Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Astrid Lindgren ·

Bröderna Lejonhjärta

(romaan aastast 1973)
https://www.etera.ee/zoom/29819/view?page=40

eesti keeles: «Vennad Lõvisüdamed»

«Pioneer» 1977; nr. 1 (jaanuar) - nr. 12 (detsember)
Astrid Lindgren «Vennad Lõvisüdamed. Röövlitütar Ronja»
Tallinn «Tiritamm» 2001

Tekst leidub kogumikes:
  • Pioneer/Põhjanael
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
12
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (16)

kui teised raamatud juba kirjas on, siis paneme ikka selle ühe lindgreni tuntuma kah kirja. vana asi ja suhteliselt melanhoolne, aga täiesti loetav (eriti lastele)! ümber ei jutusta - lugege ise kui tõepoolest pole siiani lugenud!
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult esineb mul üldises plaanis raskusi Astrid Lindgrenist kui sellisest ulme kontekstis mõtlemisega, sest olen ka kõiki neid siia üles riputatud raamatuid seni üheselt lastekirjanduseks pidanud. Kui sihtgrupp ära unustada, on nad muidugi fantasy mis fantasy. Paraku ilmneb hoobilt järgmine raskus - tavalise mõõdupuu järgi võttes on nad… lapsikud! Muidugi sai neid omalajal naudingu ja põnevusega loetud, kuid midagi sellist, mis täiskasvanud inimest nii köidaks, et raamatut teist korda kätte võtma sunniks, ei ole. Asi ei ole selles, et peategelased on lapsed. Lõpuks ei ole ka näiteks Conan ja Elric mingid tõsiseltvõetavad, sügavamõttelised kujud, peamine vahe on vast selles, et juua end taburetiks, hakkida vaenlased salatiks ja lahkuda naerdes sündmuskohalt, kuumim tibi sadulakaarel, on väärikas unistus parajalt paksule mehele parimates aastates, vastupidi aga see, mis saab ühest pateetilist möga ajavast ohmukesest, kes veel isegi naisi ei vaata, ei lähe üldse korda, olgu seal siis lohesid või riidas.

Nii et soovitavalt lugemiseks enne, kui hormoonid möllama hakkavad. Nendele aga, kes enne mainitud varateismelist iga ei jõudnud - lugu algab sellest, et on üks õnnetu poiss, kes haigusega voodis. Tema vanem, suurem ja suurepärane vend päästab ta põlevast majast ja saab ise surma, ütleb aga enne, et nad varsti kohtuvad Nangijalas. Poiss sureb varsti ja avastabki end paigas, kus ta terve on. Muidu on külaelu õnnelik, aga tasapisi selgub, et on veel üks teine küla, mille on vallutanud pahad, kes elavad kindluses kolmandas kohas ja kes on endale allutanud ühe lohe. No ja loomulikult läheb sõjaks, millest meie vennaksed kõrvale ei jää - ja seda mis seal juhtub, ei ole tõesti mõtet edasi anda (nagu juba mainitud, päris põnev on, kuigi lapsik). Lõpp traagiline aga õnnelik.

Mainida tasuks veel seda, et Rootsis võib tuhandete surmakuulutuste juures lehtedes leida "Requiescat in pace" vqi muu taolise asemel "vi sees i Nangijala" ("kohtume Nangijalas") - Lindgreni muinasjutu sõnad on folkloorist üle kasvanud vaata et pseudoreligiooniks - mis muidugi tekitab ametliku, kristliku kiriku tegelastele maohaavadega sarnanevaid sümptoome:
"… Mõlemad raamatud ["vennad…" + "Mio, mu Mio"] on nn fantaasialood. … (ühena neljast kategooriast) võib neid nimetada "kangelasemüüdiks": peategelasel on missioon, mille ta täidab aidates üleloomulikku ja saades viimaselt ühtlasi abi. Ta ületab piiri võõrasse maailma, pimeduseriiki, mis on surma sümbol. Pärast suuri võitlusi on ülesanne täidetud ja ta võib koju tagasi pöörduda. Viimast saab tihti tõlgendada reinkarnatsiooni või uuestisünnina. … (uurijad) on teinud raamatute keele põhjaliku analüüsi ja leidnud palju paralleele piiblist… (järgneb 2 lehekülge näiteid)" Tekst (vaba tõlge) Jonas Lindberg (Uppsala Ülikooli Teoloogia instituut) "Bröderna Leionhjärta - en frälsninghistoria" (Vennad Lõvisüdamed - lunastuslugu").

Teksti loeti eesti keeles

Selline kena lastefäntäzi, mida k6lbab endalgi lugeda, ilma et hakkaks valusalt kahju lugemisele kulutatud ajast. Nagu kogu Lindgreni fantasy, on ka see raamat IMHO mäek6rguselt yle igasugustest Potteritest, aga see v6ib olla lihtsalt minu nostalgitsemisest tulenev aruasaam asjast.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lindgreniga sai ikka kõvasti omal ajal aega veedetud. Peategelased olid niivõrd hästi loodud, et alati kui mõni poisspeategelane juhtus raamatus ringi rändama, oli kohe selline tunne, et nüüd olen see mina. Nii ka lõvisüdamete puhul. Elasin kaasa.
Teksti loeti eesti keeles

Armas ja nukravõitu. Taas üks raamat, mis leevendab tänapäeva maailmas lokkavat valskust, vägivalda, nõmedust ja kes teab, mida kõike veel...
Teksti loeti eesti keeles

See on nii kuradi hea raamat, et saab nelja ainult seetõttu, et Ronja meeldib mulle veel palju rohkem ja mingi vahe hinnetes peab ka olema, et endale vahet näidata.

Näiteks meeldib mulle väga vaikselt ja varjatuna antud julguse mitme näo olemus. Et on olemas Sofia, Orvar ja Joonatan, kes ei karda mitte põrmugi, ja samas Karl, kes kardab, aga samas on sitaks vapper hirmust kontides hoolimata, sellest hoolimata, et ta ise ennast argpüksiks arvab. Et märgata, kuidas autoriseisukoht läheb jutustaja omast lahku, peab natuke läbinägelik olema, ent mitte hirmus - mu 9-aastane poeg näiteks näris läbi.

Ja siis see: "Mõnesid asju lihtsalt peab tegema, muidu pole sa inimene vaid lihtsalt mingi kerge rämps."

Ning kuidas Tengil on usutav - kui keegi on nii paha, nii paha, on ta tavaliselt raamatutes lihtsalt ülearu paha ning seega vale - aga Lindgren on suutnud näidata teda täpselt nii palju, et lugeja jõuaks arusaamisele, et ai. Ja samas nii vähe, et mitte hakata mõtlema, et ta ju ka sööb hommikusöögiks pigem pannkooke kui väikesi lapsi.

Ainus asi, mis toob hinde õiglaselt ikkagi nelja peale alla, on maailmade vahel rändamine, mida peetakse selle raamatu põhiasjaks millegipärast. Et pärast surma on mingi teine paik ja seal surres jälle teine paik ja nii ilmselt lõputult edasi. Esiteks täiesti ebaloogiline, kuhu läksid Karm ja Katla surres siis näiteks? Ja teiseks - kust pagan Joonatan seda teadis üldse?!

Teksti loeti eesti keeles
x
Lily Tamm
06.01.1989
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Words Like Coins on Farseeri maailmas toimuv lugu, mis eelkõige meenutab muinasjuttu, mida sellest maailmast varasemast tuttavad tegelased võiksid rääkida.
Põuaga käivad kaasad rotid ja pecksie`d. viimased täidavad osasid inimesi hirmuga ja on teistele vaid väljamõeldis. Igatahes käib on nendega seotud see, et kui keegi neid aitab, peavad nad pärast tema käske kuulama. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et nad võtavad sõnu väga täpselt ning igaüks peaks korduvalt mõtlema enne kui ta pecksiele midagi ütleb.
Jutustus kirjeldabki paari päeva kahe naise elus, kellest üks on selgelt väikeste tähenärijate vastu meelestatud ja teine päriselt ei tea, kuidas suhtuda. Kuidagi peavad nad teineteise ja kaevule kippuvate pecksiedega hakkama saama.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle on juba Liveshipide seeriast Hobbi loodud Draakonite käsitlus põnev tundunud ja sestap nautisin ka The Dragon Keeperi lugemist.Tintaglia juhitud inimesed aitavad uutel Draakonitel ilmavalgust näha, aga selgub, et nende areng ei lähe kuigi lihtsalt. Draakonid asuvad ühes inimestest (suurest Rain Wildi elanikest) saatjatega teele lootuses leida iidne Elderlingide linn ja lubatud parem tulevik. Lisaks hooldajatele, kes suuri roomajaid ka toidavad, on teekonnal kaasas kroonik ja õpetlane ning muidugi ei pääse neist, kes Draakonitest omakasu loodavad saada. Jätkub nii inimeste kui Draakonite suhete lahkamist ja õnnestub kohtuda ka mõningate Liveshipide seeriast tuttavate tegelastega.
Teksti loeti inglise keeles

Speckide maailmast tahaks tegelikult rohkem teada saada, kuigi see pole siiski nii huvitav nagu triloogia esimestest osadest võinuks aimata.

Lugesin küll sellegi raamatu kiiresti läbi, aga meelde jäi tegelikult vähe.
Teksti loeti inglise keeles

"Taliesin" on lugu Taliesini nimelisest mehest, kes elab Rooma Impeeriumi aegses Britannias ning Charise nimelisest tüdrukust, kelle koduks on Atlantis.
Charis on Atlantises ühe kuningriigi printsess, kes pole oma perega just parimates suhetes. Temast saab bull drancer, sest ta otsib surma, aga kummalisel kombel on just tema see, kes peab üritama vähemalt osasid Atlantise elanikke päästa hukust, mida kõik selle müstilise saarega seostavad. Neil õnnestubki väikese seltskonnaga pääseda ja nad leiavad oma tee Britanniasse, kus neid haldjateks peetakse.
Taliesin on leidlaps, kellele juba algul ennustatakse suurt tulevikku. Temast saab druiid ja bard, kes on oma võimete poolest väga hinnatud. Ta on sunnitud lahkuma oma kodupaigast ja satub kokku Charise rahvaga.Muidugi ei ole suhted lihtsad, aga nagu juba algusest aimata võib, armuvad kaks peategelast ja neile sünnib laps Merlin, kelle nimeline on ka sarja järgmine raamat.

Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.

Teksti loeti inglise keeles

Olen nõus, et paralleele võib Fitziga tõmmata, aga päris koopiaga ka tegemist ei ole. Vähemalt jätavad tegelased inimliku mulje.
Samas olen nõus, et tuleb jääda viimast osa ootama, eriti selle tõttu, et tahaksin rohkem Speck`idest teada saada.

Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.

Teksti loeti inglise keeles

Kooli kohustuslik kirjandus ja mulle täitsa meeldis. Andis võimalust arutada erinevate detailide üle ja kuigi mõned asjad võivad olla aegunud, siis on seal mõtteid mis ka praegust ühiskonda puudutavad.Väärtulik kül jah pigem filosoofilisest kui ulmelisest poolest.Omamoodi üllatunud olin minagi, et Voltaire siit eest leidsin, aga kui juba siis juba...
Teksti loeti eesti keeles

Hea ja lihtne, noor ja veidi nõrk. Ma ei tea, kas loeksin seda ka siis kui sel Saphirat poleks.
Ilus unistus võib see maailm autorile olla. Vähemalt nii arvan mina.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti päris meeldiv, omajagu kerge ja teist niipalju mõtlemapanev.
Ingel on lahe, Mina on kindlasti üks äärmiselt sisukas noor neiu ja minategelane teeb teoses läbi hämmastavaid muutusi.

Ning muidugi see kuulamise lugu... kuulakem kõik tähelepanelikumalt
Teksti loeti eesti keeles

Sisust on korralik kokkuvõte tehtud, seetõttu ei hakkaks seda kordama.
Samas ei olnud Akadeemia osa minu arvates nii hull midagi. Seal olid mõned tegelased, kelle kohta tahaks rohkem teada saada. Ning mõned vägagi huvi pakkuvad episoodid, mis ilmestasid kergemaid koolipäevi.
Huvitavaid tegelasi jagus muidugi ka Akadeemiast välja, näiteks Epiny.

Mul on muidugi ka Hobbi vaimustus, aga hindes siiski kahtlust ei ole.
Ja tõesti, tegelased panid kaasa elama ja ajasid vahel vihale. See on mõjuv.
Teksti loeti inglise keeles

Mullegi oleks natuke pikemas versioonis ehk rohkem meeldinud, sest jutustus ise jäi kogu selle faktide rägastiku keskel kuidagi skemaatiline.
Teksti loeti eesti keeles