Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Isaac Asimov ·

Profession

(lühiromaan aastast 1957)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1957; juuli
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.692
Arvustused (13)

Oleme tulevikus, kus kapaga kolusse tarkust pähe kallatakse. Kuskil seitsme aasta vanuses õpetatakse lapsed pooletunnise protseduuriga lugema, aastaid hiljem saavad nad samal meetodil omale ametioskused. Jutu peategelane on luuser, kelle aju iseärasuste tõttu (nii talle öeldakse) see nipp korda ei lähe. Tööposti asemel saadetakse ta varjupaika, kus teised temasarnased vaikselt iidsel kombel ennast harida püüavad. Peategelane teeb läbi oma amokijooksu ja vaevalise eneseleidmise... Minu meelest on selles loos kõike - filosoofiat, psühholoogiat, humaansust. Esimest korda lugesin ajal, mil omasin inglise keelest suhteliselt hämarat ettekujutust. Paar aastat tagasi teist korda lugedes oli jutt oma võlu säilitanud, millest teen järelduse, et hea kirjandus ei tunne keelebarjääri.
Teksti loeti inglise keeles

Vist veel veidi parem kui ''The End of Eternity''. Muide, venekeelne tõlge sobis jutule väga hästi.11.12.2017 Sarjast "20 aastat hiljem": arvustajad, kes ütlevad: "kui raamidesse ei sobi, oled geenius", pole Asimovi mõttest aru saanud. Geenius oled siis, kui raamidesse ei sobi JA kõigile seda näitad. Muidugi on kirjeldatud ühiskonnast ûsna jõhker, et geeniusi se viisil välja sõelutakse, aga nad ei tohi ju ühtki raisku lasta. Meil võiks asjad ka niipidi kãia. Liiga sageli satuvad asju otsustama need, kes kõige paremkni trügida oskavad.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Need kes oskavad, teevad; need kes ei oska, õpetavad. Õpetamisega on selles Hea Doktori tulevikuloos ilusti hakkama saadud - MAUHTI, kapaga tarkust pähe... Aga mis saab autsaideritest, kelle peakuju seda ei võimalda?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lohutuslugu kõigile maailma luuseritele!

Iseenesest tark ja tasakaalukas jutt, aga mulle ei meeldinud. Miks? Raske seletada... võimalik, et just selle tobelihtsa skeemi pärast: kui ei sobi teiste hulka, siis oled geenius.

Einoh, lugemise hetkel polnud tekstil vigagi, kogu aeg huvitas, et mis edasi saab... aga ei meeldi. See neli ongi rohkem protestivaimust kantud... kõik hindavad seda lugu kole tähtsaks, mina kahjuks mitte.

Teksti loeti vene ja inglise keeles

Oot, sellest skeemist sain mina isiklikult küll teistpidi aru kui eelkirjutaja. St mitte sellepärast ei ole geenius, et teiste hulka ei sobi, vaid sellepärast ei sobi, et oled geenius. Aga see selleks, igatahes on kõnealune jutt pärast robotijutte üks minu lemmikuid Asimovi lugude seas.
Teksti loeti inglise keeles

Ja lisaks veel see, et mitte k6ik, kes ei sobinud, ei olnud geeniused. Oli seal ju ka idioote ja muidu tohmaneid ka seas. Jyrka, loe hoolsamalt! Aga armas oli ta kyll kindlasti.
Teksti loeti inglise keeles

Igasugu mõtteid tuli lugemise ajal pähe, ka Eesti ühiskonda puudutavaid. Aga teiseltpoolt saab sarnaseid mõtteid ka Õpetajate Lehest või mingist kutsehariduse hetkeseisu kajastavast üllitisest;). Tegelikult oli ajuti tegemist ikka üsna kõhedakstegeva visiooniga. Jäi ka küsimus, kas selline isiksust lammutav valik on ikka kõige õigem, geniaalsus ja vastupidavus ei pruugi alati koos käia. Lõpp muutus mingist hetkest aimatavaks, aga mitte häirivalt. Ja veel, mida kuradit nad noorespõlves nende ajupumpamiste vahepeal tegid? Kümme aastat on ikka pikk aeg.
Teksti loeti inglise keeles

Üleüldiselt päris tore lugu, kuid liiga lihtne. Öeldakse ju, et geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel on õhuke piir. Asimov libiseb oma lühiromaanis sellest mugavalt üle. Inimese tumedam pool ei sobi selle jutu ideega kokku ning seda ignoreeritakse. Tegelikult on see paljude Asimovi lugude põhiline viga - sirgjooneline ning ideekeskne lähenemisviis. Muidu aga päris tore meelelahutus. Neli
Teksti loeti eesti keeles

Hea Doktor oskas ka niisuguse omajagu ajuvaba idee ümber üpris korraliku jutu kirjutada. Seda tuleb hinnata.
 
Teaduse populariseerijana on tal mitu lugu, milles kirjutatakse iseseisva mõtlemise oskuse tähtsusest. Näiteks ka selline, kus kõik on minetanud peastarvutamise võime, kosmoselaeva kõige kallim osa on arvuti ja järsku siis keegi tuleb jalustrabavale mõttele igasse kosmoselaeva kümme kunstarvutajat toppida arvuti asemel. See on umbes samast klassist kui maailma muutev idee, mida praeguse loo peategelane novalasele maha püüdis müüa. Oluline vahe on, et kui peastarvutamise lugu on lühijutt, siis see siin on lühiromaan. Ainest aga nii palju ei ole.
Teksti loeti inglise keeles
x
Eevur Tumm
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Muidu võimas, kaemuslik lugu parimas tähenduses, ainus puudus on lõpp, mis mulle meenutas Hargla puänte. Seepärast miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Kui Defoe teos oli mingist white man burden`ist, mis õnneks küll nahavärvilt valgele, aga teiste koloniseerimisest rüvetamata jäänud rahvale üsna kauge, siis Tournier raamat on risti vastupidise ideega. "Valge mees mõõk käes" kukub võõra maailma enda tarkusest ümberkujundamises armetult läbi ja leiab seeläbi palju mõistlikuma elu. Tore on.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti OK lugu. Ja eelkõnelejale täienduseks, loodan, et sedalaadi "täisrealismi" siiski ei lisandu, isiklikult piisab silmade lahti hoidmisest ja kord nädalas (või ka kuus) vaadatud politseisaatest, et küllaldane "täisrealismi" annus kätte saada.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle küll meeldis, ehkki algul on tõesti veidi ehmatavalt epiteedirohke, aga siiski mitte väga häirivalt.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast eelnevaid kiidusõnu pean siiski lisama, et polnud nii vinge, kui ootasin. Kui siin veidi rumalat nalja heita, siis Rammsteini versioon oli isegi lahedam:). Aga hamba all ei karjunud.
Teksti loeti inglise keeles

Ei teadnudki, et siin võib Plekkmehi kohata. Panen rõõmuga hea hinde ja soovitan lugeda. Ainult miks siin eestikeelse raamatu ilmumisandmeid pole?
Teksti loeti eesti keeles

Algus suurepärane, aga keskpaigast ei suuda isegi huumorina võtta. Väsitavalt etteaimatav ehk siis sama originaalne kui Lihtsalt Maria.
Teksti loeti eesti keeles

Ei saa esitada lihtsalt ühe suvalise lehekülje pikemast tekstist ja väita, et see on lühivorm. Lühivorm tähendaks siiski lõpetatust, suletust mingisse selgepiirilisusesse. Pealegi, meeleolu oli ju nauditav. Lugeja petmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle see jutt igaljuhul meeldis, ehkki, ma ei tea, kas Orlau paneb tahtlikult mingit musta huumorina mõjuvat campi või kukub see juhuslikult välja.
Teksti loeti eesti keeles

Mõned kohad olid väga head, aga üldmulje jäi lahjaks. Kuidagi hüplev ja närviline mulje jäi, mis aga sisuga kokku ei sobinud.
Teksti loeti eesti keeles

Päris naljakas, ega oskagi selliseid jutte kuigi tõsiselt hinnata, nad võistlevad mingis veidras oma liigas. Hamba all otseselt just ei karjunud...
Teksti loeti eesti keeles

Üsna hea jutt, aga muidugi mitte ülihea. Tõenäoliselt autori poolt planeerimatu lisamõnu saab sellistest ivanoravlikest lausetest nagu: "Süngel taustal tõuseb huumor eriti esile. Sõdurid puhkevad lahingupauside ajal kergesti naerma ja nali koolnukambris mõjub tänu oma üllatuslikkusele." (Tsitaadi lõpp).Ah, ma ei tea. Üldiselt ei kaota midagi kui selliseid asju ei loie.
Teksti loeti eesti keeles

Eee... Tegelikult meenutab see jutt laastukesi ajakirjast "Vallatu magasin", oli eesti ajal selline. Paljud sealt olid vähemalt poisikesena huviga loetavad, võibolla viitsiks praegugi, aga nüüd oleks see pigem camp.
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on tõesti Hea Inimese sulest pärineva tekstiga, ja kirja on pandud hingega. Kirjandus aga see asi mingil juhul pole.
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud põnev. Hoopis kurb ja väsitavalt ühiskonnakriitiline. Lugesin seda u. 15. aastaselt, hiljem vist ka, vähemalt kohati. Meelde on jäänud armetus ja masendus. Halb raamat ometi pole.
Teksti loeti eesti keeles

Olen seda nii viie-kuue aastaste vahedega lugema sattunud, kaheksakümnendate lõpus-üheksakümnendate alul oli kuidagi lahedam.
Teksti loeti eesti keeles