Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

Leht ja puu

(kogumik aastast 1993)

eesti keeles: Tallinn «Tiritamm» 1993

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
19
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (19)
Jüri Kallas

Kogumik Tolkieni väikevorme. Ava(ja nimi)lugu "Leht ja puu" (Leaf by Niggle; "Dublin Review" 1945; jaanuar) on (minu meelest) üks paremaid (ulme)jutte kunstnikust ja tema loomingust. "Suur-Woottoni sepp" (Smith of Wootton Major; 1967) on minu jaoks kogu kõige nõrgem lugu. Miks? Seda on üsna raske öelda, ilmselt on see teatav Tolkienile iseomane puine kirjutamisstiil, mis ka (lisaks "Sõrmuste isandale") selles loos võimust kipub võtma. "Talumees Giles Hamist" (Farmer Giles of Ham; 1949) on jälle säherdune tore ja muhe pajatus ühest lihtsast hingest, kes kõigile ära teeb. Braavo! Minu meelest on see kogu Tolkieni parim raamat, ka Edgar Valteri illustratsioonid ning tõlge on võrratud. Tobe võib see ju olla, et nimetada autori kõrvaliste väikevormide kogu tema parimaks raamatuks, aga mis teha... mul on juba säherdune pisut väärastunud maitse. LUGEGE!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

On küll jah parimad seni loetud Tolkieni lugudest. Ise ma pole veel muidugi seda va "LOTRi" lugenud aga ikkagi on selline imelik tunne, et need lood on palju etemad. Siin on puudu see mõttetu jahumine, mis mõningaid teisi lugusid täidab. Pole ju vaja heaks looks viitesadat lehekülge, kui viiekümnest piisab. Lastel kah parem lugeda, sest mis see Tolkien ikka muud on kui lastekirjanik. Nii et lugege parem seda kogu tema telliste asemel ja te ei kahetse.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Oi rõõmu! Läksin poodi ja ennäe - Tolkieni raamatut müüakse, eestikeelne veel pesle selle! Tore raamat nii noorele kui vanale. Mulle isiklikult meeldis kõige enam muidugi talumehe lugu. :-) Paistab, et JRRT oli vabal ajal aeg-ajalt paras nalja ja napsumees :-)) Igatahes soovitan lugeda. Ka "Leht ja puu" on ka hea, kuid pisut rafineeritum. "Suur Woottoni sepp" on tõesti tsutike puine ja mõjub tema klassikaliste lugude kordamisena. Lugeda kõlbab sellegi poolest.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Mu meelest on nimilugu ikkagi kogumiku parim konkurentsitult, selline kaunis nägemus reinkarnatsioonidest ja elamiseülesandest pandud hubasesse muinasjutuvormi. Sygavalt filosoofiline ning samas selline hirmlihtne. Giles on võrreldes sellega kuidagi kergeke, selline võrdne Jaan Krossi Mardileivaga ( ja assotsiatsioon ei tekkinud mitte ainult selle pärast, et mõlemad lood on Valteri poolt illustreeritud). Kogumiku juttude näol on minu jaoks tegemist äärmiselt huvitava Tolkieni-nähtusega, mõelda vaid tolle ytlemata yletamatu suurtellise peale... ja siis kõrvutada seda "Lehe ja puu" lakoonilise lyhivormiga. Klassifitseerin kogumiku kauniks loodusnähtuseks, mille tekkimine suurvormimeistri käe alt on niisama hunnitu kui ootamatu. Ainuke häda, et vahepeal tekib vägisi tunne, et Edgar Valter on lood ise kirjutanud ;o)
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Tõesti päris head jutukesed, kuid mina neid nii kergemeelselt Tolkieni teistest raamatutest kõrgemale ei asetaks. Tolkieni peateoseks on siiski LotR. "Talumees Giles Hamist" oli minu arvates neist kolmest loost parim. Oli selline mõnus muinasjutt, mis vürtsitatud mõnusa huumoriga. Nagu enamus, nii arvan ka mina, et "Leht ja puu" (mis oli küll üpris hea lugu) on talumehe jutust tiba nõrgem. Kogumiku kolmas lugu "Suur Woottoni sepp" oli ülejäänud kahest kehvem (kuigi ka tema oli loetav). Ta tundus minu arvates teistest kuidagi igavam ja stamplikum, sest tegevus piirduski enamasti ainult haldjatemaal käimisega. OK, lugeda kõlbavad kõik kolm lugu. Seega lugege ja te ei kahetse!!!
Teksti loeti eesti keeles
nore

Kummaline, mulle meeldis kõige enam just" Suur-Woottoni Sepp" . Lugedes eespool olevaid arvustusi, on seda nimetatud stamplikuksja puiseks, kuid minu meelest just sobivalt mõtlik ja isegi siiras.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Ahh, tegelikult olid kõik need kolm siin kogus sisalduvat juttu head. Fantastiliselt mõnusa tunde jättis sisse see raamat.. See viimane, farmel Giles`ist oli muidugist.. kõige yllatuslikum. Kääbikust ja sõrmuse triloogiast kyll kuskilt välja ei paistnud, et vanameistril ka huumorisoon kusagil olemas.. Tugev viis ja palju õnne synnipäevaks.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Sõrmuste saaga arvustusse kirjutasin, et oleks ta selle rasvase elevandi asemel hoopis teinud lühemaid lugusid… Vaat just selliseid, nagu siia kogutud. Kui ta suurteostest jääb natuke papi maitse, siis lühilood on suurepärased, humoorikad, detailirohked ja elusad. Arvustan just eestikeelset kogumikku, sest koos juba mainitud E. Valteri illustratsioonidega pean seda sisu ja vormi moodustatud tervikuna üheks parimaks eestikeelseks raamatuks.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Lugesin raamatut ilma et ma oleks teadnud, kelle kirjutatud. Muidugi... peale esimest jutustust polnud enam kahtlus. Väärib 5`t. Lugusid ise ei mäleta. Paar aastat on lugemisest möödunud, aga eks nad sellised muinasjutulised novellikesed olid. Mõne kirjaniku puhul tuleb hinne 5 loomulikult, eneestmõistetavalt. Tolkiin oli&on üks sellistest.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles