Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Michael Ende

12.11.1929–28.08.1995

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Michael Ende ·

Die unendliche Geschichte

(romaan aastast 1979)

eesti keeles: «Ilma lõputa lugu», Tallinn «Tiritamm» 1996

Hinne
Hindajaid
7
2
5
4
1
Keskmine hinne
3.526
Arvustused (19)
Laur Salundi

Pätsab siis poisike BBB kuskilt KKK raamatupoest mingisuguse lookese ja lippab seda koolipööningule lugema. Muidugi satub ta selle raamatu kaudu fantaasiamaailma, mis tarvis päästa. Ütleks kohe ära et selle päästmisega lõpebki see huvitav osa. Edasi juba niiii igav jahumine et (ei mäletagi mitu korda seda lugu lugedes haigutasin, aga ikka tublisti). Ehk nigu öelda, maraton algab alles teisest poolest ja siis tuleb lõpuni kannatada. Kogu selle olemusega meenutas millegiperast sedasamust 6paki (wai kelle oma see nüüd oligi) laulu: ``See lõputu laul`` (vist oli ikka??). ütleks kohe et selle loo teise poole oleks võinud jätta tegemata või siis oleks tulnd teha lühemalt. Loodaks muidugi et edaspidi saan ikka mingisuguseid lõpuga lugusid lugeda, aga enam mitte selliseid niiiiiii pikki ja pealegi ilma lõputa lugusid. Fantasy kohta jubedalt igav tegelikult ja filosoofilise teose kohta kuidagi tühi. Aga kui aega on ja tarvis õhtul magama jääda siis, miks ka mitte.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mina ostsin selle raamatu tegelikult just tolle laulu "Neverending story" pärast. Üks kord, kui film on parem, kui raamat - film nimelt lõpeb poole pealt ära. (Sinna on küll juurde poogitud eht-holliwoodlikku rämpsu, aga see selleks). Kõlab õelusena, aga tolle laulu video on veel parem - nimelt umbes kolm minutit seda ideed ongi, mida läbi kogu teose lohistatakse. Kogu story ja sisu loogiline seotus polegi nii paha, on päris huvitavaid ideid ja vaatenurki, aga kohutavalt, mõistuströövivalt venitatud.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Trolla

Esimene osa täitsa loetav tükk, kuid edasi ... Tunne on, et ME tahtis kirjutada midagi head. Olekski nii, kui lugu lühem teha. Praegu aga venib ja venib. Puhtalt sellest kehv hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Üks parimatest mida ma lugenud olen. Nii filmi mõlemad osad kui raamatu omad. Paneks kohe terve hunniku viisi. Lokkav fantaasia ja pean vaimustusega märkima, et ei mäleta mingitki kordumist tema jutus. Sillas. Mai tea kas keegi pani tähele, et peatükid olid tähestikulises järjekorras ja esindatud oli terve tähestik. Huvitav kui palju nad higi valasid ja mõistust pingutasid et seda eesti keelde ümber panna.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Einoh .. vabandage väljendust, aga... täielik saast. Minu meelest mingi lapselik jampsimine .. no eelkooliealised veel võivad lugeda aga juba vanemad küll mitte... konkurentsitult nõmedaim "ulme", mis iial mulle kätte sattunud.

(Hiljem) Mõistan, et nö "lasteulmega" tegu. Kuid nimetatud zhanr võiks olla kirjutatud nii, et "suured tädid ja onud" saaksid muheledes lehte keerata, mitte ei tarvitseks raamatut ja pead vaheldumisi vastu seina lüüa...
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Ma ei ütleks, et ta nõmedaim ulme on, mida loetud sai. Loomulikult on ta suhteliselt lapsik, võib-olla et ongi lastele mõeldud. Kahjuks rikkus raamatu teine pool üldiselt toreda mulje ära, tundus, et autoril hakkas fantaasiast puudus tulema, aga lõpetada ka ei raatsinud. Miks, sellest ma aru ei saa. Mina isiklikult oleks romaanile tunduvalt varem lõpetuse teinud. Ometigi oli ka siin omad briljantsed leiud ning steenid, mida lugedes oli raske tõsiseks jääda. Just need teevad sellest raamatust raamatu. Ja veel midagi... Igal juhul mina kavatsen seda oma lastele küll soovitada, sest lastemuinasjutuna on ta igati väärt kraam.
Teksti loeti eesti keeles
Grey

Raamat on hea, selline paras ports fantaasiat. Ühesõnaga igati meeldiv lugeda. Väiksel poisil Sebastianil tulebpäästa terve võlumaailm. Ka filmid, mis selle põhjal on tehtud tasuvad täiega vaatamist ära, ehhki viimane osa tundub natuke liiga naiivne olevat, aga vaatamisrõõmu see eriti ei vähenda.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

