Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Lao She ·

Mao cheng ji

(romaan aastast 1933)

eesti keeles: «Kassilinna saatus»
Tallinn «Eesti Raamat» 1972

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
9
0
0
0
Keskmine hinne
4.25
Arvustused (12)

Mõtlesin tükk aega, enne kui raamatu baasi panin. Vihjed Hiinale olid nii selged, et teos näis juba realistliku mitte ulmeromaanina. Kuid siiski on tegemist ulmelise riigiga... Olgu sellel siis reaalsuses analoog või mitte. Raamat kirjeldab ühe ühiskonna allakäiku, räägib sellest, mis siis saab, kui ollakse ennast täis , ei tunta millestki puudust ning ei võidelda.. Samas kirjeldatakse ka Hiinat (vt. väljaandmisaastat!). On ära tunda mõningad seadused, kohati ka isikud. Tasandeid on veelgi... suhtumine erinevasse, uude, õpetamisse. Neid kõiki siin üles lugeda pole mõtet. Igaüks loeb ise ja saab aru. Raamat sobib ka tänapäeva.... Väikeriikidesse, kes usuvad, et nemad on maailmanabad... Kas ükskord surevad nendegi viimased liikmed kakeldes, selle asemel, et midagi ära teha. Suurriikidesse, mis enese võimus liiga kindlad on... Inimestele, kes tähtsustavad eelkõige vormi, neile kes elavad unistuses paradiisist, kus midagi ei pea tegema... Ja kõigile teistele, kes elavad ja tahavad maailma paremaks teha (neile ka, kes ei taha!) Ka Lao She tundub arvavat, et "vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab". Kassiühiskond suri võitlustahte puudumisse. Huvitav kas meie ka.. kunagi.. ? Väga uhked karakterid ja väga usutav tegevus.... Melanhoolne Väike Skorpion, kes on tark, aga ei usu enam, Saadiku Lesk, kes on loonud omaette reeglitega maailma, reeglitega, mida ta ise peab ja usub teisigi pidavat... Kõik üksikud tegelased ja massid on tähelepanuväärsed. Raamatus valitseb nukker alatoon. Lao She ei kuuluta maailmalõppu, ta kurvastab selle pärast, et inimesed loovad ideaale, lootes siis sulgvoodil lesides, et need ise kohale tulevad. Samuti on ta nukker täitumatute ideaalide pärast, selle pärast, et me alati ei taipa, mida suudame ja seetõttu muudame kaunitari koletiseks, ülevast ideaalist saab madalus ja mõttetus (kes on raamatut lugenud, tuletage meelde lõike massismist). Soovitan igal juhul lugeda! Igaühel... Midagi leiab seal alati. Kasvõi kogemuse Hiina kirjandusest :) Ja kui see raamat on läbi loetud, tasub mõtelda Eesti peale... Kas teda ootab Kassilinna saatus?
Teksti loeti eesti keeles

Ainus hiina ulmekas, mida ma oma noore elu jooksul olen lugenud... aga neil on neid veel. Ütlen kohe ära, et tegu on hea raamatuga, ka on tegu ulmekaga. Nii et esmaarvustaja kõhklused olid asjatud: on ulme ja üsna hea. Aga kui ta hea on, miks siis neli? Ma ei soovi seda raamatut enam kolmandat korda lugeda. Lugesin esmalt vene keeles (Märkmeid Kassilinnast) ning siis eesti keeles. Juba teisel lugemisel hakkas häirima see (halvemale) Wellsile omane moraliseerimine jne. Ka pole romaan (minu arust) eriti originaalne, Lao She tundis üsna hästi Euroopa kirjandust ning antud juhul on tegu miskitpidi pooliku tekstiga: euroopalik see enam pole, aga hiinalikuks pole ta veel kah saanud. Üleminekuaeg ja tema raskused... Kes pole lugenud neile soovitan siiralt tutvuda selle mõistulooga Marsi kassilinnast... väärt lugemine igatahes... Ning loomulikult pole see lugu vaid Hiinast: mõistulugusid selleks ju kirjutataksegi, et öelda miskit oma olude kohta, aga öelda seda nii, et see oleks ka universaalselt kehtiv.
Teksti loeti vene ja eesti keeles

Ausalt öeldes oli seda raamatut väsitav lugeda. Ma ei tea seniajani miks, oli põhjuseks võõrapärasus või vastupidi - võõras oli üritanud kirjutada midagi väga euroopalikku, jäädes samas olemuslikult oma mõtteviisi juurde. Igatahes tundus tekst üsna puisena. Lool kui sellisel ei olnudki väga viga, kuid esitatud oli ta pisut ülemoraliseerivalt ja seega ka läbinähtavalt. Ei julge öelda, et see iseenesest halb on, kuid mind häiris. Moraaliloo juurde jõudes tundub, et siit õhkuv kriitika ei käi niivõrd Eesti kuivõrd kaasaegse Euroopa kohta. Suvalise kultuuri kohta, mis üritab seada nö "kõrgetest väärtustest" veel kõrgemale naudingut, kes unustab, et kusagil naabruses võivad olla teised, kes elavad teisiti, kelle väärtushinnangud on teised ja kes on valmis ka toimima teisiti (ka "meie enda territooriumil") - sulgumine mingisse (näiliselt) turvalisse kääbiklasse. Eestile on ses kontekstis ohtlik masohhistlik omaenese nõrkuse nautimine. On aga selge, et kellel ei ole jõudu, sellel ei ole ka tulevikku. Selles raamatus on see tõdemus kenasti ja illusioonideta paika pandud.
Teksti loeti eesti keeles

Ei tea k1l Hiinast ja selle ajaloost ja muust kontekstist piisavalt palju, et sealseid sidemeid v2lja lugeda, aga kas pole selliseid isikuid, keda selles romaanis kirjeldatakse, igal pool? Pean end ka ise mingil m22ral Kassilinna asukaks, kuigi mind otseselt ei olnud seal kirjeldatud. Selliseid kirjeldamata j22nud inimt11pe on veel ja veel... Seega oli romaani puudus ehk ta l1hidus? Euroopalik see teos n11d k1ll ei olnud, pigem globaalne. Juttu oligi aga ju globaalsetest probleemidest. Miks peaks siis sellisel puhul kirjutama m6nes muus v6tmes, kui 1lemaailmselt m6istetavas? Raamatu puhul tekkis hoopis palju keerukamaid k1simusi... Kuis suudeti see N.Liidus 2ra tr1kkida? Miks tr1kiti ja miks 1ldse t6lgiti? Njah, see viimane miks ei ole k1ll ehk kohane, sest tegemist on hea teosega, aga siiski... Olemas ta igatahes on. Lisaks veel eestikeelsena. See on muidugi hea, sest venekeelsena v6i ingliskeelsena ei oleks ta t6en2oliselt pihku sattunud. Hiina ulmet ja ka muud kirjandust aga sooviks tegelikult isegi tihemini kohata. Nukker teos ta ju oli, aga mis sellest... ega maailm me 1mber ei ole alati l6bus. Ulmes6pradel soovitan aga selle teosega tutvuda.
Teksti loeti eesti keeles

Eelarvustajatele vähe lisada. Suurepärane raamat. Muidugi mitte see raamat, mida ikka ja jälle kätte võtta. Lugesin seda millalgi eesti keeles ilmumise järel ja siis ta mulle ei meeldinud, ent ilmselt olin liiga väike (ca 10-11). Nüüd antikvariaadist leides ja üle lugedes avastasin palju suurema maailma, kui mäletasin seal olevat ;-) Ja vähe on raamatuid, mida loen ridarealt ja kogu tekst on asjakohane. Muidugi moraliseeriv etc, aga selline oli kirjutamisajastu, lisaks veel hiina-spetsiifiline taust - ja lõpuks vaeb autor teravalt ja paarkümmend aastat enne aktuaalseksmuutumist heaoluühiskondi kummitavaid hädasid. Võimas visioon!

