Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Bram Stoker ·

ajakirjapublikatsioon: «Holly Leaves» 1893; 2. detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Skvoo»
«Mardus» 1996; sügis

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
5
2
3
1
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (11)

Hämmastusega avastasin, et Stokeri minu meelest parim lühijutt pole seni veel pälvinud ühtegi arvustust.

Miks parim? Esiteks on jutt vaba Stokerile kui eelmise sajandi kirjanikule muidu omasest uiutamisest ja sõnavahu üleskloppimisest. Tegevus käivitub suhteliselt kiirelt ja pinget küttev konflikt pannakse paika juba päris alguses. Teiseks on konflikt ise tegelikult üsna maine, mitte üleloomulik, ja võitlusele nö. õiglast kättemaksu teostava looma (eriti kassi) ja vastiku inimtümika vahel elan ma alati kaasa - loomulikult esimese poolel. Üleloomulik on ehk ainult kasspeategelase lausa mõistuslik tegutsemine oma kättemaksu teostamisel, aga andunud topeltkassipidajana võin öelda, et need loomakesed on ka omaenese tarkusest väga paljuks võimelised. Ja hiilgavalt on kujutatud ka tegevuse taust, keskaegsusest läbi imbunud Nürnberg ja sealne Piinatorn. Loo lõpp on täielik katarsis - kuigi lõpulause oleksin mina meelsasti ära jätnud. Kes loeb, mõistab, miks.

Täpsustus BAASi andmepanka: jutt on ilmunud ka eesti keeles pealkirja all "Skvoo" ("Mardus" 7/96) ja seda saab lugeda "Marduse" koduleheküljelt.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Muljetavaldav, võimas, sünge. Eriti õudustäratavalt mõjusid (juhuse läbi) kassitapja jutustus oma varasematest seiklustest ja "nekro"peidukohtadest, piinatorni eksponaatide kirjeldus... Kõik seiklused ei lõpe paraku hästi. Õiglus pääseb võidule. Emased, niipalju kui asi nende järglastesse puutub, on halastamatud.
Teksti loeti eesti keeles

Siiamaani olin 19. sajandi lõpu ulmesse suhtunud teatava skeptitsismiga, kuid pärast Stokeri "Skvoo" lugemist ei jää mul muud üle, kui oma seisukohti revideerida. Väga hea lugu! Jutu enda leiab siit.
Teksti loeti eesti keeles

Hämmastusega vaatan neid hindeid siin... Minu mulje Stokerist kui viletsast kirjamehest selle jutuga ei paranenud.

Jutt kubiseb uiutamisest ja ülesklopitud sõnavahust, tiirutatakse ümber justkui palava pudru suurt kuhugi välja jõudmata. Ei ole head mälestused sellest loost, ei ole!

Teksti loeti eesti keeles

Eee... Tegelikult meenutab see jutt laastukesi ajakirjast "Vallatu magasin", oli eesti ajal selline. Paljud sealt olid vähemalt poisikesena huviga loetavad, võibolla viitsiks praegugi, aga nüüd oleks see pigem camp.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldivad kassid ja ei meeldi eriti 19. sajandi õudukad, kuigi eredaid seiku leidub ka neis. Mõnes rohkem, mõnes vähem.
Teksti loeti eesti keeles

Vana ja klassikaline lugu vanas ja klassikalises stiilis. No armas rahvas, mis sajandi stiili te 19.sajandil kirjutatult siis ootate?

Omas sordis päris tubli, mõnigi autor oleks loo lõpus veel mitu lehte moraliseerinud ja tõmmanud paralleele omaaegse poliitikaga.

Aga selle "sympaatse noormehe" oleks mina kyll, jah, märksa verisemalt mõrvanud.

Teksti loeti eesti keeles

Njah, vana ja klassikaline ja vanas stiilis. Selle eest lugu mult patuga pooleks kolme saabki.
Andke andeks, aga minu meelest on tegemist tühja ja mõttetu looga. Paraku kaldub kogu horror seda minu jaoks olema, nii et sellest johtuvalt. Õnneks ei ole ma miskine kirjandusinime, kes peaks tohutult põdema, kui ta endale mitte meeldivale, kuid väidetavasti hääle asjale peab halvasti ütlema.
Ainus sümpaatne moment oli "meeldiva noormehe" manala teele aitamine. Pakuksin, et tema oleks võinud vabalt olla esimese Darwin Awardi laureaat.
Teksti loeti eesti keeles

Muidu (just esimeses pooles) igati kena jutt, aga et need ameerikast tulnd turistid nii lollakad võivad olla... liiga ebaloogiline (kuigi mõni vast on kah) ja otsitud lahendus.
Teksti loeti eesti keeles

Ei tea, kas ikka on ulme. Vist siiski on. Üks mees tapab kogemata kassipoja ja emakass hakkab teda jälitama, et kätte maksta. Lugeda saab "Marduse" saidilt. Hindeks kõva 3 koos Darwini auhinnaga.

Pealkiri on väga mööda: skvoodega pole siin mingit pistmist

Teksti loeti eesti keeles
x
Eevur Tumm
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Muidu võimas, kaemuslik lugu parimas tähenduses, ainus puudus on lõpp, mis mulle meenutas Hargla puänte. Seepärast miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Kui Defoe teos oli mingist white man burden`ist, mis õnneks küll nahavärvilt valgele, aga teiste koloniseerimisest rüvetamata jäänud rahvale üsna kauge, siis Tournier raamat on risti vastupidise ideega. "Valge mees mõõk käes" kukub võõra maailma enda tarkusest ümberkujundamises armetult läbi ja leiab seeläbi palju mõistlikuma elu. Tore on.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti OK lugu. Ja eelkõnelejale täienduseks, loodan, et sedalaadi "täisrealismi" siiski ei lisandu, isiklikult piisab silmade lahti hoidmisest ja kord nädalas (või ka kuus) vaadatud politseisaatest, et küllaldane "täisrealismi" annus kätte saada.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle küll meeldis, ehkki algul on tõesti veidi ehmatavalt epiteedirohke, aga siiski mitte väga häirivalt.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast eelnevaid kiidusõnu pean siiski lisama, et polnud nii vinge, kui ootasin. Kui siin veidi rumalat nalja heita, siis Rammsteini versioon oli isegi lahedam:). Aga hamba all ei karjunud.
Teksti loeti inglise keeles

Ei teadnudki, et siin võib Plekkmehi kohata. Panen rõõmuga hea hinde ja soovitan lugeda. Ainult miks siin eestikeelse raamatu ilmumisandmeid pole?
Teksti loeti eesti keeles

Algus suurepärane, aga keskpaigast ei suuda isegi huumorina võtta. Väsitavalt etteaimatav ehk siis sama originaalne kui Lihtsalt Maria.
Teksti loeti eesti keeles

Ei saa esitada lihtsalt ühe suvalise lehekülje pikemast tekstist ja väita, et see on lühivorm. Lühivorm tähendaks siiski lõpetatust, suletust mingisse selgepiirilisusesse. Pealegi, meeleolu oli ju nauditav. Lugeja petmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle see jutt igaljuhul meeldis, ehkki, ma ei tea, kas Orlau paneb tahtlikult mingit musta huumorina mõjuvat campi või kukub see juhuslikult välja.
Teksti loeti eesti keeles

Mõned kohad olid väga head, aga üldmulje jäi lahjaks. Kuidagi hüplev ja närviline mulje jäi, mis aga sisuga kokku ei sobinud.
Teksti loeti eesti keeles

Päris naljakas, ega oskagi selliseid jutte kuigi tõsiselt hinnata, nad võistlevad mingis veidras oma liigas. Hamba all otseselt just ei karjunud...
Teksti loeti eesti keeles

Üsna hea jutt, aga muidugi mitte ülihea. Tõenäoliselt autori poolt planeerimatu lisamõnu saab sellistest ivanoravlikest lausetest nagu: "Süngel taustal tõuseb huumor eriti esile. Sõdurid puhkevad lahingupauside ajal kergesti naerma ja nali koolnukambris mõjub tänu oma üllatuslikkusele." (Tsitaadi lõpp).Ah, ma ei tea. Üldiselt ei kaota midagi kui selliseid asju ei loie.
Teksti loeti eesti keeles

Eee... Tegelikult meenutab see jutt laastukesi ajakirjast "Vallatu magasin", oli eesti ajal selline. Paljud sealt olid vähemalt poisikesena huviga loetavad, võibolla viitsiks praegugi, aga nüüd oleks see pigem camp.
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on tõesti Hea Inimese sulest pärineva tekstiga, ja kirja on pandud hingega. Kirjandus aga see asi mingil juhul pole.
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud põnev. Hoopis kurb ja väsitavalt ühiskonnakriitiline. Lugesin seda u. 15. aastaselt, hiljem vist ka, vähemalt kohati. Meelde on jäänud armetus ja masendus. Halb raamat ometi pole.
Teksti loeti eesti keeles

Olen seda nii viie-kuue aastaste vahedega lugema sattunud, kaheksakümnendate lõpus-üheksakümnendate alul oli kuidagi lahedam.
Teksti loeti eesti keeles