Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Asprin ·

Myth Conceptions

(romaan aastast 1980)

eesti keeles: «Müüt ja eksiarvamused»
Robert Asprin «Jälle üks mõnus müüt - Müüt ja eksiarvamused» 2003

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
3
2
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (14)

Myth sarja teine osa.

Skeeve kutsutakse katsetele Possiltumi kuningriigi õukonna võluri ametikohale. Võistluses endast palju osavamate võluritega saab Skeeve selle ameti omale. Nagu selgub vajab kuningriik võlurit võitluseks maailma suurima armeega, mis on nende piiridele lähenemas.

Skeeve ja Aazh (tema deemonist õpetaja) palkavad Deva dimensioonist (kus asub kõigi dimensioonide suurim turg) kaasa väikese grupi abilisi ja asub täitma seda esialgu võimatuna tunduvat ülesannet.

Paljude huvitavate tegelaste, mõnusa dialoogi ja korraliku huumoriga fantasy.

Teksti loeti vene keeles

Skeeve pole kaugeltki hea võlur: kokku oskab ta kolme nõidust. Mentoriks on tal deemon, kes on oma võluvõimed kaotanud. Kuningriigi kaitsmiseks palkavad nad väga omapärase luuserarmee. Polegi vaja lisada, et nad loomulikult võidavad. Kuidas nad seda teevad on juba iseasi.Mõnus ja lõbus lugemine.
Teksti loeti inglise keeles

Kogumiku teine romaan on täpselt sama tobe, igav ja nürimeelne, nagu esimenegi. Siiski, pisut parem, kui sama stiili esindav, ent hiljem alustanud Pratchett. Naljad polnud naljakad, kui lugeja just lasteaia tasemel pole. Tõsi, tõlkega võisid mõned puändid kaotsi minna, ent see ei päästa üldist halli ja masendavat lugu. Hindest "2" päästsid ainult väljamõeldud tsitaadid peatükkide alguses.
Teksti loeti eesti keeles

Ajaviide on ajaviide, mis sa ikka muud öelda oskad. Pole suuremaid ideid, pole ka erilist omapära, on ainult natuke hoogsat mürgeldamist koos pisukese portsu naljatamisega.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris kergesti loetav jutt. Tegelased on samuti huvitavad.
Eriliselt mõjusid tsitaadid, mis olid valitd sobivad ning vaimukad.
Teksti loeti eesti keeles

Eelmises jutus tuttavateks saanud tegelaste seiklused jätkuvad sama lõbusalt ja põnevalt nagu ennegi. Ei pea end küll lasteaia tasemel olevaks, kuid siiski tõmbasid päris mitmed kohad ses raamatus suu muigele. Asprini mõnus jutustamisstiil ja korralik tegevuskäik tähendasid seda, et jutt sai ehk isegi liiga kiirelt läbi. Jutule miskit muud ette heita ei oskagi, sest minu arvates sellist korralikku, veidi humoorikat fantasy-lugu väga palju paremini kirja panna ei saagi. Seetõttu hindan juttu kindla 5-ga.
Teksti loeti eesti keeles

Kuulun nende hulka, kelles Asprini Müüdi-sari erilist vaimustust ei tekita. Kui midagi muud tõesti lugeda ei ole ja ainsaks alternatiiviks oleks lihtsalt lakke vahtida, siis sobib lektüüriks ka see romaan, sest otseselt halb ta ei ole. Võib ju inimene tühja kõhuga häda pärast kasvõi hamburgerit süüa - vähemalt hambad saavad tegevust. Aga ainuüksi Müüdi-taolistest "kirjanduslikest hamburgeritest" toituda ei tahaks ilmselt keegi.
Teksti loeti eesti keeles

Skeeve ja Aahz siklevad jälle. Seekord peavad nad päästma ühe kuningriigi kõige suurema armee käest, mida maailmas iial nähtud. Loomulikult tehakse selle käigus palju nalja ja satutakse absurdsetesse olukordadesse. Isiklikult arvan ma, et Müüdi-sarja teine raamat on natuke parem kui esimene. Autor ei pea enam aega raiskama tegelaste tutvustamisele, vaid saab mölluga kohe pihta hakata. Tihti tundub küll, et asi hakab natuke käest libisema, kuid lõpp hea, kõik hea. Asprini stiil meenutabki natuke kuristiku serval kõndimist, tihti pole võimalik ennustada, kumbale poole see kalduma hakkab. Viis
Teksti loeti eesti keeles

Jah, ajaviiteks kõlbab, aga paar aastat pärast esimest lugemist ei ole ma võimeline enam eestikeelsetel osadel vahet tegema. See oli siiski põnevam raamat kui esimene, kõik see ülekaaluka vastase alistamine ja kuningriigi sisepoliitika. Neli miinusega.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles