Minule kohutavalt meeldis. Ehtadamsilikult ühendatud sürrealism ja südamlikkus, lõpmata tore oli lugeda.
(romaan aastast 1984)
eesti keeles: «Nägemiseni, ja aitäh kala eest»
Tallinn «Olion» 2003
Nii kaalusin lõpphinnet pannes üsna tõsiselt "rahuldava" ja "hea" vahel. Otsustasin siiski viimase kasuks, sest vahetult enne lõppu oli üks päris hea koht. Pean silmas Fordi poolt Arthurile jutustatud lugu planeedist, kus inimesi valitsevad demokraatlikult valitud vihatud sisalikud. Tabav! :-D
Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.
Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.