Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Tõnu Trubetsky ·

Mina ja George

(lühiromaan aastast 1996)

eesti keeles: Tallinn «Vennaskond» 1996

Hinne
Hindajaid
8
2
3
1
0
Keskmine hinne
4.214
Arvustused (14)

(Autorinime taga on & Co. Võimalikud variandid, mida see tähendab: 1) tundmatu loomaarst, kellega autor samas palatis kollatõvest paranes; 2) Mait Vaik; 3) veel palju teisi; 4) kõik ülalnimetatud - nii täpselt kah ei tea.) Kindlasti leiab mõni järgmine lugeja, et lugu on lapsik. Nojah, eks seda ole ju ka raamatu kujunduselementidega rõhutatud, kogu eeskujuks võetud sari tundub tänapäeval lapsik. Noh, näiteks, läheb papa grant maailmameredel kaotsi. Ruttavad siis lapsed ja sõbrad teda otsima. Teevad seda väsimatult umbes 500 lehekülge. Saavad vahepeal teada, et miski habemik kimab merepõhjas seninägematu plekkpurgiga ringi. Paned raamatu käest, aga küsimus jääb: so what? (maakeeli - ja mis siis?) Antud juhul tuleb see so what? reipalt vara vastu, ja ongi hea. Sest vastama peab nagunii lugeja ise. Mulle meeldib, kui raamat algab konkreetselt, mitte sellest, kuidas peategelase isa-ema kokku said. Kuidagi nagu tänapäevasem või nii. Nii et taotluslikult nooruslik lugu. Saadakse kätte rahamasin ja vändatakse dollareid, et neid siis mõttetuste peale kulutada. Leiutatakse nähtamatuse eliksiir - ja põrutatakse naiste sauna. Lõpuks jõutakse "uude ulatusse"... Vahel ma loen mõnuga igasugu deprekaid, aga vahel tahaks ju ka midagi lahedat lugeda. Ja ega see lugu nii lihtne ka ei ole, et siin kirjandust sees ei oleks. Ning kohati see seiklusjuttude romantiline hõngus, mis ka autori paremates lauludes esile tuleb. Samanimelist heliplaati aga ei pea tingimata juurde kuulama. Mulle meeldib raamat muidugi ka seepärast, et ma olen siin - tõsi, mõnevõrra ilustatult - sees ;-)
Teksti loeti eesti keeles

See lugu meenutab mulle isiklikult väga Zvagintshevi esimest kahte romaani. Oma vaimult. Mitte sisult. Või siiski? Ja veel midagi. Noorukese linnapoisi unelmad. Ja veel millised! Öelge ausalt, milline omaaegse garaazhibändi liige ei unistanud sellest, et kultuurimaja juhatajale jalaga munadesse virutada? Koos EHTSA rockeriga ringi kimada? KGB-lt vai-kes-nad-olidki imeline rahamasin sisse vehkida (keerad üksipidi - tulevad dollarid, keerad teisipidi - rublad)? Nähtamatuna naiste sauna hiilida? Noorele ja kenakesele vene keele õpetajannale külge lüüa (oh aegu ammuseid! ka meile andis XI klassis vene keelt praktikant ;-) )? Aga sõbrad-tuttvad on ko~ik viimseni ko~vad kutid ja imemehed... Õnnelik on inimene, kes oma noorusunelma teostumist näeb! Nii saamegi oma raamaturiiulisse, "Insener Garini hüperboloidi" kõrvale, panna verivärske loo sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt".;-)
Teksti loeti eesti keeles

Ilgelt nõme raamat, kas teate... Eesti esianarhist (& co) ning tema ja ta sõprade märjad unenäod. Okay, tegu võib olla naljaga, paroodiaga või kõigi kirjutamisaegsete kirjanduskaanonite eiramisega. Kuid nalja tuleb osata teha, paroodia peaks sädelev olema, mingeid kaanoneid eirates tuleks ise midagi pisutki paremat välja pakkuda – miskit sellist sest raamatust ei leia. Raamatuke aga koosneb hoopis ilgelt pingutatud killurebimisest ning on poolharitud punginiru kehva lugemuse ja nihestunud maailmapildi ehe peegeldus. See tahtmatu dokumentaalsus päästabki raamatu hindest üks – mälestusmärgina mingi(te) tegelas(t)e eluummikule on tekstikesel jääv väärtus olemas... Einoh, raamat sai kiiresti läbi, aga lugeda oli isegi sellist nappi lühiromaani tüütu, sest kirjutamisoskus on autori(tel)l enam kui olematu. Ka seiklusjutuna on teos enam kui alamõõduline ning kujundusega on kah kõvasti mööda pandud. Sari «Seiklusjutte maalt ja merelt» sisaldas põhiosas ikkagi kirjaoskajalikke ja seikluslikke lugusid... «Mina ja George» puhul oleks pidanud hoopis kasutama sarja «Noorus ja maailm» või sarja «15» kujundust. See oleks täpsem – idoloogiline lake tiinekatele!

Kodanik Musta Kassiga on seotud lühiromaani helgemad hetked – see mardustega maal ning üldine hedonism olid üsna meeldivad asjad... aga siis tulid jälle need totakad lõigud naisterahvaste tagumikest jne... ning ma vihastusin lugedes taas, et on ikka loll raamat küll.

Et asi selge oleks ütleksin ära, et ega mul miskit Tõnu Trubetsky ja ansambli «Vennaskond» vastu pole... enam veel tegu on kindlasti ühe parima kohaliku rockbandiga (vana «Metro Luminal» on see kõige parem), aga Trubetskylt oleks oodanud midagi enamat. Jah, ma tean, et Trubetsky on oma elus nii mõnegi raamatu läbi lugenud, kuid kohalike punkide hulgas polnud ta sellega mingi erand. Mis puutub aga eluummikusse, siis tasuks meelde tuletada et No Future, või kuidas?

Teksti loeti eesti keeles

Jyrka kirjutatuga suurelmääral nõus, kuid mitte päris. Leian, et raamatul oli siiski kohati mõnus stiil ning kõik killud ei olnud pingutatud. Samuti ei ole ma päris nõus, et autor on kehva lugemuse ning nihestatud maailmapildiga punginiru. Mulle on jäänud tema kirjutistest mulje, et ta siiski on lugenud midagi mis tema kirjutisi on mõjutanud. Viite väärt lugu ma ei ole veel temalt lugenud ning kuna nelja annan Daamile Sinises, siis see saab kolme.Ja Seiklusjutte M-t ja M-t sarja sobivuse oletamine enese kohta oli ka liiast.
Teksti loeti eesti keeles

PUNK ON LAHE. Way etem vähemasti, kui klassikute pealt mahaviksitud tüütused, mis Marduses/Algernonis enamikku ruumist täidavad.
Btw, ma olen ka Jyrkaga 100% nõus, et ilgelt loll raamat. Peaaegu et kõige lollim raamat, mida ma üldse kunagi lugenud olen. Aga mis siis, kas teate.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane. Pole mille pärast erutunult lakke hüppata või põnevusest sipelgaid mööda selga jooksmas tunda. Päris ulme ta ei ole, aga tõsielu ka mitte (kuigi jah midagi soeses tegelikkusega siiski). Lihtsalt väljamõeldis selline.
Teksti loeti eesti keeles

Inglite ja Kangelaste seiklused jatkuvad endises tempos ning veidi uuenenud seltskonnas. Kilde ja ootamatuid kurve nii, et igavaks ei muutu & tagakaas tuleb kiirelt vastu. Hea ajaviide, kui asjale huumoriga ligineda. Kujundus kah leidlikult sovjetiaja kuulsat raamatusarja parodeeriv.
Teksti loeti eesti keeles

No ma ei saa mõningate kodanike liigset erutumisest aru. Ega ses raamatus nüüd midagi nii nilbet polnud. Mulle igal juhul see Eesti esimeseks punkromaaniks tituleeritud raamatuke meeldis. Kujundus tore, sisu lugemist väärt. PUNK RUULIB!
Teksti loeti eesti keeles

Lihtsalt üks lahe lugu. Ei vääri küll Strugatskite vms. kõrvale paigutada, aga sinna ta ei püüagi. Mõnus oli lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
x
Eevur Tumm
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Muidu võimas, kaemuslik lugu parimas tähenduses, ainus puudus on lõpp, mis mulle meenutas Hargla puänte. Seepärast miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Kui Defoe teos oli mingist white man burden`ist, mis õnneks küll nahavärvilt valgele, aga teiste koloniseerimisest rüvetamata jäänud rahvale üsna kauge, siis Tournier raamat on risti vastupidise ideega. "Valge mees mõõk käes" kukub võõra maailma enda tarkusest ümberkujundamises armetult läbi ja leiab seeläbi palju mõistlikuma elu. Tore on.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti OK lugu. Ja eelkõnelejale täienduseks, loodan, et sedalaadi "täisrealismi" siiski ei lisandu, isiklikult piisab silmade lahti hoidmisest ja kord nädalas (või ka kuus) vaadatud politseisaatest, et küllaldane "täisrealismi" annus kätte saada.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle küll meeldis, ehkki algul on tõesti veidi ehmatavalt epiteedirohke, aga siiski mitte väga häirivalt.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast eelnevaid kiidusõnu pean siiski lisama, et polnud nii vinge, kui ootasin. Kui siin veidi rumalat nalja heita, siis Rammsteini versioon oli isegi lahedam:). Aga hamba all ei karjunud.
Teksti loeti inglise keeles

Ei teadnudki, et siin võib Plekkmehi kohata. Panen rõõmuga hea hinde ja soovitan lugeda. Ainult miks siin eestikeelse raamatu ilmumisandmeid pole?
Teksti loeti eesti keeles

Algus suurepärane, aga keskpaigast ei suuda isegi huumorina võtta. Väsitavalt etteaimatav ehk siis sama originaalne kui Lihtsalt Maria.
Teksti loeti eesti keeles

Ei saa esitada lihtsalt ühe suvalise lehekülje pikemast tekstist ja väita, et see on lühivorm. Lühivorm tähendaks siiski lõpetatust, suletust mingisse selgepiirilisusesse. Pealegi, meeleolu oli ju nauditav. Lugeja petmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle see jutt igaljuhul meeldis, ehkki, ma ei tea, kas Orlau paneb tahtlikult mingit musta huumorina mõjuvat campi või kukub see juhuslikult välja.
Teksti loeti eesti keeles

Mõned kohad olid väga head, aga üldmulje jäi lahjaks. Kuidagi hüplev ja närviline mulje jäi, mis aga sisuga kokku ei sobinud.
Teksti loeti eesti keeles

Päris naljakas, ega oskagi selliseid jutte kuigi tõsiselt hinnata, nad võistlevad mingis veidras oma liigas. Hamba all otseselt just ei karjunud...
Teksti loeti eesti keeles

Üsna hea jutt, aga muidugi mitte ülihea. Tõenäoliselt autori poolt planeerimatu lisamõnu saab sellistest ivanoravlikest lausetest nagu: "Süngel taustal tõuseb huumor eriti esile. Sõdurid puhkevad lahingupauside ajal kergesti naerma ja nali koolnukambris mõjub tänu oma üllatuslikkusele." (Tsitaadi lõpp).Ah, ma ei tea. Üldiselt ei kaota midagi kui selliseid asju ei loie.
Teksti loeti eesti keeles

Eee... Tegelikult meenutab see jutt laastukesi ajakirjast "Vallatu magasin", oli eesti ajal selline. Paljud sealt olid vähemalt poisikesena huviga loetavad, võibolla viitsiks praegugi, aga nüüd oleks see pigem camp.
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on tõesti Hea Inimese sulest pärineva tekstiga, ja kirja on pandud hingega. Kirjandus aga see asi mingil juhul pole.
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud põnev. Hoopis kurb ja väsitavalt ühiskonnakriitiline. Lugesin seda u. 15. aastaselt, hiljem vist ka, vähemalt kohati. Meelde on jäänud armetus ja masendus. Halb raamat ometi pole.
Teksti loeti eesti keeles

Olen seda nii viie-kuue aastaste vahedega lugema sattunud, kaheksakümnendate lõpus-üheksakümnendate alul oli kuidagi lahedam.
Teksti loeti eesti keeles