Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920–6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Veiko Belials ·

Kolm Kuningat. Ashinari kroonika III

(lühiromaan aastast 1997)

eesti keeles: III osa romaanist «Ashinari kroonikad»

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.727
Arvustused (11)

Veel pisut aega edasi ja mis siis juhtub. See lugu on juba selle maailma sidumine fantaasiamaailmaga. Paralleelmaailmalugu kui nii öelda. Keski Marten satub juhuslikult fantaasiamaale ja tuleb välja et on miski kuningapoeg hoopistükkis. Võtab oma asjad ja semud ja võitleb vahepeal võimule tulnud nõia Vangaga ja pimeduse jõududega. Kuidagi natuke sujuvam tundus ta küll kui eelmised. Kokkuvõtteks päris korralik tükk. Vist selle kogumiku (``Ashinari kroonikad``) parim lugu (isiklikult arvates). Muus suhtes (kliima ja tegemised) ikka seesama vana hea ja turvaline fantaasia.
Teksti loeti eesti keeles

Esimesest kahest Ashinari kroonikast kolmveerand pea jagu üle. Ikka juba kirjeldati ka peategelase tegemisi jms., mitte ainult nii, et "Marten läks kaevu, roomas lossi, hävitas vaenlase, tuli tagasi. Lõpp." Saab oma viie siis kätte - muidugi olen ma, võrreldes mõne muu kirjanikuga, kogu selle "Ashinaari kroonikate" hindamise puhul väheke hinnaalandust teinud.
Teksti loeti eesti keeles

"Tugev neli", võis täitsa lugeda. Iseenesest täitsa intrigeeriv - VB täiesti kirjutab, kerkib küsimus: kas ta suudab tõusta ka meistriks? Hinnaalandust rahvustunde alusel tegema ei hakka. :-) Aeg näitab.
Teksti loeti eesti keeles

Mina ka kolkapatriotismist hinnaalandust tegema ei hakka, aga see lugu on juba üsna loo moodi. Alguses hakkas küll see ninjaväe jutt pisut küll vastukarva, aga tekst hakkas üsna kiirelt sujuma... Marten on ka tunduvalt usutavamalt välja kukkunud tegelane, kui Gorm või Asper. Poiss saab võõras maailmas üsna hästi hakkama, aga samas ei lähegi lugu jaburaks ära. Ka on see tekst rohkem kangelasfantaasia... eelmised lood püüdsid liialt eepilised olla ning ei püsinud eriti seetõttu lainel. Selle lühiromaani võlud on nii subjektiivsed, kui ka objektiivsed... maailm on tuttav ning sisseelamine käib kiiremini, eelmistes osades toimunu täiendab selles sündivat ning maailm hakkab suisa mitmeplaaniliseks muutuma. Marten on ka kindel keskne tegelane ning lugu püsib ilusasti tema ümber koos... tänu Marteni (suhtelisele) täisverelisusele mõjub Ilvet suisa verevaese statistina. Väga hästi aitab loo arengule kaasa ka see lihtne võte - nn. kohtumised aastate järel, ka viiakse kokku erinevad põlvkonnad jne. Neli, mis juba üsna viiele kanda kraabib!
Teksti loeti eesti keeles

Siin on juba üritatud luua mingit korralikumat süzheed, ka peategelane on üksjagu inimlikum. "Ashinari kroonikate" parim raamat minu arvates. Viis pika-pika miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Sellele loole ei saa päris seda ette heita mida teistele. Antud lühiromaanis on üritatud ka asja süüvida, mis on päris korralikult välja tulnud. Ning ehkki tegelased on, nagu selles tsüklis ilmselt alati või vähemalt siiani, veidi pealiskaudsed, on muidu tegu igati toreda lugemisvaraga. Siiski saab ka siin üht-teist ette heita. Sündmustik on siiski liiga kontsentreeritud. Selle vea parandaks oskuslik kirjelduste lisamine kohe. Dialoogid paistavad silma oma puisuse ning tehislikkusega, tundub, et need, kes räägivad, polegi pärisinimesed, vaid mingid x-tegelased. Võib-olla ongi. Mina ei tea, mida autor mõelnud on.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles