(romaan aastast 2000)
eesti keeles: «Harry Potter ja tulepeeker»
Tallinn «Varrak» 2000
Käesolev neljas osa on huvitav sellepoolest, et tehakse tähtis pööre: Voldemort tõuseb taas. Mäletatavasti sai ju "X-files`degi" edu alguse tegevuspöördest ajal, mil Scully kadunud oli (teda kehastav näitleja käis sünnitamas).
Tulepeekri mängu ülesanded võlusid ja olid huvitavad. Ise selliseid ei usu, et oleks nii varmas tegema. Kuid samas on nad ka huvitavad, nii et kes teab...
Raamat oli hästi kirjutatud ja eriti paelus Harry võitlus Voldemordiga raamatu lõpus. See käis aga täiega närvidele, et jäi nii palju küsimusi. Selle tõttu jäin ma täiega viiendat osa ootama ja olin väga õnnetu kui pidin viiendas osas pettuma. Aga neljas osa on ikkagi viite väärt. Inglise keeles üle lugedes tõstaks veel vot hinnetki ... arvamus kohe tõusis.
Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.
Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.