Kasutajainfo

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· P. C. Jersild ·

En levande själ

(romaan aastast 1980)

eesti keeles: «Elus hing», Tallinn «Eesti Raamat» 1990

Hinne
Hindajaid
8
4
2
0
0
Keskmine hinne
4.429
Arvustused (14)

Lugu ühest inimajust, kes elab laboris "akvaariumis" (s.t. toitelahuses). Raamat on selle aju monoloog. Enne lugemist ei osanud sellest raamatust midagi arvata, kuid lugemine oli üllatavalt tahe tükk ning täitsa meeldis kohe. Mis seal täpselt toimub, lugege ise. Piisavalt omanäoline ja tugev teos, et maksimaalset hinnet väärida.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea tükk. Huvitav, kui puuriloomad oskaksid mõelda, kas nad arutaksid umbes samamoodi kui kehast eraldatud ja akvaariumi topitud aju?
Teksti loeti eesti keeles

Eelkõnelejad on nappide ridadega hakkama saanud, kardan, et ka mina oma standartset 1000ndet tähemärki täis ei saa. Aju akvaariumis - üsna staatiline situatsioon. Kas pole? Mäletan, et seda romaani lugedes oli kusagil iga viiekümne lehekülje järel tohutu kiusatus asi katki jätta, aga, et mul on kombeks kõik raamatud läbi lugeda, siis jõudsin lõpuni... ning asi oli seda väärt. Kui viimase lehekülje pöörasin, siis tundsin, et olen midagi eriti head läbi lugenud. Ülev ja traagiline ning samas ka üsna naeruväärne. Akvaariumis aju ja tema suhted ja suhtumine ümbritsevasse maailma ja inimestesse. Kui mu mälu mind ei peta siis sai see romaan ka mingi Põhjamaade ulmeauhinna. Tasub KINDLASTI lugeda, kuigi pole päris standartne ulmekas.
Teksti loeti eesti keeles

Natuke kahvatu lugu. Palju parema mulje Per Christian Jersildi kirjutamisoskusest on mulle jätnud tema mitte-sci-fi. Võlub tema lapselikkus, tema naivistlik maailmakäsitlus. Aga idee sellest ajust on küll päris andekas.
Teksti loeti eesti keeles

Tundub, et see on lausa rohkem armastuse-eepos, kuid nojah.Mis veel öelda--teravcmeelne.Kummaliselt kaasakiskuv.Nukraks läheb lausa tuju.
Teksti loeti eesti keeles

Jõuline grotesk ja jäljendab mulle südamelähedasi sürrealistlikke traditsioone - eriti järlesõnana kaasatud Jersildi raamatukatke, kus ta kirjeldas vanni, kus ujuvad ringi kõikvõimalikud kehaosad, alates ajudest ja lõpetades munanditega... Hästi kirjutatud ja omanäoline asi ning seejuures üks väheseid raamatuid, mis minus on suutnud kerget iiveldust tekitada...
Teksti loeti eesti keeles

Jah, lugema hakates ei oleks ulmealast teost oodanud, nii et tegemist oli sisulise yllatusega. Ja pean tunnistama, et meeldiva yllatusega. Jah, kurb, et nii hea teos just sel ajal eestikeelsena trykiti. Selle sinkjas kaanekujundus ei olejust eriti lugema kutsuv. Autoril aga vaevalt et sellega midagi pistmist on.Rohkemat nagu ei teagi kirjutada - teised retsenseerijad on ju juba ette jäudnud.
Teksti loeti eesti keeles

No ei käinud seda vajalikku klõpsu, ei tekkinud sensawundat. Kõrvu lehvitav aju jäi ikka liiga absurdseks nähtuseks, eriti veel kui kaks sellist üksteist neuronitega kägistama hakkasid. Ja kuidas selle IQ rehkendamisega asi ikka käib, et see nii tuhandetesse tõusma kippus? Ning miks see mõttetegevuses kuidagi ei väljendunud? Melodraama ja pseudodokumentaalsuse ristand pole teab mis kadestamisväärne leiutis. Kuigi, noh, ise sellisesse purki sattuda ei tahaks küll.
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane, seda küll, kuid siiski igav. Alles viimased kümme lehekülge suutsid minus mingisugust huvi äratda. Ma küll täpselt ei tea, aga kui miski on nii intelligentne, nagu see aju oli, kas ta siis ei peaks vähe targemalt mõtlema ja/või käituma. Igatahes mulle tundus, et see aju oli lihtsalt loll.
Teksti loeti eesti keeles

Aeg-ajalt tuleb ikka midagi omapärast ja mittestandardset lugeda, mis sest, et pole võib-olla kõige kergem lugemine. Mul päris sama tunnet, kui Ulmegurul ei tekkinud - ei poolelijätmise ega ka lõppmulje osas. Vaevaliselt kulges see lugemine küll ja aeg-ajalt kiskus asi küllaltki sürriks sonimiseks, kuid lõppkokkuvõttes oli sellel lool ikkagi oma iva. Kindlasti ei kahetse, et lugesin ja kui keegi tahab midagi teistsugust lugeda, siis soovitan küll.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles