Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Pyramids

(romaan aastast 1989)

eesti keeles: «Püramiidid»
Tallinn «Varrak» 2001 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
3
11
1
3
0
Keskmine hinne
3.778
Arvustused (18)

Seitsme maa ja mere taga, Djelibeybi kõrbekuningriigis, elas kohaliku vaarao võsuke, tulevane Teppicymon XXVIII. Lyhidalt Teppic. Ja elaks seal ilmselt siiamaani rõõmsalt ja õnnelikult, kui ta mitte oma kadudnud (krokodilli sisse) ema soovile vastu tulles väljamaale haridust omandama poleks saadetud. Parima hariduse saab Kettamaailmas teadagi Ankh-Morpoki linnast, Palgamõrvrite Gildist. Nood seal lähtuvad printsiibist, et klientidele oleks äärmiselt solvav kui nad mõne harimata matsi käe läbi ära koksatud.. st. inhumeeritud saaksid. See selleks. Kummalise kokkulangemise läbi langeb meie peategelase lõpueksamitejärgne hommik kokku tema isa, vana vaarao kahetsusväärse ekspireerumisega. Hoolimata rängast pohmelusest pöördub Teppic esiisade maale tagasi. No ja siis läheb lahti. Aktsioonist võtavad muuhulgas osa matemaatikust kaamel, Teppicu isa vaim, pyramiidide ehitustrust Ptaclusp & Pojad ning ca 1300 erinevas lagunemisastmes muumiat.
Kokkuvõtteks. Yldiselt igati lõbus ja kespäraselt hea raamat. Pratchetti kohta aga.. keskpäraselt kesine. Samas, alla nelja panemiseks käsi kah ei tõuse.
Teksti loeti inglise keeles

Ilma mingi kahtluseta sarja halvim osa. Kahjuks lugesin ma seda kohe pärast `Morti`, mistõttu jäigi arvamus, et kogu sari ongi langeva tasemega. Ei ole. On kõikuva tasemega. Selle osa võid vahele jätta, sest neid tegelasi/kohti/sündmusi/fakte hiljem praktiliselt ei esine (v.a.kaamelid).
Teksti loeti inglise keeles

Ei ole ta miskit sarja halvim ega n6rgim osa! Ta pole seda isegi mitte maakeelde t6lgitud raamatute seast. Jah, Mortäile jääb ta muidugi tugevalt alla, aga ta on ju ka hoopis teises v6tmes kirjutatud. Minu jaoks oli midagi täiesti uut, et Terry suutis mingisuguse intriigi ja puändi sisse kirjutada. Nojah, m6lematele saabus lahendus kyll tuntavalt enne l6ppu kätte, kuid sellegi poolest.. ja l6ppu v6ib ju kah mingil määral uuesti puändiks nimetada. Muu nagu Pratchett ikka: tej`hakse nalja, visatakse peris vaimukaid kildusi ja pannakse peotäis tegevust kah juurde. Neli.
Teksti loeti eesti keeles

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles

Vana Närakas muidugi oli tore tegelane, aga siiski ei pane ma sellele teosele üle kesise nelja. Tõesti huvitavateks kohtadeks olid minu arust siiski vaid Teppici eksam ja muidugi see juhm sfinks. Üldse üks keskpärane Pratchett, ei saa aru, mis hea pärast ta selle eest British Fantasy Award`i sai.
Trükivigasid oli liiga palju.
Teksti loeti eesti keeles

Kettamaailm jälle natuke teise nurga alt - aga ikka läbinisti igiprätðetlik. Milline tore tegelane oli kaamel!Minu jaoks juba seetõttu omaette väärtusega raamat, et sai autorilt autogramm sinna sisse küsitud :)
Teksti loeti eesti keeles