Muidugi on teoses ka jooni Euroopa varasemast kirjandusest ja lisaks tajutavale Welssile on peategelase Prantsuse laevaga kojutulek ilmne kummardus Jules Verne`ile; teiselt poolt aga (ei hakka pikalt seletama) on juba kasside keele kirjeldus nii vapustavalt õel kõverpeegel hiina keele vaesumisest ja pidgin-english`ist, et imestan, kuidas raamat kunagi üldse Hiinas välja anti. Nii et veelkord - on uskumatu, ent suurepärane, et see raamat eesti keeles olemas on.

Teksti loeti eesti keeles

Killu esitas siin küsimuse, et kas on ikka ulme, kui otseselt Hiinat mõeldakse. Aga äkki pole siis Strugatskite " trääs-taskus" romaanid samuti ulme, kui kaudselt kujutatakse Nõukogude Liitu. Kahtlemata korralik ja zhanripuhas SF.
Teksti loeti eesti keeles

Selline raamat, mida teist korda küll enam kätte ei võta. Nojah, valetan, loomulikult võtan ja panen ta kuhugi või tagastan omanikule, aga lugeda...

Võibolla oli asi hoopis selles, et lugesin teda peale "Kirinyagat"... ja millegipärast tuli kogu aeg meelde "Totu kuul"...

Teksti loeti eesti keeles

Eelarvustajad on rääkinud nii Wellsist kui Verne`ist... Mina lisaksin siia veel Jonathan Swifti. Kas on "Kassilinna saatus" Hiina jaoks midagi umbes samasugust, nagu on Swifti romaanid Euroopa ja vana hea Inglismaa jaoks? Oma väga väheste Hiina-teadmiste juures suutsin ilmselt vaid murdosa vihjetest ära tabada, oli umbes selline tunne, nagu võiks olla NSVLi ajaloos võhikul lugedes "Loomade farmi". See teos vääriks tegelikult asjalike kommentaaridega taasüllitamist, kuigi kardan, et seda vaevalt et keegi teha viitsib.

Kirjanduslikest võtetest rääkides kuulub "Kassilinna saatus" kindlasti minevikku, samas ei saa teosele lõpmatuseni ette heita tema kirjutamise ajast tulenevaid iseärasusi, kuigi need paratamatult lugejale silma jäävad ja lõpphinnangut mõjutavad.

Teksti loeti eesti keeles

Kui ma seda esimest korda lugesin, siis olin suures vaimustuses. Vahest seepärast, et siis oli ulmet vähe loetud. Teistkordsel lugemisel nii suurt vaimustust enam ei olnud, ju siis oli mälestus liiga ilus. Aga hea on ta sellegipoolest ja oma nelja auga ära teeninud. Kahju et hiina ulmet nii vähe on leida, hää meelega loeks veel
Teksti loeti eesti keeles

