Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

Here There Be Tygers

(jutt aastast 1951)

eesti keeles: «Saagu siia tiigrid»
«Täheaeg» 1992/93; talv
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg (ajakiri)
Hinne
Hindajaid
7
3
2
0
0
Keskmine hinne
4.417
Arvustused (12)

Suure kaevanduskorporatsiooni käsutuses olev luurelaev saabub maavarade otsingul järjekordsele planeedile. Enamus meeskonnast leiab selle olevat äärmiselt meeldiva koha, pahal suurkorporandil mõlguvad aga meeles ainult naftadollarid. Lugu kujutabki kahe maailmavaate kokkupõrget, püüdes meile selgeks teha et lisaks utilitarismile tuleb osata vahel ka aeg maha võtta ja lihtsalt elust mõnu tunda.
Teksti loeti eesti keeles

Ilus lugu ju tegelikult, stiililt (v. esitatud maailmavaatelt) meenutab "Marsi kroonikaid". Kuid arvestades, et planeeti oli tõepoolest kujutatud paradiisi-sarnasena, kahtlen sügavalt, kas mehed ikka oleks missioonile lojaalseks jäänud. Liiatigi kuna naasmata jäänud raketti poleks keegi otsima hakanud.
Teksti loeti inglise keeles

Sama paradoks seisis ka Simaki "Linnas" uurija ees, kelle kõik mehed olid Jupiterile laskunud ja jäänud ja kes lõpuks ise koos koeraga laskumist järele proovima läks. Simaki kangelane pöördus tagasi -- kuid tema tagasipöördumine sai inimkonnale saatuslikuks. Bradbury tagasipöördujate puhul see ilmselt nii olema ei saa. Simak kirjutas inimkonnast, Bradbury inimesest.

Muidu on sellised lood vististi igivanade haldjamuinasjuttude uuestisünnid -- lood inimestest, kellele ebamaised olendid pakkusid võimalust saada enda sarnaseks, kuid kes sellest siiski ära ütlevad. Paras annus psühholoogilist kompensatsioonimehhanismi muide -- mul on siin, kus ma olen, paha küll, aga ega seal ka parem poleks, näed, nemad said võimaluse sinna minna ja jääda, aga ikka tulid tagasi...

Teksti loeti eesti keeles

Kurradima m6jus ja hea asi. Jällegi on mul tunne, et ega Ray inimkonda eriti ei armasta ja on suht kindlal veendumusel, et mujal saab ikka ainult parem olla. Ja need isendid inimkonnast, kes ei ole kah päris lootusetud, v6tab see parem keskkond ka r66muga vastu. Seda sinast novelli on ka ekraniseeritud vähemalt kahel korral (olen näinud). 1 neist oli vanelaste animafilm (oli ilgelt m6juv ja hea) ja teine Ray Bradbury lyhilugudes (oli siuke paras yankee`de poolt lagastatud kraam, a ega nad seda päris ära rikkuda ikka ei olnud suutnud). Ylihea.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Bradbury on kirjutanud planeedist kui naisest. Astronautidest kui tõelistest meestest. Arvan, et sõna: naine iseloomustab ja hindab antud juttu kõige paremini. Andis mõnusa pühapäevatunde ja kindla teadmise, et loetud on üks paremaid "Kaleidoskoobi" jutte.
Teksti loeti eesti keeles

Bradbury on Bradbury. Tõeline meister, ei suuda keegi sedaviisi kirjutada kui tema. Jäljendamatu. Bradbury märksõna on "ilu". Isegi koledatest asjadest suudab ta ilusasti kirjutada.Antud loos võitlevad ilu ja inetus otseselt omavahel. Võidab ilu, küll mitte absoluutselt. Võitluse inetuse (Chatterton) vastu võidab ta küll lihtsalt, aga võitluses kohusetundega (meeskond) jääb siiski kaotajaks. Ainsaks ilu andunud kummardajaks jääb Driscoll, kes planeedile maha jääb.
Teksti loeti eesti keeles

Ei maitse mulle Bradbury. Eriti kui ta esimesel leheküljel asja oa välja räägib ja siis seda viimase leheküljeni üle kordab.
 
Aga noh, naise planeedina (või vastupidi) esitamine on ka midagi väärt.
Teksti loeti vene keeles
x
Eevur Tumm
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Muidu võimas, kaemuslik lugu parimas tähenduses, ainus puudus on lõpp, mis mulle meenutas Hargla puänte. Seepärast miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Kui Defoe teos oli mingist white man burden`ist, mis õnneks küll nahavärvilt valgele, aga teiste koloniseerimisest rüvetamata jäänud rahvale üsna kauge, siis Tournier raamat on risti vastupidise ideega. "Valge mees mõõk käes" kukub võõra maailma enda tarkusest ümberkujundamises armetult läbi ja leiab seeläbi palju mõistlikuma elu. Tore on.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti OK lugu. Ja eelkõnelejale täienduseks, loodan, et sedalaadi "täisrealismi" siiski ei lisandu, isiklikult piisab silmade lahti hoidmisest ja kord nädalas (või ka kuus) vaadatud politseisaatest, et küllaldane "täisrealismi" annus kätte saada.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle küll meeldis, ehkki algul on tõesti veidi ehmatavalt epiteedirohke, aga siiski mitte väga häirivalt.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast eelnevaid kiidusõnu pean siiski lisama, et polnud nii vinge, kui ootasin. Kui siin veidi rumalat nalja heita, siis Rammsteini versioon oli isegi lahedam:). Aga hamba all ei karjunud.
Teksti loeti inglise keeles

Ei teadnudki, et siin võib Plekkmehi kohata. Panen rõõmuga hea hinde ja soovitan lugeda. Ainult miks siin eestikeelse raamatu ilmumisandmeid pole?
Teksti loeti eesti keeles

Algus suurepärane, aga keskpaigast ei suuda isegi huumorina võtta. Väsitavalt etteaimatav ehk siis sama originaalne kui Lihtsalt Maria.
Teksti loeti eesti keeles

Ei saa esitada lihtsalt ühe suvalise lehekülje pikemast tekstist ja väita, et see on lühivorm. Lühivorm tähendaks siiski lõpetatust, suletust mingisse selgepiirilisusesse. Pealegi, meeleolu oli ju nauditav. Lugeja petmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle see jutt igaljuhul meeldis, ehkki, ma ei tea, kas Orlau paneb tahtlikult mingit musta huumorina mõjuvat campi või kukub see juhuslikult välja.
Teksti loeti eesti keeles

Mõned kohad olid väga head, aga üldmulje jäi lahjaks. Kuidagi hüplev ja närviline mulje jäi, mis aga sisuga kokku ei sobinud.
Teksti loeti eesti keeles

Päris naljakas, ega oskagi selliseid jutte kuigi tõsiselt hinnata, nad võistlevad mingis veidras oma liigas. Hamba all otseselt just ei karjunud...
Teksti loeti eesti keeles

Üsna hea jutt, aga muidugi mitte ülihea. Tõenäoliselt autori poolt planeerimatu lisamõnu saab sellistest ivanoravlikest lausetest nagu: "Süngel taustal tõuseb huumor eriti esile. Sõdurid puhkevad lahingupauside ajal kergesti naerma ja nali koolnukambris mõjub tänu oma üllatuslikkusele." (Tsitaadi lõpp).Ah, ma ei tea. Üldiselt ei kaota midagi kui selliseid asju ei loie.
Teksti loeti eesti keeles

Eee... Tegelikult meenutab see jutt laastukesi ajakirjast "Vallatu magasin", oli eesti ajal selline. Paljud sealt olid vähemalt poisikesena huviga loetavad, võibolla viitsiks praegugi, aga nüüd oleks see pigem camp.
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on tõesti Hea Inimese sulest pärineva tekstiga, ja kirja on pandud hingega. Kirjandus aga see asi mingil juhul pole.
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud põnev. Hoopis kurb ja väsitavalt ühiskonnakriitiline. Lugesin seda u. 15. aastaselt, hiljem vist ka, vähemalt kohati. Meelde on jäänud armetus ja masendus. Halb raamat ometi pole.
Teksti loeti eesti keeles

Olen seda nii viie-kuue aastaste vahedega lugema sattunud, kaheksakümnendate lõpus-üheksakümnendate alul oli kuidagi lahedam.
Teksti loeti eesti keeles