Et siis mäng "Parem kui elu", mis korjab inimese alateadvusest soove. Viga on aga selles, et ühe tüübi alateadvus ei salli teda mitte... Kohati vapustavalt hea raamat, kohati võttis ikka tõsiselt hirnuma, aga tervikuna... Noh, on ka midagi. Hakkasin siin mõtlema, et milles õieti seisneb selliste Adamsi, Pratchetti ja teiste selliste pulaajajate fenomen ulme üldisel taustal ja mulle tundub, et tegemist on kirjandusliku animafilmi vastega - et hüpaku see Bruce Lee, kuidas ta hüppab, vingerdagu Keanu Reeves kuulide eest, kuidas ta vingerdab, miski ei saa selle vastu, kui part tänavale kahekümne meetri peale laiali määritakse või aurik ehmunud preilina veest välja hüppab. Et vist on kuratlikult raske korrata Jerome K. Jerome "Kolm meest paadis" teravmeelsuste kammerlikku sära, palju lihtsam on võtta ulme "kõik on võimalik" taust (aga seda see ju lihtsatele hingedele on!) ja ohjeldamatult jalaga tagumikku anda... Ma ei väida, et seda tegema ei peaks - algavad ju anekdoodidki "... sattus printsess kolme karu majja..." või "... tuleb hunt metsas Punamütsikesele vastu..." - kuid kui keegi tõsimeeli väidab, et "maailm on usutav", saab tegu olla vaid hallutsinogeenide üledoosiga või pole pikad varrukad olnud korralikult selja taha seotud, kuna subjekt on kuidagi klaviatuurini küündinud.

Kindlasti korra lugeda tasub! Lõpuks hakkab muidugi tüütama, kuidas üks võimatus teise otsa kuhjatakse ja seda, et Maa prügimäeks muudetakse, on ka juba oksendamiseni loetud. Hea ühe õhtu meelelahutus.

Teksti loeti eesti keeles

Maniakkide Tänav

15.05.2003, kell 10:44

Hea raamat. Fantaasiast mehikestel puudust ei ole ja õnneks ei lähe nad sellega lamedaks ega tüütuks vaid hoiavad huvi ülal viimase leheküljeni. Ühes kohas jah olid autorid nagu liialt lõdvalt võtnud, seal kus poümorf peategelastel tundeid õgis. Oleks pidanud ikka vähe enam järele mõtlema milline on inimene peale ühe või teise tunde kaotamist. Ainuke kes enam-vähem sobis oli Lister, teised aga ei olnud usutavad. Näiteks see, et Kass kaotas oma edevuse ei tähenda, et ta oleks kaotanud ka enesealalhoiuinstinkti ja kohe igal sammul oma surmaga nõus olnud.Muidu aga ei kahetse ma sekunditki ega ridagi loetud raamatust, otse vastupidi, oli meeldiv.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

19.05.2003, kell 03:00

Mõni asi hakkas pinda käima. Näiteks prahiplaneet ja polümorf. Aga lõpp päästis hinnet.

Teksti loeti eesti keeles

Tauno Laarmann

12.07.2003, kell 20:05

Minu arvates oligi raamatu parim pool see esimene, kus tegelased veel mängus viibisid. Lõpp oli väheke nõrgem. Naerda sai kõvasti.

Teksti loeti eesti keeles

Lauri Heinsalu

10.01.2004, kell 05:19

Heh! See oli veel parem kui esimene osa! Seda lugedes leidsin end mitmel korral naerust kõveras voodil lamades! Nalja sai seal ikka täiega. Ja see oli huvitav ka! Mulle meeldib sse, kuidas kirjanikud surma käsitlevad. Lihtsalt nii et tegelane suri ära, kuid kõik pole veel möödas, sest teda saab ka ellu äratada(umbes samamoodi on ka Doug Naylori Viimases inimeses)! Lihtsalt ütlevad, et suri ära ja valmis! Siin raamatus tuleb geeniusest arvuti suurepärase lahendusega esile-nimelt saata Lister ehk surnu tagurpidi maailma(Viimases inimeses tehakse lihtsalt suust suhu hingamist). Kahjuks pole minu arust Backwards veel eesti keeles ilmunud nii et ma ei tea, et mis nendega seal tagurpidi maailmas juhtus, kuigi ma tean, mis nendega hiljem juhtus, sest loen hetkel Viimast inimest. Siin on pealkirjaga samamoodi nagu Toomas Aasi jutu järgi raamatus Backwards-tegevus toimub pealkirjas mainitud kohas vaid osa raamatust, ülejäänud osas hullavad mujal Universumis! Ühesõnaga nalja saab! ;)

Teksti loeti eesti keeles

Katariina Roosipuu

10.01.2004, kell 22:26

Toomas Aas

25.01.2004, kell 20:04

Sellel süüdimatu pullitegemise žanril on üks tõsine puudus - kõik autorid, kes üritavad seda viljelda, tunduvad ennast kiiresti ammendavat. Samas aga ei jäta nad kirjutamist järele ka, sest müügiedu neil raamatutel ilmselt siiski on ja tõenäoliselt pole taolist teksti ka kuigi raske kirjutada, kui sellise asja peale soont juhtub olema. Lugemisega on aga nii, et kui raamatupoest paremat võtta ei ole, siis ju võib, aga pigem loeks siiski midagi muud.

Teksti loeti eesti keeles

Johannes Koit

29.06.2004, kell 20:51

Kõlbas lugeda küll, kuigi vahepeal, seal prügiplaneedil ja selle polümorfiga, kiskus natuke igavaks. Algus ja eriti lõpp olid jällegi väga head. Meeldis, aga esimene osa oli ikkagi parem.

Teksti loeti eesti keeles

Chris

15.10.2004, kell 02:08

Parem kui esimene osa. Paar korda võttis isegi muigama. Nelja siiski välja ei pigista. Üldiselt aga kuulub kogu seeria minu isiklikus jaotuses teoste alla, mille oleks võinud vabalt lugemata jätta.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

3.03.2005, kell 15:12

Kehvem kui esimene. Huumori sekka topiti vahepeal sentimentaalsuse elemente, minu arusaamade järgi see aga huumoriga kokku ei klapi. Kohati paistis ka, et autorid on teksti asja eest, teist taga, venitanud-milleks pidi näiteks stseenis, kus hääletatakse Päikesesüsteemi prügimäe asukoha üle, olema massimeedias leviv info paralleelselt prantsuse keeles? Ju siis makstakse autoritele iga rea pealt.

Teksti loeti eesti keeles