See raamat ei vaimustanud mind peaaegu üldse. Vaid nii palju, et päris ühte panna ei taha. Nimelt asi selline, et "Ilma Lõputa lugu", kui lasteraamat on hea, kuna fantaasia lend on vägev, aga kui ulme, mis on mõeldud täisealistele, ei ole eriti midagi väärt. Minul ei olnud võimalust seda raamatut lapsena lugeda ning seetõttu ka selline arvamus. Mina lugesin seda 19 aastasena ning siis tundus ta mulle lihtsalt liiga lapsik. Kuigi fantaasialend oli kirjanikul hea, sellele vastuvaielda ei saa. Üldiselt üldse fantasy kirjutamine nõuab palju fantaasiat, juhul kui see ei ole mingi mütoloogia ümberkirjutamine. Olen seda ka filmina näinud ning nii hämmastav kui see ka ei ole, siis filmina meeldis mulle palju rohkem, kuna see oli lihtsalt "värvikam". Mis minule jalgu hetkel jäi oli see pidev venitamine, jutul ei tule ega tule mittemingisugust lõppu. Muidugi eks ta siis teisest küljest olegi ju "lõputa lugu", kuid vähe sellest idee oleks võinud parem olla ja oleks võinud vähem seda jampsi venitada, oleks huvitavam olnud. Kuid siiski lasteraamatuna on ta igati hea.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Mis puutub sihtgruppi, siis on jah lasteraamat. "Muumitroll" on lasteraamat, "Kääbik" on lasteraamat, "Krabat" on lasteraamat, "Alice imedemaal" on lasteraamat.Need kõik on HEAD lasteraamatud. See ei muuda neid kriipsugi võrra kehvemaks ei Hesse, Hamsuni, Davies´i, Bulgakovi või Krossi täiskasvanutele suunatud hääst kirjandusest. Hea lasteraamatu lugemine on võtmi hea täiskasvanute kirjanduse mõistmiseks ning selle kirjutamine tegelikult isegi raskem. Sest ei Hesse ega Bulgakov ei pidanud kordagi hoogu maha võtma, jälgimaks, kas nad ikka suudavad mõtte edasi anda. Kes ei mõista - oma viga! Ja ei vaidlegi. Lastekirjanik peab looma mudeli, mis on sama kirgas, kirju ja komplitseeritud nagu elu isegi, samas jälgides, et see oleks lapsele huvitav ning arusaadav. Ning tõeliselt head lastekirjanikud põimivad kogu selle konstruktsiooni vahele ka mitmeid kihte, mis avanevad ning muutuvad nauditavaks alles teatud vanuseni jõudes, mõned alles täiskasvanuks saades. Nii et põlglik käevibutus "pähh, lastekirjandus" on minu jaoks rohkem rumaluse kui intellektuaalsuse ning materjalist üleoleku näitaja. Seda muidugi ainult siis kui tegemist on hea lastekirjandusega - mida "Lõputa lugu" kahtlemata on. Vabandust kui ärritusin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Saara

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Lily Tamm

Võimalik, et tegu oli lastekaga,(ilmselt) kuid hea lastekaga või olen ma veel piisavalt laps, et seda heaks pidada. Kuid see on üks teine lugu, mida räägitakse mõni teine kord.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Friedenthal

Hmm. Ka mulle meeldis. Sellele loole viletsa hinde panemine on nagu Potterile viletsa hinde panemine. Nagu lapse joonistuste mõnitamine, julm ja mõttetu...
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Mitte just nõnda lastekaitse tujus:) kui mõned eelkirjutajad, aga siiski, fantaasiat on selles raamatus küllaga.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Oeh, oli küll pikk ja vahel lausa tundus, et ka lõputa. Esimene osa, mis sisaldas Fantaasia päästmist, oli päris põnev ja huviga loetav, aga sellest autorile ilmselt ei piisanud. Otsustas veel paarsada lehekülge juurde kirjutada ning ära rikkuda kõik, mis hea oli. Ei olnud hea ning mulle tundub, et ka lasteraamatuna mitte. Liiga pikk ja veniv ning kohati ka ilma selge sihita. Seiklused eksisteerisid ainult seikluste pärast. Kolm
Teksti loeti eesti keeles
Bix Pokupoeg

Ei tea miks küll on sellele raamatule siin kommentaarides liiga tehtud. Mina olen Lõputa lugu päris mitu korda üle lugenud ja iga kord sealt midagi hingele leidnud.Idee fantaasiamaailmast pole uus, küll aga on selles raamatus fantaasiamaailma idee ülimalt hästi kirjeldatud. Kusjuures see teine osa oli palju sügavmõttelisem ja vajalikum kui esimene. Näiteks kohalik hullumaja - viimane peatuspaik inimestele, kes on fantaasiamaailma nii ära eksinud, et enam tagasi ei pääse. Võtab tegelikult kõhedaks, kas pole.Mina hindan seda raamatut piisavalt kõrgelt, et teda iga inimese kohustusliku kirjanduse hulka soovitada.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles