Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Arkadi Strugatski

28.08.1925–12.10.1991

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arkadi Strugatski · Boriss Strugatski ·

Ulitka na sklone [Upravlenije]

(lühiromaan aastast 1968)

ajakirjapublikatsioon: «Baikal» 1968; nr 1 – nr 2
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Tigu nõlvakul»
««Loomingu» Raamatukogu» 1971; nr 15/16

Tekst leidub kogumikes:
  • Loomingu Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
8
8
2
0
1
Keskmine hinne
4.158
Arvustused (19)
Jüri Kallas

Eesti keeles on osa sellest romaanist ilmunud ""Loomingu" Raamatukogus", pealkirjaga "Tigu nõlvakul" ja 1971. aastal. See on ka romaani üldpealkiri ja osalisuses mingit kohalike meeste sigadust siin pole. Lihtsalt alguses ilmus romaan ka vene keeles kahe erineva jutustusena. See eesti keeles ilmunu on see radikaalsem osa ning kui 1968. a. ajakiri "Baikal" selle avaldas, siis korjati selle ajakirja numbrid kokku ja hävitati. See eesti keeles ilmunu on üsna Kafkalik sürr ning üsna tüütu (ajuti) läbi lugeda. Teine pool (esmatrükk 1966) sellest raamatust on märksa traditsioonilisem SF. 1972 ilmus romaan esimest korda raamatuna ning seda tolleaegses Lääne-Saksamaal. Pahandust oli palju. Kokkukirjutisena on mõlema osa peatükid vaheldumisi ning siis pole selle eesti keeles ilmunu absurd nõnda väsitav. Inglise keelde tõlgituna on romaani pealkiri "The Snail on the Slope". Nelja saab seetõttu, et minu arust on vennakesed siin juba millegagi liiale läinud. Sorry.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Tundmatu Arvustaja

Ilmselt pole tegemist "puhta" ulmega. Et see õndsa Leonid Iljithci valitsemisajal paksu pahandust tekitas pole mingi ime. Minu esimene mõte oli:"Kuidas SEE küll trükki anti?!" Raamat ise on kohati pisut väsitav. Arvan, et iga sotsiaalse ulme huviline võiks seda raamatut lugeda. Huvitav on see, et 20 aastat hiljem sidusid vennaksed "Teo", "Pikniku" ja "Inetu luigepoja/Lombaka Saatuse" ühte teosega "Hristo-ljudi" (1987 ?). Väga raske raamat. Erakordselt sünge. Kuid mulle meeldis. Lohutuseks niipalju, et lõpus jääb kõlama optimistlik noot. "Tigu" hindasin "neljaga" sellepärast, et samadel autoritel on palju tugevamaid asju.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Kristjan Sander

Strugatskitel on palju seda, mille puhul ei saa rääkida "puhtast ulmest": lääne SF traditsioonide vaimus kirjutatud on vist ainult "Väljasõit Rohelusse", mis on igasuguste standardite järgi klassika. See on üks põhjusi, miks nad mulle meeldivad.

SEDA anti Nõukogude ajal üllatavalt palju välja, alates Bulgakovi "Meistrist ja Margaritast" ja lõpetades Valtoni "Kaheksa jaapanlannaga". SELLE poolest on Tigu, Luiged ning Valtoni mingi perioodi sürrinovellid väga sarnased, kuigi Valtonil on asi ulmest kaugel. Erinevus on muidugi ka mahus: iga Valtoni novell võiks olla vaid episood Vendade romaanis. Tegelikult ongi Vendade asjad (ma mõtlen siin Tigu, mitte Luiki) mõnikord liialt üle koormatud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mingi virisemine käib... ma panen küll viie ära. Kui ehk siis pisike miinus tuleb juurde, aga see sürr mulle isiklikult sobis. Nagu mingi Hardi Volmeri film... mõnus. Eks omal ajal vist võis seda pahandust küll paksult olla, nagu eespool mainitud. Ega igaühele ei soovitaks ka, kuna kõigile ei pruugi selline lugu meeldida. Aga näe... sain kuidagi märkamatult lõpuni ja ei pidanud isegi leheküljenumbrit vaatama sellejuures.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Meema

Mina kah ei saa aru mille üle te kurdate, lugu oli siiski väga tasemel. Kusjuures leian, tegu on raamatuga mida vähemalt 2x lugema peaks - nagu David Bowie kuulamine - esimese korraga ei jõua kõik lihtsalt kohale, liiga sürr tundub. Paraku maakeelne versioon suht kärbitud on. Njah eks peab ikka originaali kah läbi lugema...
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Selline jutt, mis lugemise käigus kohati häirib. Kardad, et ei saa hästi aru, mingi veider segapudru jne. Hiljem hakkab kummitama. Tegelikult siiski väga hea kraam. Kirjeldatakse ühe tüüpilise nõuk.teadusasutuse eluolu, mis vastandub saladusliku Metsaga. Meeldis just see nõuk. asutuse hõng ja hea tõlge, millega vene keele nüansid edasi antud (ehin oskab seda hästi). Aga miks ta siis kummitama jäi? Ei oskagi täpselt öelda. Katsun vist selle venekeelse originaali hankida, kus kogu asi tervikuna sees. Ehk siis jõuab rohkme pärale.
Teksti loeti eesti keeles
Valentin Abramov

Olin just ülikooli astunud, kui see "Loomingu raamatukogu" minuni jõudis, nii et esimest korda lugesin eesti keeles. Kogu meie kursuse rahvas oli elevil. Lugeda oli üllatavalt raske. Hiljem sain ka venekeelse "samizdati", kus loo mõlemad pooled peatüki kaupa vaheldumisi sees ja see oli juba hoopis teine lugu.

Omaette loona oleks võib olla veidi nelja poole kiskinud, aga koos teise poolega on surmkindel viis.

Oops, teine pool ("Les") on siiamaani päris arvutamata(???)
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Siim Espenberg

Üsna sürrealistlik jutt neh. Meenutab Luiki kah. Luiged aga meeldisid märksa rohkem. Oli parem lugeda ja süþee tugevam. Samas kuna olen lugenud vaid loo esimest poolt, ei oska täiesti adekvaatset hinnangut anda.

Strugatskitel on paremaid asju ja seetõttu panen neile seekord siis kolme.

Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Kõik see, mida ma "Teo" kohta varem olin kuulnud ja mille järgi oma arvamuse temast paika pannud, osutus valeks. Räägivad, et on väga raske lugeda ja väga keeruline ja igav ja...

No absoluutselt ei ole raske, keeruline ega igav!

Aga eks vist mingi eelsoodumus peab niisuguse asja lugemiseks tõesti olema. Ja võib-olla eeldab "Tigu" ka seda, et lugeja on vähemalt mingi osa oma teadlikust eksistentsist veetnud selles ühinend rahvaste murdmatus liidus, mida enam ei ole. Selles mõttes oleks huvitav teada, mida läänesakslased asjast peale läbilugemist arvasid.

Kui siin ülalpool mainiti sarnasust Hardi Volmeri filmiga, siis minule tuli tegelikult ka lugedes üks Eesti film silme ette. Aga see oli hoopiski Roman Baskini "Vernanda". Kes seda on näinud ja kellele ta meeldis, see peaks "Teo" küll kindlasti läbi lugema.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Väga sürr teos. Alguses lugesin ma seda eesti keeles. No absoluutselt ei meeldinud. Nüüd inglise keeles (koos Kandidi osaga) üle lugedes sai kõik selgeks. Raamatu lõppedes lihtsalt istusin ja muhelesin. "4" sellepärast, et ilma Kandidi osata jääb see teos kuidagi poolikuks. Samuti on Kandidi osa palju hoogsam ja lihtsastimõistetavam.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Kristjan Rätsep

27.04.2014:

Lugesin nüüd äsja eesti keeles ilmunud täieliku versiooni samuti läbi. Omal ajal Loomingu Raamatukogus ilmunud osast oli millegipärast väga hea mulje jäänud ja nüüd seda osa üle lugedes oli aastatetagust vaimustust raske mõista-selline tavaline absurd, mitte väga naljakas.

