Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Roger Zelazny ·

Sign of the Unicorn

(romaan aastast 1975)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1975; jaanuar - märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ükssarviku märk»
Tallinn «Varrak» 2001 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
17
11
1
0
0
Keskmine hinne
4.552
Arvustused (29)

Amberit ähvardab oht ja antud hetke peategelased on alguses kõik koos (haruldane nähtus kroonkate jaoks, tavaliselt on puudu just olulised tegelased, jättes paljud otsad lahti ja andes palju ruumi oletusteks). Tulemusena veidi selguvad tegelaste ambitsioonid ja motiivid, nii hästi-halvasti kui see siin üldse võimalik on. Edasi aga hakkavad sündmused hoogsalt arenema ja seda kahes suunas. Ühelt poolt katsed lahendada tekkinud olukorda, teiselt poolt tegevuse käigus järjest rohkem avanevad eelnenud sündmuste tagamaad ning need sündmused ja tegelased paistavad järjest uues valguses. Lisaks tegelased muutuvad sündmuste käigus, teisisõnu arenevad. Selle osa lõpu Corwin erineb tunduvalt Corwinist kes esimeses osas trügis Amberi trooni poole. Ühtlasi avanevad selle maailma järjest uued ja uued tahud. Ette rutates, nii on see tsükli lõpuni.
Teksti loeti vene keeles

Jah, sündmused hakkavad juba ülehelikiirusel arenema ja Amberit ajutiselt valitseval-haldaval Corwin kipub järg käest ära minema. Lugejal õnneks mitte. Peamiselt selguvad siin eelmiste sündmuste tagamaad - paljugi tuleb ümber hinnata.

Kohe alguses lüüakse jälle üks vennastest maha - järgi jääb neist seitse, kuid seda enam sekkuvad pärilusvaidlustesse armsad õeraasud.

Kui olukord Amberis romaani keskel juba pisut tüütama hakkab, satub Corwin äkitselt varju Maa. Seal on juba palju põnevam... Kohati üsna kriminaalromaani sarnane tegevustik, nauditav igati.

Kipub enne lõppu veidi liiga segaseks aga mitte dramaatiliselt. Zelazny on suurepärane stilist, ta hoiab ohje tugevalt peos, väldib liigset romantikat ja vägivalda; ei hakka oma teksti ise liiga kaifima; mõtleb igal sammul lugejale. "Avalon" oli "viis" plussiga, "Unicorn" "viis" miinusega. Mis muud, kui tuleb agaralt edasi lugeda, seda raamatut ei oskagi kuidagi arvustada - üks mõnus "Amber", noh, saate aru küll...
Teksti loeti inglise keeles

Mulle tundus see raamat palju parem kui Amberi esimene osa (teist ei ole veel lugenud). Ei viitsi praegu mõelda mida siia veel võiks kirjutada.
Teksti loeti inglise keeles

Tjah, Amberi sari läheb omasoodu edasi ning peategelastel on pidevalt mingid jamad kaelas. Ehkki lugesin teksti mõnuga läbi, panen nelja, sest üks ja sama raamat kolmandat korda järjest hakkab juba üksluiseks muutuma.
Teksti loeti inglise keeles

Noh veerisin siis raamatu vene keeles läbi.Neetud, ma ei saanud 25% raamatust aru kuna tegemist oli vene keelega, aga see millest aru sain oli KURADIMA HEA!!!

Karp jääb lahti kui seda loed, sest just siis kui sa oled kindel et nüüd lähevad asjad rahulikumalt, juhtub midagi jahmatavat. Kahekõne on tegelaste vahel suurepärase huumoriga.

Selles osas pööratakse kõik pea-peale. Kes eelmistes osade olid negatiivsed tegelased on selles osas positiivsed ja vastupidi. Saab teada palju uut ja sokeerivat.

Väga, väga , väga hea osa. Kõige parem vist.

Teksti loeti vene keeles ja eesti keeles

Nojah, pole midagi öelda. Corwini seiklused jätkuvad sama pöörase tempoga kui eelmistes osades. Samuti saavad paljud eelnevad sündmused siin seletatud, see aga avab palju kaarte.
Teksti loeti eesti keeles

Tore ja väga head hinnet vääriv lugu muidugi, aga jõle kurb, et nagu juba tavaks saanud, nii lõpeb ka see raamat üsna põnevas kohas ära. No ega midagi, ootame järgmist osa mastaapsest "seebist" nimega Amber.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult ei toimugi ju nagu midagi uut, seletatakse väheke seda mis enne segaseks jäi. Asi mis hakkab ära tüütama on see, et iga kümne lehekülje järel võtab keegi kätte ning loetleb üles terve perekonna ja mida nood teevad või arvavad. Ausalt öeldes loodan, et keegi võtab varsti suurema veretöö ette ja enamuse neist Oberoni järglastest mullatoidule saadab.
Teksti loeti eesti keeles

Tjah. Pisut enam kui kolm tundi ja jälle üks raamat läbi. Corwinist. Pettusin.Peaaegu pool teost hõlmab see, kuidas kõik Amberisse kogunenud vennased-õesed üksteist kahtlustavad ja neid kahtlusi omavahel jagavad.

Tegelikku actionit on eelmiste raamatutega võrreldes kole kole vähe. Muidugi, Brand tuuakse Amberisse tagasi ning Caine lüüakse maha. Ning keegi susab nii Brandile kui Corwinile. Aga see on ka peaaegu kõik.

Teksti loeti eesti keeles

Viis miinusega. Kaanekujundus on eelnevate sarjaraamatutega võrreldes silmapaistvam, kuid osati see isegi segas. Isiklikult pooldaks Zelazny teostele tumedaid kaanekujundusi - annavad tekstile teise värvi ja varjundi. IMHO on "Ükssarviku Märk" kõigist kolmest esimesest raamatust kõige igavam, kuigi põnevust oli kopaga nagu alati. Kõige vähem meeldis raamatus need hetked, mil lgp. autor oli üritanud kirjeldada loodust (- ebaõnnestunult). Tihti tekitab meelehärmi Zelazny oskus luua keerukat "lõngakera", mida ei paista isegi kõige kannatlikum "vanaema" lahti harutavat. Vastuvõetamatu on ka see, et Zelazny läks lahenduste andmisega kergemat teed pidi: ta lihtsalt pani mõne rumalama tegelase teose lõpupoole küsima eluvajalikke küsimusi, milleni lugeja poleks iial jõudnud. Ja siis, kui raamat pidi ära lõppema, andis lgp. autor alguse hoopis uuele, hoopis keerulisemale "lõngakerale", mille "vanaemad" lahti peavad purema. Kui autori nimi poleks Zelazny, ei tuleks ka viis. Kuna aga on... siis pika miinusega. Märkimist väärib ka asjaolu, et tekstis ei leidnud ma ühtki viga. Kui "üheksas printsis" jäi silma 1-2 kirjaviga ja "avaloni püssides" 3-4 viga (lk. 93,193,u.123-129), siis "Ükssarviku märgis" oli toimetus teinud põhjalikumat tööd. Minu lugupidamised igaljuhul.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu eesmärgiks oli vist ainult kaardipaki segilöömine - oli ju selles osas intriige veelgi rohkem, kui teistes osades. Vendade keskmine suhtuminegi Corwin`isse on tunduvalt langenud.

Kuni 70-nda leheküljeni ei toimunud mingit tegevust - ainult meenutused. See-eest raamatu teine pool võtab vähemalt topelttempo ette.
Pole see midagi nii vilets võrreldes teiste osadega, kui mõned arvustajad väidavad.
Eelmise osa lõpus katkenud Dara-liini ei arendatud kahjuks otseselt kuigipalju edasi.
Igal juhul tugevam osa kui eelmine.

Teksti loeti eesti keeles

Lõpu pärast saab hea hinde. Vahepeal käis juba päris närvidele Monsieur Poirot` stiilis õiendamine ning see koht andis veelkor tunnistust sellest, et kogu see perekondlik kamp (Benedict vast on erand) oma vaimsete võimetega küll ei hiilga... Corwini jaoks üldse kõige olulisem asi, olulisem kui üldse miski muu, oleks pidanud olema Benedicti toetuse kindlustamine. Enne konverentsi pidamist on aga Benedict tema suhtes kaunsi kahtlustava olekuga ning Corwin ei suuda seda seisu ka konverentsil eriti muuta. Arvatavasti oleks taktikaliselt kõige õigem olnud Benedictile demonstratiivselt trooni pakkuda -- kaotada poleks seejuures midagi olnud (kui Benedict oleks trooni tahtnud, oleks ta selle saanud nagunii). Selliste lükete asemel toimub aga mingisugune amatööride melodraama. Ning samas on Corwinil mingid naljakad eelarvamused osa sugulaste suhtes -- kui Benedicti mittekahtlustamisel võiks veel mingi mõistuslik alus olla, siis Gerardi süütuses on ta lausa liigutava naiivsusega veendunud...

Peale selle jäi arusaamatuks Corwini needuse osa Musta Tee tekkimises -- kui esimesed raamatud annavad alust arvata, et tema avas selle oma needusega, siis nüüd näib, nagu oleks seda tekitanud jõud Brandi ja Fiona poolt juba kronoloogiliselt komajagu enne esimese raamatu esimest lehekülge valla päästetud.

Teksti loeti eesti keeles

Nagu näha saab seegi Amberi osa viie ja ainult selle tõttu, et on nii hea. Ma arvan, et peaksin mõnele ka nelja panema, et objektiivsem välja näha, kuid samas...mis mõtet sel oleks?! Ütlen kohe selgelt välja, et mulle meeldivad Amberi lood ja ma ei näe põhjust, et miks peaksin ma valetama! See, et alguses on perekond koos mulle just meeldis! Tavaliselt loed raamatuid,kus iga tegelane seikleb erinevas kohas! See teeb raamatu raskesti jälgitavaks! Zelaznyga aga seda jama pole! Yeah...
Teksti loeti eesti keeles

Zelazny Amberi sari paistab eelkõige silma keerukate intriigide ning nende rohkuse poolest. Saaga kolmas osa "Ükssarviku märk" pole selles suhtes mingi erand. Vastatakse mõnele eelpool tekkinud küsimusele ning esitatakse hulganisti terve rida uusi. Tants ja trall aga käib üha edasi. Kindlasti meeldiv ja põnev lugemine, kuid kohati ka natuke tüütu. Liiga palju sebimist liiga väheste tulemustega. Sellele vaatamata ikkagi üks korralik neli
Teksti loeti eesti keeles
x
Lily Tamm
06.01.1989
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Words Like Coins on Farseeri maailmas toimuv lugu, mis eelkõige meenutab muinasjuttu, mida sellest maailmast varasemast tuttavad tegelased võiksid rääkida.
Põuaga käivad kaasad rotid ja pecksie`d. viimased täidavad osasid inimesi hirmuga ja on teistele vaid väljamõeldis. Igatahes käib on nendega seotud see, et kui keegi neid aitab, peavad nad pärast tema käske kuulama. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et nad võtavad sõnu väga täpselt ning igaüks peaks korduvalt mõtlema enne kui ta pecksiele midagi ütleb.
Jutustus kirjeldabki paari päeva kahe naise elus, kellest üks on selgelt väikeste tähenärijate vastu meelestatud ja teine päriselt ei tea, kuidas suhtuda. Kuidagi peavad nad teineteise ja kaevule kippuvate pecksiedega hakkama saama.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle on juba Liveshipide seeriast Hobbi loodud Draakonite käsitlus põnev tundunud ja sestap nautisin ka The Dragon Keeperi lugemist.Tintaglia juhitud inimesed aitavad uutel Draakonitel ilmavalgust näha, aga selgub, et nende areng ei lähe kuigi lihtsalt. Draakonid asuvad ühes inimestest (suurest Rain Wildi elanikest) saatjatega teele lootuses leida iidne Elderlingide linn ja lubatud parem tulevik. Lisaks hooldajatele, kes suuri roomajaid ka toidavad, on teekonnal kaasas kroonik ja õpetlane ning muidugi ei pääse neist, kes Draakonitest omakasu loodavad saada. Jätkub nii inimeste kui Draakonite suhete lahkamist ja õnnestub kohtuda ka mõningate Liveshipide seeriast tuttavate tegelastega.
Teksti loeti inglise keeles

Speckide maailmast tahaks tegelikult rohkem teada saada, kuigi see pole siiski nii huvitav nagu triloogia esimestest osadest võinuks aimata.

Lugesin küll sellegi raamatu kiiresti läbi, aga meelde jäi tegelikult vähe.
Teksti loeti inglise keeles

"Taliesin" on lugu Taliesini nimelisest mehest, kes elab Rooma Impeeriumi aegses Britannias ning Charise nimelisest tüdrukust, kelle koduks on Atlantis.
Charis on Atlantises ühe kuningriigi printsess, kes pole oma perega just parimates suhetes. Temast saab bull drancer, sest ta otsib surma, aga kummalisel kombel on just tema see, kes peab üritama vähemalt osasid Atlantise elanikke päästa hukust, mida kõik selle müstilise saarega seostavad. Neil õnnestubki väikese seltskonnaga pääseda ja nad leiavad oma tee Britanniasse, kus neid haldjateks peetakse.
Taliesin on leidlaps, kellele juba algul ennustatakse suurt tulevikku. Temast saab druiid ja bard, kes on oma võimete poolest väga hinnatud. Ta on sunnitud lahkuma oma kodupaigast ja satub kokku Charise rahvaga.Muidugi ei ole suhted lihtsad, aga nagu juba algusest aimata võib, armuvad kaks peategelast ja neile sünnib laps Merlin, kelle nimeline on ka sarja järgmine raamat.

Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.

Teksti loeti inglise keeles

Olen nõus, et paralleele võib Fitziga tõmmata, aga päris koopiaga ka tegemist ei ole. Vähemalt jätavad tegelased inimliku mulje.
Samas olen nõus, et tuleb jääda viimast osa ootama, eriti selle tõttu, et tahaksin rohkem Speck`idest teada saada.

Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.

Teksti loeti inglise keeles

Kooli kohustuslik kirjandus ja mulle täitsa meeldis. Andis võimalust arutada erinevate detailide üle ja kuigi mõned asjad võivad olla aegunud, siis on seal mõtteid mis ka praegust ühiskonda puudutavad.Väärtulik kül jah pigem filosoofilisest kui ulmelisest poolest.Omamoodi üllatunud olin minagi, et Voltaire siit eest leidsin, aga kui juba siis juba...
Teksti loeti eesti keeles

Hea ja lihtne, noor ja veidi nõrk. Ma ei tea, kas loeksin seda ka siis kui sel Saphirat poleks.
Ilus unistus võib see maailm autorile olla. Vähemalt nii arvan mina.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti päris meeldiv, omajagu kerge ja teist niipalju mõtlemapanev.
Ingel on lahe, Mina on kindlasti üks äärmiselt sisukas noor neiu ja minategelane teeb teoses läbi hämmastavaid muutusi.

Ning muidugi see kuulamise lugu... kuulakem kõik tähelepanelikumalt
Teksti loeti eesti keeles

Sisust on korralik kokkuvõte tehtud, seetõttu ei hakkaks seda kordama.
Samas ei olnud Akadeemia osa minu arvates nii hull midagi. Seal olid mõned tegelased, kelle kohta tahaks rohkem teada saada. Ning mõned vägagi huvi pakkuvad episoodid, mis ilmestasid kergemaid koolipäevi.
Huvitavaid tegelasi jagus muidugi ka Akadeemiast välja, näiteks Epiny.

Mul on muidugi ka Hobbi vaimustus, aga hindes siiski kahtlust ei ole.
Ja tõesti, tegelased panid kaasa elama ja ajasid vahel vihale. See on mõjuv.
Teksti loeti inglise keeles

Mullegi oleks natuke pikemas versioonis ehk rohkem meeldinud, sest jutustus ise jäi kogu selle faktide rägastiku keskel kuidagi skemaatiline.
Teksti loeti eesti keeles