Koomiline raamat, mis Vonneguti loomingust ilmselt kõige rohkem sarjata saanud. Lugu kirjeldab omapärase lapsepõlvega hilisema AÜH presidendi elu. Presidendina on ta kõige suuremaks saavutuseks nn. laiendatud perekondade loomine. Igale inimesele antakse juhuslikkuse põhimõttel teine eesnimi, kusjuures ühesugused nimed saanud inimesed kuuluvad automaatselt ühte perekonda. Kõik see on vältimaks olukordi, kus inimesed täiesti üksi, sugulasteta ja meeleheitel. Raamat on tegelikult päris jabur, aga mulle ta miskipärast meeldis. Kindlasti ei tasuks sellega alustada tutvumist Vonnegutiga, kuid kui tutvus kirjanikuga tehtud ja janu absurdi järele pole kustunud, siis miks mitte?