Absurdivõtmes kirjutatud tekstidel on vähemalt minu jaoks veidi salakaval mõju-mingil hetkel ei pööra enam lugedes detailidele erilist tähelepanu, sest tundub, et kõik, mida loed, on nagunii sisutu jama, mis võib olla küll naljakas ja fantaasiarikas, ent millel puudub sügavam mõte. "Teo nõlvakul" terviktekstist joonistub siiski mingi tagamõte välja, ent maailm tervikuna ja tegelaste käitumise ning mõtlemise täpsed motiivid jäävadki häguseks. On siis tegu mingi paralleelmaailma või teise planeediga, kas tegelased on narkouimas või kuidagi töödeldud teadvustega? Seda me teada ei saagi.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Friedenthal

Jääb kummitama ja on muidu hea... Teadusasutuse elu-olu pool eriti. Aga liiga monotoonne on see LR versioon minu jaoks. Vendade skaalal 4.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Lugesin nüüd värskelt ilmunud eestikeelset täisversiooni. Päris hea oli, kuid midagi jäi justkui puudu. Võibolla kui üle lugeda, saab hinnet tõsta
Positiivse kohapealt lisaks juurde seda, et lõpuks jagasin ma nipi ära, kuidas (mõnesid) Strugatsky teoseid lugeda tuleb: nimelt tuleb teost pidada näidendi ümberjutustuseks. Teatris on tihtipeale kõik emotsioonid ja liigutused võimendatud, et ka tagumised read saaksid aru mis toimub.
Teksti loeti eesti keeles
x
Madis Veskimeister
30.07.1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Madis Veskimeister

Ma ei oleks väga kuri raamatule tervikuna, aga lõpplahendus ja selle ühe osa juba väga pikalt etteaimatavus olid küll masendavad. Aetud traagiliseks ja samas vängelt magusaks.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

No algus oli ülimalt hea, aga keskelt ja edasi üha vajus. Kuuldavasti olla autoril juuraharidus, mis kumab ka selles teises pooles ehk mõne nuka pealt läbi - liiga palju koosolekuid!
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

Esimene jäi paljuski meenutama Strugatskite vana "Purpurpunaseid ..." nende sinisilmsuses, kuid seda oluliselt hullemini segatuna, üsna söögikõlbmatuks seguks, teine osa omab hoopis paremat stiili. On mõneti sarnane ühe teise triloogia lugudele, kuid käsitleb luurajat keskaegses maailmas.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

Ei midagi väga säravat, kuid kaks kangesti erinevat teost ühede kaante vahel. "Libainimesed" tundus ehk paremgi, kui liigselt naiivseks tänapäeva mõistes kiskuv "Härjapõlvlaste ...", mille `fantasy` tegelaskond mind heidutas ja hirmutas.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

Mina ei näeks siin raamatus 17. sajandi tehnikasaavutuste loetelu, teps mitte kohe, nagu eelarvustaja seda tegi.Tegu üsna mõnusa ja hea tellisega, kus veidi sarnaselt Baudolino teisele poolele veidi fantaasiaga kaugele minnakse, kuid seda tunuvalt mõõdukamalt siiski, mis mind mitte nii häirima ei jäänud.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

Kui nüüd miskist eksitust ei ole, siis see on avaldatud nime all Iain Banks ja tõlgitsetud maakeelde kirjastuselt Byronet kui "Äri" juba üsna mitu aastat tagasi. Ulmet on raamatus vähe, seega üsna "päris-ilukirjandus".Globaalsest ettevõttest, mis asutatud Rooma impeeriumi päevil. Läbi ettevõtte juhtide hierarhias kolmandale tasemele tõusnud keskeale läheneva naisterahva silmade, umbes paari kuu jooksul. Vägagi huvitavalt ja haaravalt, pilatakse nii mõndagi.Peamine eesmärk - võim, ka selline, mida raha abil veel üsna raske hankida on.
Teksti loeti eesti keeles