga Hea Doktori parimad(!!!) jutud on ikka ilgelthead. Üks vendadest Strugatskitest on kunagi öelnud, et see lugu on professionalismi ülim näide: iga asi paigas ja kõik töötab täpselt nii nagu peab.

Võimalik, et tal oli õigus... sest mõjus ju!

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Meeldis. Võibolla nats vähem, kui teised selles antoloogias. Mõjus nii emotsionaalselt kui moraalselt. Hea näide, kuidas teaduse eetilisuse vajadust meelde tuletada ja selle juures mitte dotseeriv ja totter olla.Ja teadus vs. eetika probleemidest jäädakse kirjutama kuni kirjutamise lõpuni ja kõige mõjuvam on see just SF keeles.Ja Asimov on seda heaste teinud.!
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Erakordselt loll oli see naine igatahes. Kumbki neist ei pea seal minevikus ju kuigi kaua vastu. Poiss võibolla veel kuidagi aga naine kindlasti mitte. Tegelikult on väike võimalus, et Timmy suudab mõne kogukonnaga liituda aga kes see _nii_ koledat (ja saamtut) naist endale ikka tahab. Ja see aja `tervenemine` on ju täiesti loogiline idee. No näiteks see talumees keskajast. Küllaltki suure tõenäosusega sureb terve küla järgmise katku/koolera/tüüfuse epideemia ajal maha või otsustab sellest mingi sõjavägi üle sõita ja asi tahe. Ükski koer ei haugu ta järele.
Teksti loeti eesti keeles

Minule see jutt ka eriti ei meeldinud. Asimovi tehnilisemad jutud istuvad mulle ikka way rohkem, sellist sentimentaalsemat kraami eelistan lugeda mõnedelt teistelt autoritelt. Maitseasi muidugi.
Mineviku muutmine aga peaks minu teada kaoseteooria alla käima. See tähendab, et ei või iial teada, mis tegelikult juhtub :-)
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Asimov on vist üritanud selle looga üle oma varju hüpata - kirjutada dramaatilise loo üksildasest lasteaiakasvatajast ja tema kurvast saatusest. Ei tulnud välja küll, hüpe lõppes sügaval rabas ja tulemuseks on lääge melodraama.
Teksti loeti eesti keeles

Ei meeldinud!!! See profesionaalsus, millele siin rohkem kui kord vihjatud on, oli kindlasti olemas, kuid mulle lihtsalt ei istu sellised seebiooperlikud nutulaulud, kus rahaahnuse pärast inimesed kannatavad ning kangelaslikke asju teevad. Las käia!!! Kindlasti sobivad sedalaadi lood teatud kontingendile, aga mina nende sekka ei kuulu. Ja pealegi... ega selle daami tegu just erilist kangelaslikkust välja ei näita, pigem purulollust (halastagu keegi ta hingele, sest kaua ta seal vastu ei pidanud, see on üks mis kindel).
Teksti loeti eesti keeles

Sada ja 1ks protsenti Dragoforiga n6us. Professionaalne jama, ehk teisis6nu lugu on oma sisu kohta veidike liialt pikk.Naise k2itumine oli ebaloogiline (olgugi et ei pidanudki loogiline olema, kui oleks olnud intelligentne naine, oleks ta kusagil mujal juba t88tanud), poisikese saatus oli kahtlane (v6rdlus Alley Oop`iga Simakilt tikkus p2he... Simaki lugu oli etem) ja ainus helgem m6te oligi aja enesekorrigeerivus. Ehk oleks muidugi tahtnud teada, mis Stasisest edasi sai... Aga sellest ei kirjutatud ju kahjuks!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Liiga sentimentaalne tundus see mulle tookord, kui seda lugu lugesin. Ometi lugesin neelates. Seepärast ka viis.
Teksti loeti eesti keeles

Tahaksin nostalgiast nelja panna, kuid käsi ei tõuse... Umbes üheteistaastaselt mõjus lugu väga kurvalt ning tundsin peategelaste paarile tõsiselt kaasa: lollide teadlaste pärast pidid nad kindlasse surma minema. Praegu paneb see melodraama kahjuks või õnneks õlgu kehitama.
Teksti loeti eesti keeles

Väga ilus lugu. Ei mingit sentimentaalsust - kas ma olen ülitundlik või see ongi pigem hinnanguline sõna? Kui enesel lapsi ei ole, eks siis ikka kiindud sellesse, kellesse võimalik. Ja seitsmeaastane tsiviliseeritud poisipõnn, mis siis, et neandertaallane, oma ajastusse tagasi saata oleks ikkagi täielik sigadus. Mina oleksin ka nii teinud nagu see lapsehoidja seal. Kuigi võib-olla pisut parema varustusega (mõni teravam külmrelv kuluks ilmselt marjaks ära). Mis teha, naised mõtlevad teistmoodi kui mehed ja seda on asimov hästi tabanud.
Teksti loeti eesti keeles

Teistest kogumikus Lilled Algernonile ilmunud Asimovi juttudest saab ühe võrra kõrgema hinde selle eest, et niisugust asja vast juba päris iga koolipoiss ei kirjuta. Mingi kirjanduslik tase on olemas, aga 1958. aastal kirjutati tegelt juba palju paremaid asju. See lugu oleks nagu sajand varem kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles

Asimov on vaikselt pürgimas mu enim meeldivate kirjanike sekka. Lugu võis mõjuda liiga melodramaatiliselt või mis iganes, kuid mulle meeldis just lugu ise. Paar tegelast käitusid natuke ettearvamatult, kuid kurbus valitses, kui otsustati poiss tagasi saata. Hästi kirja pandud ja tõmbav lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Kuulasin seda lugu esimest korda Eesti Raadio järjejutuna. Küll läks ikka hinge, olin tükk aega löödud, et ühel jutul polegi õnnelikku lõppu. Sisu: teadlased on minevikust tänapäeva vedanud neandertaali poisikese. Ühest küljest on poiss küll laborisse aheldatud katseeksemplar, aga teisalt tavaline väike laps, kellel on tekkinud sügavad emotsionaalsed sidemed oma kasvatajaga. Vastastikused.
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi ammu sai seda lugu "Lilledest Algernonile" loetud, nüüd lugesin kogumiku "Üheksa homset" eestikeelsest tõlkest üle.
Eelarvustajad on loo kohta juba päris palju ära öelnud. Ma ise kuulun nende hulka, kelles see lugu liigse sentimentaalsuse tõttu suurt vaimustust ei tekitanud.
Teksti loeti eesti keeles

SENTIMENTAALNE? 
Ma ei saa aru, kuidas teie aru töötab, kodanikud, aga Saaraga aastast 2000 üleni nõus - ei ole sentimentaalne, on lihtsalt inimlikkust rõhutav ja eluline. 
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles