Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert A. Heinlein ·

By His Bootstraps

(lühiromaan aastast 1941)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science-Fiction» 1941; oktoober [autorinimega Anson MacDonald]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Enese ees ja järel»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
30
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.909
Arvustused (33)
Andri Riid

Jutt, mis pikki aastaid olnud eesti lugeja jaoks Heinleini parimaks stiilinäiteks. Ehkki lugu keerleb ajaparadokside ja silmuste ümber (ja teeb seda kahtlemata äärmiselt andekalt), kujutavad omaette väärtust ka karge inimsuhete kujutamine ning meeldejääv peategelane.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Tundmatu Arvustaja

Selle loo eest alla "viie" panna ei saa! Tõeliselt hea lugu. Kuna jutt on saadaval ühes parimas eestikeelses ulmekogumikus "Lilled Algernonile", siis iga enesest lugupidav ulmefän lihtsalt PEAB seda lugema. Peategelase väänlemine läbi ajasilmuste ja ajaparadokside on minu meelest lahendatud nii hästi, et võiks olla eeskujuks igale sel teemal üritajale.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Avo Nappo

Ühinen eelkõnelejate kiidulauluga ja tunnen hämmastust, miks nood kaks Lilledes avaldatud juttu ikka veel -ainsad- tõlgitud Heinleini asjad on?! Mikst teda sotsialismi ajal ei tõlgitud on siililegi selge. Aga viimasel ajal? Mis veel Heinleini ajas rändamise juttudesse puutub, siis kindlasti soovitan lugeda ka juttu "All You Zombies.." Hinne on loomulikult viis.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Laur Salundi

Olen ikka mmitu mitu mitu korda heameelega läbi lugenud. Ilmselt yks minu lemmikumaid ajamasinalugusid (ega muidu pole mingi ajamasinafänn kyll tegelikult). Aga antud loos ei hakanud kyll miski häirima.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

«Bob Wilson ei näinud ringi kasvamist...»

Kus on ikka lugu...

See on selles Algernoni-antoloogias teine jutt, mille puhul ma imestan, et see tsensuurist läbi läks. Kusagil polnud ju mingit vihjetki kommunismi võidust, ega ka mädaneva kapitalismi kriitikat. Võimalik, et ma liialdan nüüd, aga igatahes olid «By His Bootstraps» ja «Mr Costello – Hero» kaks juttu sellest antoloogiast, mis alles sügaval perestroikajal vene keelde tõlgiti. Ülejäänud lood oli kõik ka vene keeles olemas.

Isiklikult minule jättis kõige sügavama mulje see stseen, kui Bob Wilson Ajavärava abil uuris neid kõrgemaid olendeid... ning see kuidas ta kabuhirmus põgenes, olles midagi justkui vilksamisi näinud... brrrr!!!

Ka meeldis see (kirjutamisaegse) tänapäeva ääretult realistlik kirjeldus... sihukesele tasemele tavakirjandus küll ei küüni.

Viis kõigi võimalike plussidega.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Jaanus Trolla

Seni loetutest üks kahest paremast ajamasina lugudest (teine on H.H. "The Technicolor Time Machine" (meeldib hoopis teisel põhjusel)).
Teksti loeti eesti keeles
Jaanis Tali

No kole küll kui iseenese käest pasunasse saad... no ja miks mitte vastu anda ... iseendale. Ja kui veel lõpux välja tuleb, et oled ise kisma kõrvalt algatanud ... ....Parim ajamasina lugu jah.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mis muud kui korrata - parim ajamasinalugu! Üks vähestest, mis usutavalt ja loogikavigadeta kokku on pandud. Ka on mõnus kogu jutu stiil ja tegelanegi üsna inimlik.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Huga-huga! Viis tuleb siit küll lausa telegrammiga. Lugu, mis on minu silmis aja jooksul aina paremaks ja paremaks läheb. Kui nüüd päris aus olla, siis väiksest peast see mulle eriti ei meeldinud, AGA, seda rohkem meeldib see mulle praegu. Algernon on üldse üks nendest raamatutest, mida ikka aeg-ajalt kapist välja võtad ja siis ka mõnuga loed. Nii et müts maha nii Algernoni kui ka Heinleni ees.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Tuli äkki tahtmine see jutt veelkord läbi lugeda ja talle see viis siia kirja panna.Tahan vaid seda öelda, et veidral kombel tegi RAH selle looga vist karuteene, kõigile neile, kes ajateemat hiljem käsitlema on asunud. Pole enam millestki kirjutada! (OK, liialdasin veidi). Jah, need kõrged olendid, kaabutrikid ja ajasügavustesse kaduv kauneim tütarlaps...
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

See lugu on ilukirjandusliku elegantsi musternäidiseks. On vähe asju, mis oleksid lahendatud sedavõrd kauni täiuslikkusega! Kahtlemata parim ajamasina lugu, mida olen lugenud ning selle kõrval suurepärane kirjanduslik saavutus.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

OK, lugu ON heasti kirjutatud. Samas kipub mõte teda kogu aeg võrdlema isegi paradoksaalsema "All you Zombies"`iga ja need on siiski üsna võrdsed lood. Sel ajal, kui angloameerika ulmet oli raskem kätte saada, oli tegemist kindlasti viieväärilise tippteosega, aga nüüdsel ajal, kus kirjandust rohkem kätte saada, kipub mõte üle nelja andmisel tõrkuma. Mille eest rohkem? Kas selle eest, et eesti keelde tõlgitud? Oi, aga tõlgitud on ju ka praaklugemisvara... Neli on aga tugev. Kümnepunktisel skaalal oleks see kaheksa, ja samas vaimus edasi. Miks neli, aga mitte viis? Mulle endale näis, et lugu kippus lõpu poole, kui tegelane enam ainult iseennast ei kohanud, veidikene lohisema, seda isegi esimesel lugemisel.
Teksti loeti eesti keeles
Ray D. Noper

Mis teha, kui ma poleks seda juttu lugenud, poleks ma praegu siin kirjutamas. Ulmehuviliseks sain ma just tänu selle jutu lugemisele, kuna just siis tekkis huvi segaste ajaprobleemide vastu ning - ka teiste ulmejuttude vastu. Seetõttu tugev 5.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Ajamasinad ja ajaparadoksid on minu üks lemmikmotiive ulmekirjanduses. See tekst andis omal ajal kõvasti nuputamist--et kuidas ikkagi see sai nii olla. Kuid sai! Ei ole muud öelda, kui et Heinleini kujutatud ajasilmused on midagi haruldaselt head.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Lugesin seda lugu üsna poisikesena, küll võttis alles aega, et "süsteemile pihta saada" :) Ajamasina suhtes ühinen eelpool toodud arvamustega
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Lugu, millel peaks olema kyljes silt "Alla 12 eluaasta keelatud". Olin vist yheksa aastane tatikas, kui seda lugesin ja usun, et sellest sai mu isklik arunatuke ysna k6va matsu - lihtsalt ei j6udnud loogikale järgi. Uuesti söandasin seda lugeda alles u 14. aastaselt ja siis polnud enam väga viga, sai hakkama kyll ja ilgelt hea oli. Mind see teiste ajas rändamiste juurest eemale ei peletanud: hea ajaviide ja tugev m6ttelend ju ikka ära kuluvad isegi kui teemal juba tugev käsitlus olemas. Peakski asja uuesti yle lugema, sest kuigi mulje ei ole tuhmunud, on eelmisest lugemisest pea 10aastat möödas.
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Väga hea lugu! Esimene lugu, mis ajaparadoksidest kunagi kätte sattus ja rabas eelteismelise kujutlusvõimet võimsalt. Praegu olen küll paraku seda meelt, et eksisteerib kas aeg või ajarännud:(. Ja et selliseid muna-kana, ette-taha ajaparadokse vist ikka olla ei saa... Nojah, see polegi tähtis. Jutule pole ette heita. Lisaboonuseks oli koht, kus Bob Wilson sai kõrgematelt olenditelt emotsionaalse nätaka, milleks ta sama kohane kui auster viiulit mängima. Nii võimsalt see jutt mulle isegi ~10 aastasena ei mõjunud, aga võimsalt küll, pole tal hiljemgi viga olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Krafinna de Kraax

Alustada tuleks sellest, et lugesin seda juttu 10-12 aastasena. Lugesin sellepärast, et alustasin Asimovist, lugesin joonega läbi jutu vihmaplaneedist, tondist, roboteist ning mehe ja hiire loo. Ja siis tuli see lugu. Alustasin mitu korda, aga kuna jutt oli võimatult igav, ei suutnud lõpuni lugeda.
Muidugi võib öelda, et oma viga, mis tast siis nii vara kätte võtsid... Aga juhtus. Ja seetõttu ei saa Heinlein hoolimata oma meisterlikkusest paremat hinnet. Ei tahtnud juttudest üle hüpata, ja nii see jäigi... Edasi lugesin alles nüüd. Ja seetõttu jäi tookord lugemata karujutt ja veel mõndagi hääd... Kahju. Just selle kahju pärast ei saa ma hinnata seda juttu kõrgemalt. Emotsioonid, mis teha...
Teksti loeti eesti keeles
Agnes Tammik

Esimesi, ja siiani parimate hulka kuuluv, ajaparadokse käsitlevaid jutte. Ajab aju ikka tõeliselt sõlme, kui üritad sellele kaasa mõelda...
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Nii hea ajasrännu-lugu, et hakka seda võimalust või uskuma. Ja kui mõned kogumikus "Lilled Algernonile" esinenud jutud on siin Baasis saanud pisut kõrgema hinde 1976. aastal eesti keeles ilmumise eest, siis "By His Bootstraps" on viit selletagi väärt.
Suur tulevik...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles