Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Christopher Paolini ·

Eragon

(romaan aastast 2002)

eesti keeles: «Eragon»
Tallinn «Pegasus» 2005

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
3
3
9
2
0
Keskmine hinne
3.412
Arvustused (17)

Autor oli selle romaani kirjutamist alustades 15. ja lõpetades 17. aastane. Romaan on osutunud äärmiselt populaarseks ja kuuldavasti on kavas selle põhjal ka film teha. Tolkieni-laadses fantaasiamaailmas toimuva sündmustiku keskmes on talupoiss Eragon, kes metsas jahti pidades lohemuna leiab. Edasi käivitub sündmustik... umbes nagu Tolkieni " Sõrmuste Isanda" või Jordani " Ajaratta" oma. Lisaks on tekstis tugevad McCaffrey mõjud, juttu on nimelt loheratsanikest, kes oma tiivuliste ratsudega telepaatilisel teel suhtlevad. Juulikuu
" Algernonis" annab Jyrka mõista, et Paolini teosed ei sobi täiskasvanud lugejatele. Võib-olla on see mingil määral tõsi, see, kui hästi viieteistaastane Eragon ohtlikus sündmustekeerises toime tuleb, pole kuigi tõsiseltvõetav. Autori vanust arvestades kirjutas ta teose oma eakaaslastele, liigitaksin romaani pigem noorte- kui lastekirjandiuseks. Ülepea on romaanis palju deus ex machinaid, ent need võib autori noorust arvestades vabalt andeks anda.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu sisaldas liialt totruseid ja veidi ebaõigeid tegevuskäike, mida ilma muigamata oli raske lugeda. Siin ei ole tegu eelarvamusega autori vanuse suhtes; antud teos kõlbaks esimeseks vasikaks mistahes tuntud fantasy autorile. Lugu ise on kõitev ja on hämmastav, et seda on saavutatud nii noore kirjaniku sulest.

Tugev kolm või 4-, pluss veel huvi lugeda tema raamatust ka järge, juhul kui see peaks ilmuma eesti keeles.
Teksti loeti eesti keeles

Lugedes üritasin leida jooni, mis iseloomustaks autori noorust või siis pigem seda, milline ta olla võiks. Üldiselt oma lähemale tutvusringkonnale sarnaseid jooni ei täheldanud. Mõned siiski olid. Huvitav oli siiski lugeda ja mõelda, kuidas ta maailma vaatab ja mida kirjeldab.

Tegevustiku üle ma ka ei nurise. Muidugi oli tuntavaid kergelt kummalisi seoseid, ent maailm suutis siiski päris hästi funktsioneerida. Tajutavad olid teiste kirjanike mõjud või vähemalt nendega sarnased jooned, mida üldiselt esineb kõikides teostes. Minu arvates väga hea algus noorele kirjanikule. Ootan huviga järgmisi.

Teksti loeti eesti keeles

Noor Ameerika kirjanik Christopher Paolini on üks viimase aja kuumemaid nimesid, teatavas mõttes. Romaan "Eragon" oli 2005. aasta "New York Timesi" bestsellerite edetabelis auväärsel kümnendal kohal ja 2006. aasta lõpus peaks linastuma raamatu põhjal valminud film. Tegelikult on kõik puhas kõmu, sest teos ise on ülimalt keskpärane, mille sarnaseid on viljeletud juba Tolkieni ajast saati. Ei midagi uut ja huvitavat. Sisu on tavaline, tegelased tüüpilised - lohed, võlurid, veidrad pahalased ja võimas kolepaha, päkapikud ja haldjad, ja lahendused tavalised. Kõige rohkem häiris mind keelekasutus. Ma ei tea, kas see on tõlkija viga või on süüdi autori noorus, kuid tekst on üsna abitu. Mõned kohad olid küll vähe paremad, aga üldmulje on väga nõrk. Tegelikult lugeda kõlbas, autor on küll noor ja kogenematu, kuid lootust on. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Jaa-jah -- selleks, et elus hakkama saada, pead sa olema kõrgest soost, vanemate poolt hüljatud (loomulikult parimate kavatsustega) ja siis peab sul elus ropult vedama... või käituvad kõik su ümber nagu lihtsameelsed lapskurjategijad. Nüüd ma vähemalt tean, miks ma mingi tähtsusetu IT-mees olen :-P
Kuid kartsin hullemat, nii et korra lugeda võib.
Teksti loeti eesti keeles

Ühinen eelkõneleja arvamusega, et seda romaani võis lugeda, aga oma originaalsusega ta nüüd küll kusagilt otsast välja ei paistnud. Pigem võis hakata lausa raamatu kaupa ideenäppamisi kirja panema. Kahjuks ei tähenda kõikide raamatute parimate ideede kokkukuhjamine veel head tulemust. Pigem on summa ikka meeletult palju liidetavatest väiksem.
Teksti loeti eesti keeles

Kolm. Reservatsiooniga - nii noor kirjutaja oleks võinud ka palju-palju halvemini. Ma võtsin ikka väga pikalt hoogu, enne kui seda raamatut lugema hakkasin, sest isegi Pratcheti "Vaibarahvas" tundusid mulle mõned lõigud piinlikult naiivsetena. Ja ometi oli tema täiskasvanuna oma puberteediea teksti üle kirjutanud. Eragoni puhul oli selline enesekriitiline toimetajatöö küll väga ilmselt puudu. Aga samas... Arvestades autori vanust... Ikkagi... Ja siis pyydes, see teadmine taustaks, kuidagi objektiivne olla - päris kehv see raamat polnud, oli üksikuid helgeid hetki. Mis oli üllatav.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav raamat, raske oli käest ära panna enne kui läbi sai. Küllaltki sisu tihe ja kaasahaarav paljude huvitavate tegelastega ,kuid vahepeal jäi just kui tunne et oled seda raamatut või lugu juba kuskilt enne kuulnud.
Teksti loeti inglise keeles

Ma kartsin hullemat, kui kuulsin autori vanust kirjutamise ajal. Kaua luurasin, sest hirm sattuda millegi toore ja loogikavigadest kubiseva peale hoidis eemal. Kuna eesti keeles ilmuva fantaasiakirjanduse mahtu arvestades väga valiv olla ei saa (ka võõrkeelsete kättesaamine pole just walk in the park), siis olles natuke maad kuulanud, võtsin asja ette. Üllatavalt ladus oli. Ja kuna ma ei oodanudki teismeliselt poisilt teab mis maailmatasemel kirjakunsti, siis sain ma oma lihtsa naudingu kätte.
Teksti loeti eesti keeles

Koperdasin siis Paolini lehele ja märkasin imestunult, et polegi oma 5te senti talle andnud ühe hindekese näol. No seda annab parandada.

Ise sai küll mõnda aega tagasi läbi loetud ning kui täitsa aus olla siis lausa kalli raha eest ostetud, mis veel eriti mu pahameelele juurde lisas. Seda suurendab ka see, et pärast Paolinit sai Jordani Ajaratta esimest osa loetud, mille alguse Paolini oma odava onu-vms-vedamise plagiaadiga natukene ära rikkus, kuid minu mälu järgi ta õnneks vaid selle copy-pastega Jordani puhul piirduski. Eks tuttavaid tegelasi vänderdas siin-seal ikka ringi, midagi uut või huvitavat Paolini kohe kindlasti ˛anrile ei lisa ei maailma ega story koha pealt, kuid samas paistab tal mingi jutustamisoskus siiski olevat, nii et vähemalt lugeda kõlbas, kuigi tema must-valge maailm, liigagi välja paistvad viited teistele kirjanikele ning kohatine tühisus hüppasid liigselt silma, et positiivset hinnet anda.

Leian, et Paolini suurimaks veaks pole mitte tema, vaid tema liiga uhked vanemad. Liiga uhked vanemad, kes on kohe valmis oma poja esimest soperdust avaldama. No kirjutas kaua - tubli. No nägi vaeva - tubli. Aga kui ikka kriitikameelt ei ole, peaks ikka ootama selle sündi enne maailma ette võtmist. Paistab aga siiski, et laial maailmal ei ole eriti kõrged nõudmised uute ulmekirjanike suhtes, nii et Paolini võib nüüd oma loorberitel nati puhata (või töötada, sest paistab, et kirjutada talle meeldib, ei olnud tal ju kuuldavasti kavas algul Eragonigi avaldada, rohkem nagu vaid enda jaoks kirjutatud), kui kolmas õudus kah valmis. Kui hästi läheb, siis küllap kunagi, vanemast peast, saab vaid kiita tema uusi, huvitavaid, võib olla isegi ˛anri muutvaid romaane, kuid Eragoni tohutut naiivsust arvestades on ta sellest tulevikust veel väga kaugel.

Teksti loeti eesti keeles

Raamat nägi poes ilus välja. Kohe väga ilus. Selline jõhkralt kaunis köide. Oli vaba raha. Seega ei mõelnud kaks korda, vaid ostsin asja ära. Siis lugesin kaane seest, et autor on mingi imik. Mõtlesin, et hea küll, äkki on imelaps ja noorusest hoolimata hea kirjanik. Siis lugesin, et põnni vanemad on kirjastajad ja hakkasin juba aimama kuidas seekordne ameerika edulugu teoks sai. Siiski sai raamat läbi loetud. Isegi kaks korda. Noh otseselt halb ei ole,a ga he akah ei ole. On mõned helged hetked, aga nii palju sündmustikku on igalt poolt mujalt maha kraabitud, et halb hakkab. Oleks siis veel hästi kraabitud poleks hullu ju. Väikesed ideede arendused ja kraapimised ma annan andeks kui tulemus muidu hea,s est originaalitseda pole enam lihtne ja parem heas kuues vana kui vägisi punnitud originaalsus. Paraku ei ole heas kuues ( kui raamatu kaan välja arvata). Pigem täitsa kaltsakas on. Tekst lonkab ja sündmustik on lapsusi täis, mis lõpuks häriima hakkavad. Noh nooruse pärast venitame kolme välja.
Teksti loeti eesti keeles

Mida noorest poisist ikka kiruda... Vend on silmnähtavalt tundnud kribamisest mõnu, mitte raske raha hõngu, ja 15-aastase tüübi lugemuse kohta on laenatud ideid piisavalt palju, et tulevased kirjandustudengid sellest teadustöid saaksid kirjutada (st mida kust ja kui palju laenas).
Teksti loeti eesti keeles
x
Lily Tamm
06.01.1989
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Words Like Coins on Farseeri maailmas toimuv lugu, mis eelkõige meenutab muinasjuttu, mida sellest maailmast varasemast tuttavad tegelased võiksid rääkida.
Põuaga käivad kaasad rotid ja pecksie`d. viimased täidavad osasid inimesi hirmuga ja on teistele vaid väljamõeldis. Igatahes käib on nendega seotud see, et kui keegi neid aitab, peavad nad pärast tema käske kuulama. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et nad võtavad sõnu väga täpselt ning igaüks peaks korduvalt mõtlema enne kui ta pecksiele midagi ütleb.
Jutustus kirjeldabki paari päeva kahe naise elus, kellest üks on selgelt väikeste tähenärijate vastu meelestatud ja teine päriselt ei tea, kuidas suhtuda. Kuidagi peavad nad teineteise ja kaevule kippuvate pecksiedega hakkama saama.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle on juba Liveshipide seeriast Hobbi loodud Draakonite käsitlus põnev tundunud ja sestap nautisin ka The Dragon Keeperi lugemist.Tintaglia juhitud inimesed aitavad uutel Draakonitel ilmavalgust näha, aga selgub, et nende areng ei lähe kuigi lihtsalt. Draakonid asuvad ühes inimestest (suurest Rain Wildi elanikest) saatjatega teele lootuses leida iidne Elderlingide linn ja lubatud parem tulevik. Lisaks hooldajatele, kes suuri roomajaid ka toidavad, on teekonnal kaasas kroonik ja õpetlane ning muidugi ei pääse neist, kes Draakonitest omakasu loodavad saada. Jätkub nii inimeste kui Draakonite suhete lahkamist ja õnnestub kohtuda ka mõningate Liveshipide seeriast tuttavate tegelastega.
Teksti loeti inglise keeles

Speckide maailmast tahaks tegelikult rohkem teada saada, kuigi see pole siiski nii huvitav nagu triloogia esimestest osadest võinuks aimata.

Lugesin küll sellegi raamatu kiiresti läbi, aga meelde jäi tegelikult vähe.
Teksti loeti inglise keeles

"Taliesin" on lugu Taliesini nimelisest mehest, kes elab Rooma Impeeriumi aegses Britannias ning Charise nimelisest tüdrukust, kelle koduks on Atlantis.
Charis on Atlantises ühe kuningriigi printsess, kes pole oma perega just parimates suhetes. Temast saab bull drancer, sest ta otsib surma, aga kummalisel kombel on just tema see, kes peab üritama vähemalt osasid Atlantise elanikke päästa hukust, mida kõik selle müstilise saarega seostavad. Neil õnnestubki väikese seltskonnaga pääseda ja nad leiavad oma tee Britanniasse, kus neid haldjateks peetakse.
Taliesin on leidlaps, kellele juba algul ennustatakse suurt tulevikku. Temast saab druiid ja bard, kes on oma võimete poolest väga hinnatud. Ta on sunnitud lahkuma oma kodupaigast ja satub kokku Charise rahvaga.Muidugi ei ole suhted lihtsad, aga nagu juba algusest aimata võib, armuvad kaks peategelast ja neile sünnib laps Merlin, kelle nimeline on ka sarja järgmine raamat.

Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.

Teksti loeti inglise keeles

Olen nõus, et paralleele võib Fitziga tõmmata, aga päris koopiaga ka tegemist ei ole. Vähemalt jätavad tegelased inimliku mulje.
Samas olen nõus, et tuleb jääda viimast osa ootama, eriti selle tõttu, et tahaksin rohkem Speck`idest teada saada.

Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.

Teksti loeti inglise keeles

Kooli kohustuslik kirjandus ja mulle täitsa meeldis. Andis võimalust arutada erinevate detailide üle ja kuigi mõned asjad võivad olla aegunud, siis on seal mõtteid mis ka praegust ühiskonda puudutavad.Väärtulik kül jah pigem filosoofilisest kui ulmelisest poolest.Omamoodi üllatunud olin minagi, et Voltaire siit eest leidsin, aga kui juba siis juba...
Teksti loeti eesti keeles

Hea ja lihtne, noor ja veidi nõrk. Ma ei tea, kas loeksin seda ka siis kui sel Saphirat poleks.
Ilus unistus võib see maailm autorile olla. Vähemalt nii arvan mina.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti päris meeldiv, omajagu kerge ja teist niipalju mõtlemapanev.
Ingel on lahe, Mina on kindlasti üks äärmiselt sisukas noor neiu ja minategelane teeb teoses läbi hämmastavaid muutusi.

Ning muidugi see kuulamise lugu... kuulakem kõik tähelepanelikumalt
Teksti loeti eesti keeles

Sisust on korralik kokkuvõte tehtud, seetõttu ei hakkaks seda kordama.
Samas ei olnud Akadeemia osa minu arvates nii hull midagi. Seal olid mõned tegelased, kelle kohta tahaks rohkem teada saada. Ning mõned vägagi huvi pakkuvad episoodid, mis ilmestasid kergemaid koolipäevi.
Huvitavaid tegelasi jagus muidugi ka Akadeemiast välja, näiteks Epiny.

Mul on muidugi ka Hobbi vaimustus, aga hindes siiski kahtlust ei ole.
Ja tõesti, tegelased panid kaasa elama ja ajasid vahel vihale. See on mõjuv.
Teksti loeti inglise keeles

Mullegi oleks natuke pikemas versioonis ehk rohkem meeldinud, sest jutustus ise jäi kogu selle faktide rägastiku keskel kuidagi skemaatiline.
Teksti loeti eesti keeles