Stiiliselt huvitav raamat; kindlasti mitte "puhas hiina kirjandus", aga meie tavapärasest lääne-välismaa ulmest ikkagi nii erinev, et ainuüksi seetõttu lugemist väärt. Ülalkirjeldatud allegoorilised omadused veel lisaks. Ja, noh, lõpuks on ta veel lihtviisiliselt põnev kah.
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud põnev. Hoopis kurb ja väsitavalt ühiskonnakriitiline. Lugesin seda u. 15. aastaselt, hiljem vist ka, vähemalt kohati. Meelde on jäänud armetus ja masendus. Halb raamat ometi pole.
Teksti loeti eesti keeles
x
Eevur Tumm
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Muidu võimas, kaemuslik lugu parimas tähenduses, ainus puudus on lõpp, mis mulle meenutas Hargla puänte. Seepärast miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Kui Defoe teos oli mingist white man burden`ist, mis õnneks küll nahavärvilt valgele, aga teiste koloniseerimisest rüvetamata jäänud rahvale üsna kauge, siis Tournier raamat on risti vastupidise ideega. "Valge mees mõõk käes" kukub võõra maailma enda tarkusest ümberkujundamises armetult läbi ja leiab seeläbi palju mõistlikuma elu. Tore on.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti OK lugu. Ja eelkõnelejale täienduseks, loodan, et sedalaadi "täisrealismi" siiski ei lisandu, isiklikult piisab silmade lahti hoidmisest ja kord nädalas (või ka kuus) vaadatud politseisaatest, et küllaldane "täisrealismi" annus kätte saada.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle küll meeldis, ehkki algul on tõesti veidi ehmatavalt epiteedirohke, aga siiski mitte väga häirivalt.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast eelnevaid kiidusõnu pean siiski lisama, et polnud nii vinge, kui ootasin. Kui siin veidi rumalat nalja heita, siis Rammsteini versioon oli isegi lahedam:). Aga hamba all ei karjunud.
Teksti loeti inglise keeles

Ei teadnudki, et siin võib Plekkmehi kohata. Panen rõõmuga hea hinde ja soovitan lugeda. Ainult miks siin eestikeelse raamatu ilmumisandmeid pole?
Teksti loeti eesti keeles

Algus suurepärane, aga keskpaigast ei suuda isegi huumorina võtta. Väsitavalt etteaimatav ehk siis sama originaalne kui Lihtsalt Maria.
Teksti loeti eesti keeles

Ei saa esitada lihtsalt ühe suvalise lehekülje pikemast tekstist ja väita, et see on lühivorm. Lühivorm tähendaks siiski lõpetatust, suletust mingisse selgepiirilisusesse. Pealegi, meeleolu oli ju nauditav. Lugeja petmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle see jutt igaljuhul meeldis, ehkki, ma ei tea, kas Orlau paneb tahtlikult mingit musta huumorina mõjuvat campi või kukub see juhuslikult välja.
Teksti loeti eesti keeles

Mõned kohad olid väga head, aga üldmulje jäi lahjaks. Kuidagi hüplev ja närviline mulje jäi, mis aga sisuga kokku ei sobinud.
Teksti loeti eesti keeles

Päris naljakas, ega oskagi selliseid jutte kuigi tõsiselt hinnata, nad võistlevad mingis veidras oma liigas. Hamba all otseselt just ei karjunud...
Teksti loeti eesti keeles

Üsna hea jutt, aga muidugi mitte ülihea. Tõenäoliselt autori poolt planeerimatu lisamõnu saab sellistest ivanoravlikest lausetest nagu: "Süngel taustal tõuseb huumor eriti esile. Sõdurid puhkevad lahingupauside ajal kergesti naerma ja nali koolnukambris mõjub tänu oma üllatuslikkusele." (Tsitaadi lõpp).Ah, ma ei tea. Üldiselt ei kaota midagi kui selliseid asju ei loie.
Teksti loeti eesti keeles

Eee... Tegelikult meenutab see jutt laastukesi ajakirjast "Vallatu magasin", oli eesti ajal selline. Paljud sealt olid vähemalt poisikesena huviga loetavad, võibolla viitsiks praegugi, aga nüüd oleks see pigem camp.
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on tõesti Hea Inimese sulest pärineva tekstiga, ja kirja on pandud hingega. Kirjandus aga see asi mingil juhul pole.
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud põnev. Hoopis kurb ja väsitavalt ühiskonnakriitiline. Lugesin seda u. 15. aastaselt, hiljem vist ka, vähemalt kohati. Meelde on jäänud armetus ja masendus. Halb raamat ometi pole.
Teksti loeti eesti keeles

Olen seda nii viie-kuue aastaste vahedega lugema sattunud, kaheksakümnendate lõpus-üheksakümnendate alul oli kuidagi lahedam.
Teksti loeti eesti keeles