Pätsab siis poisike BBB kuskilt KKK raamatupoest mingisuguse lookese ja lippab seda koolipööningule lugema. Muidugi satub ta selle raamatu kaudu fantaasiamaailma, mis tarvis päästa. Ütleks kohe ära et selle päästmisega lõpebki see huvitav osa. Edasi juba niiii igav jahumine et (ei mäletagi mitu korda seda lugu lugedes haigutasin, aga ikka tublisti). Ehk nigu öelda, maraton algab alles teisest poolest ja siis tuleb lõpuni kannatada. Kogu selle olemusega meenutas millegiperast sedasamust 6paki (wai kelle oma see nüüd oligi) laulu: ``See lõputu laul`` (vist oli ikka??). ütleks kohe et selle loo teise poole oleks võinud jätta tegemata või siis oleks tulnd teha lühemalt. Loodaks muidugi et edaspidi saan ikka mingisuguseid lõpuga lugusid lugeda, aga enam mitte selliseid niiiiiii pikki ja pealegi ilma lõputa lugusid. Fantasy kohta jubedalt igav tegelikult ja filosoofilise teose kohta kuidagi tühi. Aga kui aega on ja tarvis õhtul magama jääda siis, miks ka mitte.