Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Reaper Man

(romaan aastast 1991)

eesti keeles: «Vikatimees»
Tallinn «Varrak» 2002 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
1
8
3
0
0
Keskmine hinne
3.833
Arvustused (12)

Yhel ilusal päeval jõuavad mingid hauatagused byrokraadid äratundmisele, et Surm on oma aja ära "elanud" ning tuleks pensionile saata. Hoolimata Surma protestidest tehaksegi too hull tykk ära, ning ta siirdub maale, yhe vanaproua juurde sulaseks. Samal ajal leiab Kettamaailma hauataguses dimensioonis aset tõeline tohuvapohu. Rahvas sureb kyll edasi, aga kallida kadunukesed jäävad kusagile selle ja teispoolse maailma piirile pidama. Põhjustades sealjuures ohjeldamatus koguses poltergeiste ning muud sellesarnast. Raamat jaguneb kaheks tegevusliiniks. Esimene neist käsitleb Surma käekäiku maa peal. Teine mingi värskelt lahkunud kuid Surma puudumise tagajärjel zombina edasi tegutseva võluri seiklustest. Kui esimene neist liinidest on igati Pratchetti parimal tasemel, siis teine on lihtsalt jabur. Selle sõna mitte kõige paremas tähenduses, kusjuures. Miks Arvi Nikkarev seda raamatut Pratchetti tippromaaniks nimetab, jääb minule mõnevõrra arusaamatuks. Kui poleks olnud toda tõsiselt head lõppu, oleksin talle vihaga isegi kolme pannud. Pratchettil on paremaid raamatuid.
Teksti loeti inglise keeles

Muidu üsna kena asi, aga too vahepealne abrakadabra, igaswugu kärud ja kuulikesed tüütas kuskilmaal tõsiselt ära (aga vaata, kus autor sai lehekülgede eest pappi). Kui edaspidi veel ette satub, siis loen küll hüppeliselt.
Teksti loeti eesti keeles

Edaspidi kavatsen järgida Kettamaailma arvustustes maha hõigatud soovitust: Pratchettit tuleb ettevaatlikult doseerida.Lugesin raamatut kuu aega tagasi, kuid praegu ei meenu suurt mitte midagi sisust ega parimatest paladest.
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest oli "Vikatimees" küll väga hea raamat, kuid hinde viib alla see tohuvapohu, mis vahepeal aset leiab.Mulle meeldib Surm väga, aga kas seda Windle Poonsi jama oli sinna siis nii väga vaja??
Teksti loeti eesti keeles

Nõrgim Pratcheti romaan, mida olen lugenud. Standartne süzhee ja ainult paar head nalja. Meeldejäävaim oli loosung: "Kogu maailma koolnud, tõuske! Kaotada pole midagi peale ahelate! "
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea miks kellelegi see raamat ei meeldinud?! Mulle küll meeldis! Kõige enam isegi! Aga tegelikult on asi arvatavasti selles, et siin seikleb kõige lahedam tegelane Pratchetti raamatutes-Surm. Teda kohtab minu arust kõigis Pratchetti raamatutes ja ta ütleb alati midagi head.

Pratchettiga on nii, et naljad, mis tema raamatutes on, suudavad mind panna õhku ahmima naeru käes ja see on minu jaoks midagi erilist, sest ma ei naera eriti palju. Kuid Pratchett on osav.

Teksti loeti eesti keeles

Muude teemade hulgas puudutab Pratchett ka ühte tänases Eestiski aktuaalset ühiskonna haigust - seda et shoppamist üritatakse kujutada mingi kultuuritegevusena. Selline nõtrus on pilamise igati ära teeninud! Selle eest võiks teosele peaaegu nelja panna, aga üldisest häädusest jääb romaanil selleks siiski pisut puudu.
Teksti loeti eesti keeles
x
Madis Veskimeister
30.07.1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Ma ei oleks väga kuri raamatule tervikuna, aga lõpplahendus ja selle ühe osa juba väga pikalt etteaimatavus olid küll masendavad. Aetud traagiliseks ja samas vängelt magusaks.
Teksti loeti eesti keeles

No algus oli ülimalt hea, aga keskelt ja edasi üha vajus. Kuuldavasti olla autoril juuraharidus, mis kumab ka selles teises pooles ehk mõne nuka pealt läbi - liiga palju koosolekuid!
Teksti loeti eesti keeles

Esimene jäi paljuski meenutama Strugatskite vana "Purpurpunaseid ..." nende sinisilmsuses, kuid seda oluliselt hullemini segatuna, üsna söögikõlbmatuks seguks, teine osa omab hoopis paremat stiili. On mõneti sarnane ühe teise triloogia lugudele, kuid käsitleb luurajat keskaegses maailmas.
Teksti loeti eesti keeles

Ei midagi väga säravat, kuid kaks kangesti erinevat teost ühede kaante vahel. "Libainimesed" tundus ehk paremgi, kui liigselt naiivseks tänapäeva mõistes kiskuv "Härjapõlvlaste ...", mille `fantasy` tegelaskond mind heidutas ja hirmutas.
Teksti loeti eesti keeles

Mina ei näeks siin raamatus 17. sajandi tehnikasaavutuste loetelu, teps mitte kohe, nagu eelarvustaja seda tegi.Tegu üsna mõnusa ja hea tellisega, kus veidi sarnaselt Baudolino teisele poolele veidi fantaasiaga kaugele minnakse, kuid seda tunuvalt mõõdukamalt siiski, mis mind mitte nii häirima ei jäänud.
Teksti loeti eesti keeles

Kui nüüd miskist eksitust ei ole, siis see on avaldatud nime all Iain Banks ja tõlgitsetud maakeelde kirjastuselt Byronet kui "Äri" juba üsna mitu aastat tagasi. Ulmet on raamatus vähe, seega üsna "päris-ilukirjandus".Globaalsest ettevõttest, mis asutatud Rooma impeeriumi päevil. Läbi ettevõtte juhtide hierarhias kolmandale tasemele tõusnud keskeale läheneva naisterahva silmade, umbes paari kuu jooksul. Vägagi huvitavalt ja haaravalt, pilatakse nii mõndagi.Peamine eesmärk - võim, ka selline, mida raha abil veel üsna raske hankida on.
Teksti loeti eesti keeles