Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Abel Cain

  • Eesti

Teosed

· J. K. Rowling ·

Harry Potter and the Goblet of Fire

(romaan aastast 2000)

eesti keeles: «Harry Potter ja tulepeeker»
Tallinn «Varrak» 2000

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
15
6
1
0
0
Keskmine hinne
4.636
Arvustused (22)
Antti Helemets

Lugu algab sellega, et Harry elab oma onu ja tädi juures. Elu on halb, sünnipäev on tulemas. Siis läheb sealt ära (lendluupalli võistlust vaatama ning rohkem seda mängu raamatus vist polegi) ja lõpuks läheb kooli, kus keegi tahab teda ära tappa. Kõik see on juba kolmes raamatus olnud. Lendluupalli asemel on kolme kooli vaheline nõidade võistlus, mis ammu ära keelati, kuna surmajuhtumeid tuli liiga palju ette. Harrylgi on selles oma osa. Tegevus on rohkem hajutatud aasta peale kui varem ning lõpus pole sugugi uue õppeaasta ootamine vaid ka midagi muud. Peale selle saavad tegelased aasta vanemaks ja ka sellega kaasnevad mõned probleemid.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Kõige pikem osa siiani (Järgmine pidi sada lehekülge pikem olema). Arvasin alguses et see osa jääb kolmandale alla. Aga kui oli kolme kooli vahelise võistluse viimane etapp sain aru et raamat on sama hea. Kõik võtab uue pöörde. Keegi sureb ja see kelle mime ei tohi nimetada (p.s. Lord Voldemort) tõuseb taas. Harry elab üle taas kohutava kohtumise jne. Lugege ise. Kirjanik on suurepäraselt Harry tundeid ja kogu seda õhkkonda mis seal oli kirjeldanud siis kui Harry oli võitluse juba ära pidanud.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

tädi rowlingi jutukera jätkab vaikse ja ühtlase vurinaga oma veeremist... tegelastel on äkitsi tekkinud palju uusi tundeid, millega nad ei oska hästi midagi pihta hakata, aga nad ongi ju pubeka-ikka jõudnud! tekib selline tunne, et tegelaste eeskujud on kirjanikul omast kodust võtta - ea poolest küll nagu sobiks... nii hää raamat oli küll, et tekkis kahetsuse tundmus, et viiendat raamatut veel saadaval ei olnud!
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Jälle neelas väike raamatusõber ahnelt kogu 4.osa, enne veel, kui see enamustes raamatupoodideski ilmus. Piinava rahutusega pani ta lõpuks raamatu käest, sest mitte miski ei jõua veel lõpule, kõik kestab edasi ja üha suurema hooga. Vahest tuleb raamatusõbrale lausa hirm peale, et 21.sajand tema elus hoopis tagaplaanile jääb ja raamatute müstiline maailm domineerima hakkab. Aga sellises maailmas, nagu seda on Rowlingi võlumaailm, tasub elada küll! Aga nüüd tuleb vaid kannatamatult oodata 5.osa.PS!Vahepeal on ehk lootust, et Potteri teemal veel üht-teist ilmub!:)
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Mida osa edasi, seda paksem raamat. Ja "The Goblet of Fire" on juba üsna paks (eriti võrreldes "Philosopher`s Stone`ga).

Käesolev neljas osa on huvitav sellepoolest, et tehakse tähtis pööre: Voldemort tõuseb taas. Mäletatavasti sai ju "X-files`degi" edu alguse tegevuspöördest ajal, mil Scully kadunud oli (teda kehastav näitleja käis sünnitamas).
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Esimene "Potter.." millele ilm,a igasuguse südametunnistusega vastuollu minemiseta panen nelja, kusjuures sellise tugevapoolse. IMHO on suur asi, kui inimene suudab peale mitut õnnetut ja hästi loetavat raamatut järgmisele sarja raamatule, milles suurelt osalt ka samad tegelased, vahelduseks ka miski syzhee sisse kirjutada kusjuures jääb ajuti täitsa tunne, et tegu on lihast ja verest inimestega, kes oma tegusid teevad. Loomulikult on ikka veel igavene hulk groteskseid tegelasi, kellest lugemisel tahaks piinlikusest punastada (kuigi seda ju tädi Rowling on kirjutanud), aga siiski hakkab nii m6nelegi täitsa usutav nägu ette tulema. Jahah, lisaks 10 punni selle eest, et mina ei suutnud kuni lahtiseletamiseni aru saada, et mis siis ikkagi toimub ja kes siis on see pähh, kes Harrykesele käru pyyab keerata.
Suhteliselt libedasti kulus see tellis ja ega ei saanud arugi, et teda tegelikult oma kaks korda rohkem kui teist ja kolm korda rohkem kui esimest osa oli.
Lähen pagana libedale teele, kui hakkan seda kellelegi soovitama, kuid kuna teos on loetav ka ilma eelmisteta, siis ega ma eriti ei p6e kah.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Seni parim ja paksim. Võiks lausa väita, et väga hea, fantastiline, aga siiski ei rohkemat, ega vähemat kui ajaviide. Rowling on lihtsalt hea jutuvestja.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

See siis see kõige paksem teos. Ja peale neljandat... on suur paus. Paus kommertsiks. Rowling on naisbard, kes kasvanud rasketes tingimustes inglise ühiskonnas. Nüüd ta lihtsalt puhkab ja kirjutab vahelduva eduga. Siiski neli, sest see ei ole suurepärane ega paku mõtlemisainet.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Hindeks saab 3 väikese plussiga, kuna nauditavad olid kajuks ainult algus ja lõpp(vahepeal on suisa tegemist "Gooti Horroriga"). See muidugi ei tähenda seda, et raamatut ei ole mõtet lugeda. Lugege ikkagi !!!
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Raamat oli väga huvitav. Originaalne oli Tulepeekri mäng, mis lisas Potterile uudsust. Alguses olnud lendluudpall võis mõne ära tüüdata, kuid mulle isiklikult meeldiva Rowlingi lendluudpalli mängude kirjeldused. Need on väga huvitavad. Ja muidug võidab alati Harry.

Tulepeekri mängu ülesanded võlusid ja olid huvitavad. Ise selliseid ei usu, et oleks nii varmas tegema. Kuid samas on nad ka huvitavad, nii et kes teab...

Raamat oli hästi kirjutatud ja eriti paelus Harry võitlus Voldemordiga raamatu lõpus. See käis aga täiega närvidele, et jäi nii palju küsimusi. Selle tõttu jäin ma täiega viiendat osa ootama ja olin väga õnnetu kui pidin viiendas osas pettuma. Aga neljas osa on ikkagi viite väärt. Inglise keeles üle lugedes tõstaks veel vot hinnetki ... arvamus kohe tõusis.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Johannes Koit

Kui ma komanda osa arvustuses mainisin, et see väike (või juba teismeline) võluripoiss mind ära tüütama hakkab, siis nüüd pean ma oma sõnad tagasi võtma. Neljas Potter on kõike seda, mida esimesed kolm päris täpselt veel ei ole. Põnevam, tempokam, paremini teostatud ja ka märksa paksem. Igatahes mulle meeldis, sisu oli kenasti paigas, kuid maksimum hinnet ei suuda ma sellele ikkagi panna. Tugev neli
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles