Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Feet of Clay

(romaan aastast 1996)

eesti keeles: «Savijalad»
Tallinn «Varrak» 2005 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
9
3
0
1
0
Keskmine hinne
4.538
Arvustused (13)

WOW ytleks vist mõni ameeriklane see raamat on ikke hea kyll. Hästi lahe selline tihedalt tohutult naerma ajav ja mitte nii (aga piisavalt) tihedalt tõsiselt mõtlema ja arutlema panev. Noh kusagil linnas Ankh-Morpokis (teate kyll toda) käib ringi sarimõrvar ja ta tuleb leida. Laval on igast vampiirist lohed, taimetoitlasest libahundid ja töötud golemid (lõpuks hakkab yks isegi rääkima) ja ma arvan, et isegi Sherlock Holmes poleks suutnud äraarvata kõige taga olevat kuripaha. Soovitan soojalt ja ainult 5000 kraadi tselsiuse juures.
Teksti loeti inglise keeles

Pratchettil on need Discworldi raamatud põhiliselt neljas grupis, vastavalt tegelaskonnale - Rincewind & Co, nõiad, Surm, ja City Watch. Minule isiklikult meeldivad viimase kategooria raamatud miskipärast kõige rohkem. Käesolev osa on yks neist.

Nagu eelarvustaja juba mainis, on siin tegemist terve posu yksteisega läbi põimuvate mõrvamysteeriumitega, mida Samuel Vimes, kapten Carrot, libahundipreili Angua ja teised jõudumööda lahendada yritavad. Nalja saab sealjuures, nagu alati, igal lehekyljel vähemasti kaks korda. Kasvõi see kuidas Sam Vimes vastkoorunud lohetibu pealt sigarile tuld võtab.. Või see kuidas hävitada herilasepesi - neid mineerides, seestpoolt.. ;)) Yhtlasi võib siit hea tahtmise korral leida ka tõsisemat sorti mõtlemisainet.

IMO Pratchetti loomingu vähemasti top kolmandikku kuuluv teos.

Teksti loeti inglise keeles

Tõesti hea raamat. Huvitav, et patriitsi üritavad pidevalt kukutada monarhistlikud vandenõulased? Näib, nagu Ankh-Morporki taolises suulinnas muid äärmusgruppe ei eksisteerikski. See polnud mõeldud etteheitena, raamat oli hea ja tõestab, et vähemalt Pratchetti avaldamise suhtes on "Varrak" õigel teel. Muide, Eichenbaum võiks ükskord ära otsustada, kas Nobbs või Noobel, see nimejama kisub pikapeale kaunis tobedaks.
Teksti loeti eesti keeles

Vahetult pärast Robert Asprinit lugedes oli mulje igati positiivne. Selline ülekeskmise tasemega Kettamaailma-lugu - kellele need meeldivad, see lugemist kindlasti ei kahetse. Kohati tõepoolest ajas isegi naerma.
Teksti loeti eesti keeles

Üritasin lugeda, neljandikust kaugemale ei jõudnud. Tegevus on liiga hakitud, et seda jälgida õnnestunuks. Kuid möönan, et sellesse neljandikku sattus ka mitu head kohta - kursant Punnpepu töölevõtmine näiteks.

Kuna ma esimesest neljandikust kaugemale ei jõdunud, ei peaks ma siin tegelikult üldse midagi arvama - kuid kiusatus oli liiga suur, kuna ma polegi vististi Mr. Pratchetti kohta varem midagi arvanud.

Kui üks eelarvustaja ütleb, et kuripaha äraarvamine peaks lausa iseäralikult raske olema, siis loogiliselt võiks kogu toimuva taga toosama Punnpepu olla :P

Teksti loeti eesti keeles

Jälle üks korralik raamat ülipopulaarse Pratchetti sulest. Tegevust on, nalja saab ka natuke üle keskmise. Mõrvamüsteerium pole just kõige originaalsem, kuid lähenemine sellele üsna omapärane. Värvi lisavad ka mitmed kummalised kohad ja tegelased. Mulle meeldis. Neli
Teksti loeti eesti keeles

City Watch on siis Kettamaailma kriminaalsari, mis ühendab endas jooni kõigist politseisarjade klassikutest Hill Street Bluesist CSIni välja.

Käesolevas osas otsib kirev linnavahtide kamp lahendust kahele suuremale probleemile: toimuvad mõrvad, mille taga võivad olla golemid, ning keegi mürgitab järjekindlalt ja tihedast valvest hoolimata linna patriitsi, kes kõigub elu ja surma piiril. Lisaks väidab vapiamet, et kapral Nobbs on tegelikult Ankhi krahv.

Ka mulle meeldivad Pratchetti linnavalve lood kõige rohkem. Esiteks suudab ta need tänu kriminaalsele momendile lõpuni suhteliselt põnevad hoida. Teiseks on linnavalve tegelased inimlikud (või misiganeslikud) ja sümpaatsed.

Tõsi küll, ka siin oli palju mõttetut vahtu ja vaimukusi, mis ei ajanud naerma. Ja taas tundus, et Pratchett on hoolimatu - viskab mitu peotäit tegelasi ühte patta kokku ja segab korra, selle asemel, et piirduda vähema hulga liinidega, kuid mängida need ilusasti välja. Samas on mõni superhea tegelane, näiteks see väike rotipüüdja-rambo. Nii et viie annan Pratchetti enda loomingu kontekstis.

Teksti loeti eesti keeles
x
Lily Tamm
06.01.1989
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Words Like Coins on Farseeri maailmas toimuv lugu, mis eelkõige meenutab muinasjuttu, mida sellest maailmast varasemast tuttavad tegelased võiksid rääkida.
Põuaga käivad kaasad rotid ja pecksie`d. viimased täidavad osasid inimesi hirmuga ja on teistele vaid väljamõeldis. Igatahes käib on nendega seotud see, et kui keegi neid aitab, peavad nad pärast tema käske kuulama. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et nad võtavad sõnu väga täpselt ning igaüks peaks korduvalt mõtlema enne kui ta pecksiele midagi ütleb.
Jutustus kirjeldabki paari päeva kahe naise elus, kellest üks on selgelt väikeste tähenärijate vastu meelestatud ja teine päriselt ei tea, kuidas suhtuda. Kuidagi peavad nad teineteise ja kaevule kippuvate pecksiedega hakkama saama.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle on juba Liveshipide seeriast Hobbi loodud Draakonite käsitlus põnev tundunud ja sestap nautisin ka The Dragon Keeperi lugemist.Tintaglia juhitud inimesed aitavad uutel Draakonitel ilmavalgust näha, aga selgub, et nende areng ei lähe kuigi lihtsalt. Draakonid asuvad ühes inimestest (suurest Rain Wildi elanikest) saatjatega teele lootuses leida iidne Elderlingide linn ja lubatud parem tulevik. Lisaks hooldajatele, kes suuri roomajaid ka toidavad, on teekonnal kaasas kroonik ja õpetlane ning muidugi ei pääse neist, kes Draakonitest omakasu loodavad saada. Jätkub nii inimeste kui Draakonite suhete lahkamist ja õnnestub kohtuda ka mõningate Liveshipide seeriast tuttavate tegelastega.
Teksti loeti inglise keeles

Speckide maailmast tahaks tegelikult rohkem teada saada, kuigi see pole siiski nii huvitav nagu triloogia esimestest osadest võinuks aimata.

Lugesin küll sellegi raamatu kiiresti läbi, aga meelde jäi tegelikult vähe.
Teksti loeti inglise keeles

"Taliesin" on lugu Taliesini nimelisest mehest, kes elab Rooma Impeeriumi aegses Britannias ning Charise nimelisest tüdrukust, kelle koduks on Atlantis.
Charis on Atlantises ühe kuningriigi printsess, kes pole oma perega just parimates suhetes. Temast saab bull drancer, sest ta otsib surma, aga kummalisel kombel on just tema see, kes peab üritama vähemalt osasid Atlantise elanikke päästa hukust, mida kõik selle müstilise saarega seostavad. Neil õnnestubki väikese seltskonnaga pääseda ja nad leiavad oma tee Britanniasse, kus neid haldjateks peetakse.
Taliesin on leidlaps, kellele juba algul ennustatakse suurt tulevikku. Temast saab druiid ja bard, kes on oma võimete poolest väga hinnatud. Ta on sunnitud lahkuma oma kodupaigast ja satub kokku Charise rahvaga.Muidugi ei ole suhted lihtsad, aga nagu juba algusest aimata võib, armuvad kaks peategelast ja neile sünnib laps Merlin, kelle nimeline on ka sarja järgmine raamat.

Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.

Teksti loeti inglise keeles

Olen nõus, et paralleele võib Fitziga tõmmata, aga päris koopiaga ka tegemist ei ole. Vähemalt jätavad tegelased inimliku mulje.
Samas olen nõus, et tuleb jääda viimast osa ootama, eriti selle tõttu, et tahaksin rohkem Speck`idest teada saada.

Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.

Teksti loeti inglise keeles

Kooli kohustuslik kirjandus ja mulle täitsa meeldis. Andis võimalust arutada erinevate detailide üle ja kuigi mõned asjad võivad olla aegunud, siis on seal mõtteid mis ka praegust ühiskonda puudutavad.Väärtulik kül jah pigem filosoofilisest kui ulmelisest poolest.Omamoodi üllatunud olin minagi, et Voltaire siit eest leidsin, aga kui juba siis juba...
Teksti loeti eesti keeles

Hea ja lihtne, noor ja veidi nõrk. Ma ei tea, kas loeksin seda ka siis kui sel Saphirat poleks.
Ilus unistus võib see maailm autorile olla. Vähemalt nii arvan mina.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti päris meeldiv, omajagu kerge ja teist niipalju mõtlemapanev.
Ingel on lahe, Mina on kindlasti üks äärmiselt sisukas noor neiu ja minategelane teeb teoses läbi hämmastavaid muutusi.

Ning muidugi see kuulamise lugu... kuulakem kõik tähelepanelikumalt
Teksti loeti eesti keeles

Sisust on korralik kokkuvõte tehtud, seetõttu ei hakkaks seda kordama.
Samas ei olnud Akadeemia osa minu arvates nii hull midagi. Seal olid mõned tegelased, kelle kohta tahaks rohkem teada saada. Ning mõned vägagi huvi pakkuvad episoodid, mis ilmestasid kergemaid koolipäevi.
Huvitavaid tegelasi jagus muidugi ka Akadeemiast välja, näiteks Epiny.

Mul on muidugi ka Hobbi vaimustus, aga hindes siiski kahtlust ei ole.
Ja tõesti, tegelased panid kaasa elama ja ajasid vahel vihale. See on mõjuv.
Teksti loeti inglise keeles

Mullegi oleks natuke pikemas versioonis ehk rohkem meeldinud, sest jutustus ise jäi kogu selle faktide rägastiku keskel kuidagi skemaatiline.
Teksti loeti eesti keeles