Lugu «nende» elust «seal»... lühidalt ulmepamflett... oli sihuke ulme alaliik nõukogudemaal. Aga ega vist teistmoodi polekski 1958. aastal Nõukogude Liidus küberneetilistel teemadel kirjutada saanudki. Lummab hoopis idee värskus... tegelikult olen ma kohanud veel kahte enamvähem sama süzheega juttu, aga need mõlemad olid kirjutatud 5-10 aastat hiljem... autoriteks olid Niels E. Nielsen ja Stefan Weinfeld... Dneprov oli neist kindlasti ennem (see on üldse tema üks esimesi jutte) ja Dneprov on ka tunduvalt huvitavam ning värskem. Antoloogia «Diogenese latern» üks ilmseid kõrghetki, sealjuures on see raamatu kõige vanem lugu... vaat nii!

Teksti loeti eesti ja vene keeles

kuits

16.03.1998, kell 23:33

Erinevalt eelkirjutajast pole mina ühtegi sarnast juttu lugenud, seda suurem on minu vaimustus sellest. Lühidalt eelnenust. Üksikule saarele pannakse maha hunnik igasugust metalli, metallhammastega teadlane, tema sõber ja robot-krabi, kelle ülesandeks on toota võimalikult palju endasuguseid. Kui metall otasa saab---->läheb jamaks.

Teksti loeti eesti keeles

Olev Toom

20.03.1998, kell 18:00

Täitsa hea lugu. Kõige rohkem paneb mind mõtlema selle üle, kuidas Dneprov neli aastat pärast"Krabisaart" sai kirjutatud sihukese iba nagu "Kangelastegu". Äkki on erinevad inimesed? ;)

Teksti loeti eesti keeles

Laur Salundi

30.03.1998, kell 11:36

Vinge ja vihane lugu. Mingi fanaatiline sõjaväeinsenöör suurt tööd tegemas ja loomas sõjapidamiskrabisid. Uus evolutsioon. Aga parem oleks vist jah see elukas sinna saarele jätta ja mitte teda torkida.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

9.04.1998, kell 15:39

Hea lugu ja omas ajas tõesti suht võimas idee.

Teksti loeti eesti keeles

Tundmatu Arvustaja

13.05.1998, kell 02:16

Tegelik hinne oleks "viis miinusega". Minu arvates jäi midagi vajaka. Kuid see on noring. Huvitav idee: luua iseennast taastootvad masinad ja lasta neil siis piiratud ressurside juures omavahel konkureerida. Kes jääb peale olelusvõitluses?

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Arvi Nikkarev

8.09.1998, kell 23:41

Minu jaoks originaalne idee ja väga hästi välja joonistatud. Kõik detailid ja sündmused on loogilised ja hädavajalikud. Kogumiku üks parimaid lugusid. Ilmselge viis pluss.

Teksti loeti eesti keeles

Jaanus Trolla

16.11.1998, kell 21:54

Idee ise hea, Darwinit masinate peal rakendada. Kuid see tegevus seal saarel polnud just nii hästi läbi mõeldud kui asi reaalselt oleks sündind. Hea aga mitte väga hea.

Teksti loeti eesti keeles

TVP

28.01.1999, kell 15:22

Ausalt öeldes pole lugenud aga kuulsin Eesti Raadiost kuudemängu kujul. Vinge asi, kuulasin põnevusega.

Teksti loeti eesti keeles

Satyros

22.04.1999, kell 14:57

Idee oli väga huvitav. Tõestada Darvinit robot krabide abil ja pärast neid paremaid ja tugevamaid kasutada sõjanduses. Lõpp oli ka hea nii, et see insener ei arvestanud sellega, et krabi ka talle kallale tuleb tema teras hammaste pärast. Kuid üks asi ei vastanud loogikale. Miks need hiigel krabid pärast sellele laevale kallale ei tulnud, mis meestele (üleelanule) järgi tuli. Kuna nad olid juba nii suured, et nad oleks võinud ju ka laeva pintslisse pista. Lugu muidu oli hea kuid viit ei taha panna mõne ebaselge asjaolu tõttu. Eba selgeks jäi ka veel see, miks need krabid muutusid agressivseks just ühe vastava metalli pärast (koobalt oli vist). Miks nad ennem juba teiste metallide pärast ei alustanud teineteise retsimist. Kui ma aus olen siis ma ei ole enne sellist ideed mitteühelgil lool kohanud. Nii, et võid öelda ka, et see jutt oli originaalne.

Teksti loeti eesti keeles

Adrifted

30.01.2000, kell 01:53

Ka väga hea lugu sellest kogumikust. Parajalt ka põnevust.

Teksti loeti eesti keeles

Kalevipoeg

16.06.2000, kell 15:09

Kindlasti yks "Diogenese laterna" nimelise kogumiku paremaid teoseid - ja näide väärduvast evolutsioonist. Endal tekkis selline kysimus - miks ei arenenud välja veekindlaid krabisid? Aga ju siis ei olnud selleks piisavalt ajendeid. Ja idee iseenesest on juba midagi väärt - lausa palju midagit!

Teksti loeti eesti keeles

Ats Miller

30.07.2001, kell 12:37

Lõbus lugu. Nagu Jyrkagi alguses mainib, selline pamfletimaiguline, aga sellegipoolest väga hea ideega, kuigi ideoloogiliselt fikseeritud ja loogikaga siin-seal jõhkralt ümber käidud. Aga lugeda tasub - tõstab suunurgad ülespoole.

Teksti loeti eesti keeles

Tarts

30.07.2001, kell 21:33

Jaah, l6bus on see lugu muidugi ja k6lbab päris hästi lugeda. Sisu eest saaks "vvie", sest olen kindel, et kui leiaks m6ni teadusemees, et selline idee nagu toimib ja myyb, siis t6mmatakse aga joon ja kukutakse kaevama. Hinde kisub alla väheke punaseks v66pamine, kuigi asi polnud hirmhull, olen tuntavalt j6ledamaid asju lugenud nii ida kui ka lääne poolt Maarjamaa piire.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

19.11.2001, kell 12:27

Taivo Rist

26.11.2001, kell 19:54

Kui päevas tuli krabisid 2 põlvkonda, siis 20 päevaga 40 põlvkonda. Siit järeldub, et robotid täitsid oma ülesannet (toota endasarnaseid) kehvasti, kui neil nii kiiresti nii suur varieeruvus tekkis.
Esiteks on võimalik, et neile oli juba sisse programmitud suhteliselt suur varieeruvus.
Teiseks on võimalik, et krabid seisid toorainepuuduses küsimuse ees: kas täita oma ülesannet kehvasti või üldse mitte täita. Valisid kehva täitmise ja hakkasid uusi krabisid valedest metallidest ja muust ersatsist kokku panema (neil läks ju alumiinium ja plekk ja kõik mängu).

Teksti loeti eesti keeles