Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· André Trinity ·

Meeleparandaja

(jutt aastast 2000)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 3/2000»
Andre Trinity «Unenägude jumal» 2002

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
7
3
2
1
0
Keskmine hinne
4.231
Arvustused (13)

Äärmiselt heas stiilis ja haaravalt kirjutatud lugu mehest, keda tabab pärast koti vargust kohutavad reaalsust väänutavad süümekad. Esmalt leiab ta kotist kirja, mis manitseb teda meelt parandama. Too seik muudab mehe paranoiliseks, mis muudkui süveneb ja süveneb... Eriti mõnusalt mõjus oleviku-stiil. Samuti loo lõpus ilmnev pealkirja kahemõttelisus. On näha, et jutt on hästi läbi mõeldud - sisu ja vorm püsib tasakaalus. Mis muud kui jään Trinity uut lugu ootama...
Teksti loeti eesti keeles

üpris pretensioonitu etüüd - aga vähemalt pole autor võtnud ette ülesannet, millest jõud üle ei käiks.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea. Meenutab nii XX. sajandi algupoole saksa kirjanikke (Heinrich Mann, Hesse) kui Alfred Besterit. Tore, et mõni Eestis selliseks loomeks võimeline on. Pikemad kommentaarid järgnevad kui olen tutvust teinud muu autori loominguga.
Teksti loeti eesti keeles

Hea jutt, mis yksikuna seistes ei saaks minult ehk yle "kolme", kuid teisi lugenuna saan selle m6ttest aru samamoodi nagu ka selle kirjutamise ajenditest.
Teksti loeti eesti keeles

Poole lugemise pealt avastasin, et see jutt haakub tugevalt "Unenägude jumalaga". Pisike vihje justkui osutab, et need polegi mõeldud eraldi lugemiseks. Igal juhul meisterlikult teostatud painaja. Oleviku vorm muudab teksti eriti sugestiivseks. Võibolla unenäod (kui ta seda oli) toimuvadki olevikus!
Teksti loeti eesti keeles

Mõttetu jutt... et on üks kott, mille ebaaus valdaja hakkab süümekaid ja hallukaid kogema, et ta saab aru, kui närune ta käitumine on olnud ja et kott leiab lõpuks uue ebaausa omaniku ja et eelmine tüüp parandab meelt. Ei usu, et Trinity sellist pealiskaudset moralistlikku sõnumit edastab, aga mida ta öelda tahab või milleks see kõik hea peab olema - ei tea. Selle jutu lugemine tõrjus AT minu silmis kuhugi kirjanduse halli perifeeriasse, sinna kus on hulk teisi, kes pingutavad nagu millegi tähtsa ütlemisega, aga tulemus on pehmelt öeldes nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Alguses mõtlesin, et niisugusi asju on "Algernonis" hulgana ilmunud ja üle 2 pole põhjust anda, kuni tuli stseen liftis. See eristab "Meeleparandajat" "Algernoni" põhjakihist ja 3 on ära teenitud.
Teksti loeti eesti keeles

Trinity lugudel on õige tugev maagilise realismi, sellise teatava irratsionaalsuse, luupainajalikkuse ja unenäolisuse mekk man. See pole sugugi paha, selliselt sõnadega meeleolu tekitamisega ei saa sugugi iga kirjatsura hakkama, kes end kirjanikuks peab. Lugu ise polnud ju midagi erilist kui teda niimoodi lahkama hakata, tõepoolest taandub kõik mingile mehikesele ja kogemata tema kätte sattunud kotile ning teatavatele hallutsinatsioonidele mis teda seejärel tabavad. Millest räägiti pole siin aga absoluutselt tähtis, loeb hoopis kuidas räägiti, ja see viimane on Trinityl õnnestunud.

Olemata üldse maagilise realismi kui žanri austaja (ma ütleks, isegi üsna vastupidi), tuleb seda lugu siin tunnustada. Hea.

Teksti loeti eesti keeles
x
Lily Tamm
06.01.1989
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Words Like Coins on Farseeri maailmas toimuv lugu, mis eelkõige meenutab muinasjuttu, mida sellest maailmast varasemast tuttavad tegelased võiksid rääkida.
Põuaga käivad kaasad rotid ja pecksie`d. viimased täidavad osasid inimesi hirmuga ja on teistele vaid väljamõeldis. Igatahes käib on nendega seotud see, et kui keegi neid aitab, peavad nad pärast tema käske kuulama. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et nad võtavad sõnu väga täpselt ning igaüks peaks korduvalt mõtlema enne kui ta pecksiele midagi ütleb.
Jutustus kirjeldabki paari päeva kahe naise elus, kellest üks on selgelt väikeste tähenärijate vastu meelestatud ja teine päriselt ei tea, kuidas suhtuda. Kuidagi peavad nad teineteise ja kaevule kippuvate pecksiedega hakkama saama.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle on juba Liveshipide seeriast Hobbi loodud Draakonite käsitlus põnev tundunud ja sestap nautisin ka The Dragon Keeperi lugemist.Tintaglia juhitud inimesed aitavad uutel Draakonitel ilmavalgust näha, aga selgub, et nende areng ei lähe kuigi lihtsalt. Draakonid asuvad ühes inimestest (suurest Rain Wildi elanikest) saatjatega teele lootuses leida iidne Elderlingide linn ja lubatud parem tulevik. Lisaks hooldajatele, kes suuri roomajaid ka toidavad, on teekonnal kaasas kroonik ja õpetlane ning muidugi ei pääse neist, kes Draakonitest omakasu loodavad saada. Jätkub nii inimeste kui Draakonite suhete lahkamist ja õnnestub kohtuda ka mõningate Liveshipide seeriast tuttavate tegelastega.
Teksti loeti inglise keeles

Speckide maailmast tahaks tegelikult rohkem teada saada, kuigi see pole siiski nii huvitav nagu triloogia esimestest osadest võinuks aimata.

Lugesin küll sellegi raamatu kiiresti läbi, aga meelde jäi tegelikult vähe.
Teksti loeti inglise keeles

"Taliesin" on lugu Taliesini nimelisest mehest, kes elab Rooma Impeeriumi aegses Britannias ning Charise nimelisest tüdrukust, kelle koduks on Atlantis.
Charis on Atlantises ühe kuningriigi printsess, kes pole oma perega just parimates suhetes. Temast saab bull drancer, sest ta otsib surma, aga kummalisel kombel on just tema see, kes peab üritama vähemalt osasid Atlantise elanikke päästa hukust, mida kõik selle müstilise saarega seostavad. Neil õnnestubki väikese seltskonnaga pääseda ja nad leiavad oma tee Britanniasse, kus neid haldjateks peetakse.
Taliesin on leidlaps, kellele juba algul ennustatakse suurt tulevikku. Temast saab druiid ja bard, kes on oma võimete poolest väga hinnatud. Ta on sunnitud lahkuma oma kodupaigast ja satub kokku Charise rahvaga.Muidugi ei ole suhted lihtsad, aga nagu juba algusest aimata võib, armuvad kaks peategelast ja neile sünnib laps Merlin, kelle nimeline on ka sarja järgmine raamat.

Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.

Teksti loeti inglise keeles

Olen nõus, et paralleele võib Fitziga tõmmata, aga päris koopiaga ka tegemist ei ole. Vähemalt jätavad tegelased inimliku mulje.
Samas olen nõus, et tuleb jääda viimast osa ootama, eriti selle tõttu, et tahaksin rohkem Speck`idest teada saada.

Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.

Teksti loeti inglise keeles

Kooli kohustuslik kirjandus ja mulle täitsa meeldis. Andis võimalust arutada erinevate detailide üle ja kuigi mõned asjad võivad olla aegunud, siis on seal mõtteid mis ka praegust ühiskonda puudutavad.Väärtulik kül jah pigem filosoofilisest kui ulmelisest poolest.Omamoodi üllatunud olin minagi, et Voltaire siit eest leidsin, aga kui juba siis juba...
Teksti loeti eesti keeles

Hea ja lihtne, noor ja veidi nõrk. Ma ei tea, kas loeksin seda ka siis kui sel Saphirat poleks.
Ilus unistus võib see maailm autorile olla. Vähemalt nii arvan mina.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti päris meeldiv, omajagu kerge ja teist niipalju mõtlemapanev.
Ingel on lahe, Mina on kindlasti üks äärmiselt sisukas noor neiu ja minategelane teeb teoses läbi hämmastavaid muutusi.

Ning muidugi see kuulamise lugu... kuulakem kõik tähelepanelikumalt
Teksti loeti eesti keeles

Sisust on korralik kokkuvõte tehtud, seetõttu ei hakkaks seda kordama.
Samas ei olnud Akadeemia osa minu arvates nii hull midagi. Seal olid mõned tegelased, kelle kohta tahaks rohkem teada saada. Ning mõned vägagi huvi pakkuvad episoodid, mis ilmestasid kergemaid koolipäevi.
Huvitavaid tegelasi jagus muidugi ka Akadeemiast välja, näiteks Epiny.

Mul on muidugi ka Hobbi vaimustus, aga hindes siiski kahtlust ei ole.
Ja tõesti, tegelased panid kaasa elama ja ajasid vahel vihale. See on mõjuv.
Teksti loeti inglise keeles

Mullegi oleks natuke pikemas versioonis ehk rohkem meeldinud, sest jutustus ise jäi kogu selle faktide rägastiku keskel kuidagi skemaatiline.
Teksti loeti eesti keeles