Ilge jama. Ma ei ole põhimõtteline Pratchett vastane, vastupidi. Aga see oli seosetu, igav, naljavaene ja kohati veel arusaamatu. Õpib noor Teppic palgamõrtsukaks (lubav osa), kuid vaevalt teeb eksami ära, kui saab teada, et tema jumalvaaraost isa on surnud (ei saand sellest kajakasogast aru). Läheb heade mõtetega, nagu kanalisatsioon ja vaibad, siis kodumaad valitsema, kui avastab, et tegelik võim on ülempreestri käes (see oli ka imelik osa - kutt oleks võinud vähemalt proovidagi ennast kehtestada). Püramiidiehitajate lobitöö tulemusel tellib Teppic oma isale läbi aegade kõige suurema püramiidi (püramiidiehitaja ja ta poegade eest, kes hakkasid sellest leheküljest, kus nad välja ilmusid, kohe närvidele käima, panengi kahe. Muidu oleks võinud ka hinnata, et nõrk Pratchett - neli). Nüüd on umbes pool raamatut läbi ja on koht, kus peaks ütlema, et nüüd läheb tõeliseks tulevärgiks, aga ma ei tea... Selgub, et püramiidid on ajatammid vms ja kui püramiid on õigesti ehitatud, püsib keha selle keskel tõepoolest elus, sest aeg ei lähe edasi. Aga see tarkus on muidugi unustatud ja nii põhjustab liigsuure püramiidi ehitus jama kogu aegruumis, pannes terve riigi olemasolu ja naaberriikide turvalisuse ohtu. Vaaraod, kes on püramiididelõksus igavlenud, ärkavad ellu, jumalad muutuvad vägagi käegakatsutavateks (kujutate neid püramiididemaa loomapeadega jumalaid ette küll, kui siuke linna vahel möllab, võib ikka jama tulla). Noor vaarao on ühe tibi ja iseenda hukkamisest päästmiseks riigist jalga lasknud. Võim on ülempreestri käes, aga kõik riigis on kontrolli alt väljas. Lõpuks leiab noor kunn oma riiki siiski tagasipääsutee ja oma esivanemate muumiate toel lõhub püramiidi otsa ("tapab püramiidi", ta on ju palgamõrtsukas). Kõik läheb normaalseks tagasi, isegi paremaks, sest nüüd hakkab riik, kus seni püramiidide tõttu aeg seisis, vähehaaval ka arenema. Püramiidide idee oli ok, isa vaim oli ka enamvähem ja peategelane ise. Ülejäänud tegelased oleks heameelega kõik ahju ajanud.
Teksti loeti eesti keeles

ega see pole nüüd õigeim viis autori sünnipäeva tähistamiseks, aga just sellega seoses tuli meelde, et jäi millalgi eelmisel suvel esimese osa järel pooleli ja seni pole miski vägi suutnud mind sundida edasi lugema. kui peaks kunagi õnnestuma, ehk siis paraneb hinnegi.
Teksti loeti inglise keeles
x
Madis Veskimeister
30.07.1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Ma ei oleks väga kuri raamatule tervikuna, aga lõpplahendus ja selle ühe osa juba väga pikalt etteaimatavus olid küll masendavad. Aetud traagiliseks ja samas vängelt magusaks.
Teksti loeti eesti keeles

No algus oli ülimalt hea, aga keskelt ja edasi üha vajus. Kuuldavasti olla autoril juuraharidus, mis kumab ka selles teises pooles ehk mõne nuka pealt läbi - liiga palju koosolekuid!
Teksti loeti eesti keeles

Esimene jäi paljuski meenutama Strugatskite vana "Purpurpunaseid ..." nende sinisilmsuses, kuid seda oluliselt hullemini segatuna, üsna söögikõlbmatuks seguks, teine osa omab hoopis paremat stiili. On mõneti sarnane ühe teise triloogia lugudele, kuid käsitleb luurajat keskaegses maailmas.
Teksti loeti eesti keeles

Ei midagi väga säravat, kuid kaks kangesti erinevat teost ühede kaante vahel. "Libainimesed" tundus ehk paremgi, kui liigselt naiivseks tänapäeva mõistes kiskuv "Härjapõlvlaste ...", mille `fantasy` tegelaskond mind heidutas ja hirmutas.
Teksti loeti eesti keeles

Mina ei näeks siin raamatus 17. sajandi tehnikasaavutuste loetelu, teps mitte kohe, nagu eelarvustaja seda tegi.Tegu üsna mõnusa ja hea tellisega, kus veidi sarnaselt Baudolino teisele poolele veidi fantaasiaga kaugele minnakse, kuid seda tunuvalt mõõdukamalt siiski, mis mind mitte nii häirima ei jäänud.
Teksti loeti eesti keeles

Kui nüüd miskist eksitust ei ole, siis see on avaldatud nime all Iain Banks ja tõlgitsetud maakeelde kirjastuselt Byronet kui "Äri" juba üsna mitu aastat tagasi. Ulmet on raamatus vähe, seega üsna "päris-ilukirjandus".Globaalsest ettevõttest, mis asutatud Rooma impeeriumi päevil. Läbi ettevõtte juhtide hierarhias kolmandale tasemele tõusnud keskeale läheneva naisterahva silmade, umbes paari kuu jooksul. Vägagi huvitavalt ja haaravalt, pilatakse nii mõndagi.Peamine eesmärk - võim, ka selline, mida raha abil veel üsna raske hankida on.
Teksti loeti eesti keeles