Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Gardner Dozois ·

A Kingdom by the Sea

(jutt aastast 1972)

eesti keeles: «Kuningriik mere ääres»
antoloogia «Vaade pimedusse» 2003

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
4
1
6
2
0
Keskmine hinne
3.538
Arvustused (13)

Selle loo mõte jäi mulle täiesti arusaamatuks. Mingi luuserist lihunik suvalises hallis tööstuslinnas. Loo stiil meenutas oma kujundlikkusega kangesti Ray Bradburyt. Samasugused lootusetu elu varjuküljed, mis on edasi antud äärmiselt kujundirikkalt. Huvitav miks küll kirjanike meelest masendavas linnas sajab alati vihma ja puhub külm tuul? Vihmas ja tuules iseendas pole midagi masendavat. Aga selle loo lõpp tundus mulle shokeeriva asemel lihtsalt tobe.
Teksti loeti eesti keeles

Igati viieväärne ankur "Marduse" lõpus ja ilmselt ka üks vana Dozois` tipplugusid. Ehkki loo puänt oli aimatav, sisaldus viimases lauses tegelikult palju rohkem kui lihtsalt puänt. Jutt on muiude igas mõttes sf. Ainult et pealkiri jäi mulle arusaamatuks (võib-olla peaks seda Poe` poeemi lugema?).
Teksti loeti eesti keeles

Jah, sellest viimasest lausest võib igasuguseid asju välja lugeda, kui inimene ainult seda tahab. Mina nagu eriti seda ei taha. Aga muidu on tegu väga-väga hästi kirjutatud tükiga, mis rõhub rohkem lugeja emotsioonidele kui millelegi muule. Lugu teenib viie välja meeleolu, mitte üllatava lõpu jne. pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Selle "Mardus"`e tipplugu nagu Mario ka kaanel on v2itnud. Kindlasti on siinjuures abiks Poe tundmine, sest sellele poeemile on vihjatud ikka ysna h2bitult.

Kui keegi tutvuda tahab, siis leiate selle poeemi siit.

Hinde panemisel ei tekkinud mingeid kahtlusi v6i k6hklusi.

Teksti loeti eesti keeles

Võib ju küsida/-n tegu ikka "päris" ulmega või kujutab hullumeelne Mason toimuvat lihtsalt ette? Poe luuletuses kujutatud "puhas" , antiseksuaalne armastustemaatika on vastandatud Dozois, jutus esinevatele naturalistlikele olukirjeldustele, sealt ilmselt ka vihje.
Teksti loeti eesti keeles

Mingi psühholoogiline ulmeelement selles ju oli, aga - et lugu elama hakkaks, seda küll ei juhtunud. Karakter oli igav, mingit tegevustikku ei olnud, idee oli lame ja lõpp ettearvatav. Ainus mis üllatas, oli jutu valik kogumikku. Miks just see?
Teksti loeti eesti keeles

Toimetaja tahtis arvamust kuulda - siin see on - hästi kirjutatud mõttetu lugu. Lihtsalt ei ole erilist mõtet kirjutada sellest kuidas kaelast saadik pasas (otse või ülekantud tähenduses, kuidas soovite) elav inimene millestki helgemast uneleb, kui see jääbki lihtsalt tömbiks kirjelduseks. Paistab, et Dozois näol tegu mehega, kes teab kuidas peab kirjutama ja oskab seda puhttehnilist oskust ka praktikas ellu rakendada, kuid kellel nagu paljudel endasarnastel puudub igasugune väljaütlemist vääriv ja kirjutamist õigustav mõte; ega sama autori "Strangerski" mingi eriline meistriteos pole. Ebatäpsusi on sisse lasknud nii autor (kord kestis lehmatapja kooselu Emmaga kolm, kord kuus aastat) kui tõlkija (viimases lauses pole üheselt arusaadav, kelle pähe vasar kukub, oletan et inglise keeles on siiski selge vahe sisse tehtud kas sõna him või it kasutamisega).
Teksti loeti eesti keeles

"Iga päev seisis Mazon, vasar käes, ja tappis lehmi."(antoloogias "Vaade pimedusse" lk.140). Ma lugesin seda lauset ja mõtlesin, et nüüd on midagi head tulemas! Võib olla mingi keskaegne rüütel, kes harjutab vasarat lehmade peal või lihtsalt mingist haigest kujust, aga ma ei osanud arvatagi, et sellele järgneb 22 lehekülge puhast jampsi, kuigi esikaanel öeldi, et "Kuningriik mere ääres" on antoloogia "Vaade pimedusse" tipplugu! Hetkeks tuli tõepoolest meelde Bradbury, kuid siis meenus ka see, et Bradbury on mitu korda parem kui Dozois! See lugu tundus üldjuhul seosetu[kuigi ma olen ju ka vaid n00b, nii et mida mina sellest tean?;)], mõtetu ja puhas möga, mida on aetud, et mõni kirjaniku tõeline fänn veel nati oma rahakukrut tema heaks kergendaks ja ostaks mingi kogumiku, kus just selline jama sees on!

Milline see jutt siis mulle tundus? Mis tundus mulle selle jutu mõte olevat? Jutu mõte oli vist rääkida meil, lugejatele, ühest lihunikust, kes näeb erootilisi unenägusid, rääkides täpselt ära, mis tema trussikutega pärast seda juhtub(lk. 155)! Paneks ühe, kuid kuna ennem on pandud nii palju viisi siis mõtlen, et päris nii halba hinnet ka ei ole mõtet panna! Panen hoopis kahe.

Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, miks on "tipplood" just sihukeste mustatööliste elulookirjeldused? Vahepeal pisut ehk nokkiski, kui unenäovärk sisse hakkas tulema, ent üldmulje on üsna igav...
Teksti loeti eesti keeles

Antoloogias "Vaade pimedusse" jäi see lugu minu meelest vahest ehk isegi kõige nõrgemaks. Ei tahaks seda päris kõntsaks nimetada, kuid kahjuks jättis ta mulle küll äärmiselt niru mulje. Dozois võis ju üritada miskit emotsioonidele rõhuvat juttu luua, kuid paraku peab selle ürituse tunnistama läbikukkunuks. Et kirjutatud on iseenesest loetavalt ja mingit väga tugevat vastumeelsust see ikkagi ei tekita, siis annan sellele jutule hindeks tugeva "kahe".
Teksti loeti eesti keeles

näib, et eelarvustajad on aint tõlget lugenud. tõlkest ei tea ma midagi, aga originaalis on rütm väga hea. nii lauserütm kui oleviku ja mineviku vaheldumine. kui nüüd kohalikud algajad ulmeautorid õpiksid kah nii usutavalt karaktereid ja meeleolusid looma, siis oleks eesti ulme tulevik ju lausa kuldne. muidugi, küberpunk tõi sammu võrra veelgi tajutavamad tegelased.
Teksti loeti inglise keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles