Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Asprin ·

Another Fine Myth

(romaan aastast 1978)

eesti keeles: «Jälle üks mõnus müüt»
Robert Asprin «Jälle üks mõnus müüt - Müüt ja eksiarvamused» 2003

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
3
3
0
0
Keskmine hinne
4.438
Arvustused (16)

Skeeve oli võluri õpilane. Ta polnud just kõige pühendunum ja usinaim võimalikest õpilastest.

Ühel päeval pööratakse kogu ta maailm aga pahupidi, kui tema õpetaja tapetakse palgamõrvari poolt demonstratsiooni käigus ja Skeeve jääb silmitsi just kohale kutsutud deemoniga. Deemon osutub võluriks teisest dimensioonist, kes oma võimetest just ilma on jäänud. Sellest saab alguse üks väga omapärane parntnerlus.

Ühe mõnusa huumoristliku-fantasy sarja algus. Sõprus sidemete arenemise lugu paraja doosi actioniga.

Teksti loeti vene keeles

Täiuslikult ajuvaba tekst! Sihuke natuke vanematele mõeldud muinasjutt, kus kogu aeg juhtub midagi, kogu aeg on pinge üleval, on lahedad tegelased ja mõnus jutt. Ühesõnaga, suurepäraselt teostatud kergesisuline fantasy. Lugeja, kes on harjunud raamatutest ka pisut sügavamat kihti otsima, jääb seekord pika ninaga. Ütleme, et Adamsi või Prachetti tekstides on filosoofiat ja sardoonilist tõsidust mäekõrguselt rohkem. Ent teatud mõttes ei ole see puudus, sest nagu ma juba ütlesin, on raamat just see, mida ta on, ja seda teadlikult, taotluslikult. Ja sellisena stiilipuhas ja nauditav. Juba peatükkide algustesse pandud pseudotsitaadid kergitavad suunurgad ülespoole ("Hoolas planeerimine on ohutu ja kiire reisimise võti" - Odüsseus, "Ainult pidev ja põhjalik võitluskunstidega tegelemine tagab sulle pika ja õnneliku elu" - Bruce Lee, "Kriisiaegadel on kõige tähtsam mitte kaotada pead" - Marie Antoinette, jne). Suurimaks puuduseks pean raamatu juures just igasuguste taustakirjelduste, kõrvalliinide ja kõige "kirjandusliku sidina-sadina" täielikku puudumist, nii et lugu tundus kohati nagu õhus olevat. Aga korra lugeda tasub.
Teksti loeti inglise keeles

Igavavõitu ilma erilise sisuta jutustus maagiõpilase ja teise dimensiooni deemoni seiklustest. Üldjoontes samasugused lamedad naljad ja punnitatud killurebimine, nagu Pratchettilgi. Natuke päästavad peatükkide alguses olevad väljamõeldud tsitaadid, aga lugu ise on mage, igav ja tüütu. Ometi kõigi oma tüütute omaduste juures on tore näha eesti raamatupoodide ulmeosakonnas ka midagi muud peale Pratchettiuputuse.
Teksti loeti eesti keeles

Sihuke kena meelelahutus, mille ühe hooga läbi loed, mis ajusid krussi ei aja ja mis kohe üldsegi meelde ei kipu jääma.
Teksti loeti eesti keeles

Ajaviide, aga see eest väga hea. Palju süvenemist just ei nõua, aga see eest läheb kiiresti edasi ja pakub ikkagi mõnusa loo.
Skeeve on paras tüütus ikkagi, aga lahe siiski.
Teksti loeti eesti keeles

Vot see oli ilma kahtlusteta viimase aja üks mõnusamaid lugemiselamusi. Põnev ja seikluslik tegevus, kuhu oli parajas annuses pikitud muhedat head tuju tekitavat huumorit. Seejuures ei olnud need naljad minu arvates kuidagi pingutatud või vägisi vahele topitud. Käesolev Asprini jutt on igal juhul stiilne ajaviide.

Tõtt-öelda ei osanud Asprinilt nii heal tasemel meelelahutust oodata, kuigi olin tema kohta mitmeid kiitvaid hinnanguid lugenud. Hindeks puhas 5 ja soovitan seda kõhklematult kõigile, kes peavad lugu muhedatest ja ladusatest fantasy-lugudest.

Teksti loeti eesti keeles

Myydi esimesed 3 juttu on väga mõnusad. Enamvähem kõige ylalöelduga olen enamvähem nõus. Lisaks veel vast niipalju, et tõsiselt mõnus oli lugeda, kuidas pealtnäha üsna verejanulises maailmas enamus tõelisi ja alguses väga kurjakuulutavaid jamasid lahendati lihtsalt kavaluse, inimese ymberrääkimise, muidujauramise ja muu tüssamisega. Võitis see, kes oskas teisi leidlikumalt alt vedada ja suutis kylmaverelisemalt bluffida. Väga veenev lahendus :)
Teksti loeti eesti keeles

Lugeda seda ju võis, aga lugemiselamust sai siit umbes sama palju nagu ajalehe lugemisest. Loed ja samas unustad. Ei ajanud naerma ega nutma ega tekitanud üleüldse mingeid emotsioone ega mõtteid.
Teksti loeti eesti keeles

Skeeve on maagia õpilane võlur Garkini juures. Ühel kenal päeval, kui meister on parasjagu ametis deemoni välja kutsumisega, hiilib majja palgamõrvar. Vahetatakse vaenulikusi, mille tulemusel hukuvad nii maag kui ka pahalane ning Skeeve seisab üksinda silmitsi deemoniga teisest dimensioonist. Õnneks on too päris mõistlik tegelane ning koos asuvad nad uurima Garkini mõrva tagamaid. Nii algavad Aahzi ja Skeeve seiklused. Alguses lugema asudes oli mu esimene mõte, et jälle üks Potteri-kloon. Peale paari sissejuhatavat peatükki, pidin tõdema, et mul polnud õigus. Tegu on parajalt ajuvaba ja humoorika tekstiga. Juba esimene dialoog kahe peategelase vahel on nii absurdne, et raske on naeru tagasi hoida. Lisaväärtuse raamatule annavad veel ka tsitaadid peatükkide alguses. Igati viite väärt lugu!
Teksti loeti eesti keeles

Deemon Aahz satub ülimalt ebameeldivasse olukorda. Oma vana sõbra võlur Garkini kutse peale läheb ta selle dimensiooni, et etendada hirmsat peletist, mida võlur peab pentagrammiga ohjeldama. Kohalejõudmise hetkel tapab palgamõrtsukas aga Garkini. Aahz avastab, et Garkin on pulli pärast ta ka ajutiselt võlujõust ilma jätnud. Nüüd pole aga kedagi, kes seda tagasi oskaks anda.

Lõksust võib ta välja päästa ainult Garkini õpilane Skeeve. Tegelikult vargaametist unistav Skeeve on mõnda aega olnud võluri õpilane, kuid eduta. Läbi tohutu häda võlujõul küünla põlema panna või udusulge liigutada. Aahz võtab nolgi enda õpilaseks ja algab küllaltki muhe quest.

Kõlbab ajaveetmiseks.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles