Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Anne McCaffrey ·

Dragonsong

(romaan aastast 1976)

eesti keeles: «Lohelaul»
Tallinn «Varrak» 2001 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
2
13
4
1
0
Keskmine hinne
3.8
Arvustused (20)

Suurel määral jääb eelmise arvustusega nõustuda. Ka selles osas, et arvustuse pikkusega on hulga mõistlikumalt ringi käidud - põhimõttel: kuidas raamat, nii arvustus. Perni maailma vaadeldakse teise nurga alt, lisades sinna uue tahu. Seekord on tegemist (loomulikult!) teismelise tüdrukuga, keda kaluritest vanemad üritavad mitte just viisakate võtetega muusikukarjääri eest hoida, kuigi neiu on (loomulikult!) pööraselt andekas. Juttu on sisse toodud tulisisalikud - lohe imepisike variant, tore koduloom, midagi lendava kassi sarnast ;-) Kenasti, nauditavalt ja sujuvalt kirja pandud mitte eriti tõsiseltvõetav ja sellele ka mitte pretendeeriv ulmeline muinasjutt, mis (loomulikult!) lõpeb hästi.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu hirmandeka ja allasurutud teismelise tydruku raskest, kuid l6ppkokkuv6ttes hästi minevast elust. Vastik ja imal muinasjutt, kus tegelikult puudub m6istlik konflikt ja sisu. Mina ei oska pidada sisuks seda, et mingi plikatirts viiskiesi veeretab ja sellega päeva palju paremaks muudab. Asja ei teinud kaugeltki paremaks tulisisalikud. Laus vastupidi: minu m6istmist pidi oli inimsugu Pernil juba vähemalt sadu aastaid elutsenud ja sel juhul jätab nende ignorantsus seosev ymbritsevaga kuidagi masendava mulje. Laadna, m6istetav on see, et kui Niite sajab, siis eriti väljas ei kakerda, aga just oli ju olnud periood, kus neid vanu vaenlasi yldse kiputi unustama... Ei sympatiseeri mulle vanaproua, ei mitte. Huvitav, mis juhtuks kui ta krimkasid kirjutaks? Mul tuleb ette yks (praeguseks kyll juba kahjuks meie hulgast lahkunud) vanem daam, kellel see zhanr ylihästi välja kukkus. Ehk on see naisisikutele sobivam?
Teksti loeti eesti keeles

Raamat jääb mul nelja ja kolme vahepeale. Selle asemel oleks võind eesti keelde dragonquest-i ära tõlkida aga hea küll. Lohelennust on halvem aga siiski loetav raamat. Mulle selle tüdruku hingepiinad küll südamesse ei läinud parimad kohad raamatus olid vist need kus oli paraleere lohelennu ja veel tõlkimata/ilmumata dragonquesti vahel. Armas muinasjutt happy endiga. Siiski liiga lääge minu jaoks.
Teksti loeti eesti keeles

Jäi nagu parem mulje kui lohelennust. Tundus kuidagi reaalsemalt võetav. Ses mõttes, et kui oleks selline maailm, siis oleks tõenäoline, et nii käitutaks. "Lend" oli nagu vähe ebausutavam.
Teksti loeti eesti keeles

Ütleks, et nii mõneski kohas on minu silmis liialdatud. Kui just mitte inimeste elu ja kannatustega siis just teksti pikkusega. Pärast seda, kui piiga Weyri viidi kippus asi kiiresti allamäge minema. Munade jaotamine, ok, see veel võis, kuid Ruatha noore isanda munast lohe välja ärgitamine lisas mingi hetk küll põnevust, et "miks küll ta ei tohtinud seda teha?", kuid üldiselt oma täieliku tekstist kõrvalekaldumise tõttu mõjus mõtetuna(pikal teel kindlasti tähtis, kuid selle tekstis sobimatu). Lõpp on imo liiga õnnelik. Neiu suudab ületada kõik saatuse heidetud katsumused ja siis mõne hetkega muutub tähtsusetust tüdrukust, kellele muusikat meeldib teha, suur ja uhke laulik, keda toetavad Lessa, Weyr ja isand Robinton(ja muidugi läheb õnnelikult ka daamil, kes kaotas oma lohe, hoolimata sellest, kui väga kirjanik oli seletanud, et üks ei suuda teiseta elada. Ei ole truudust päriselus - küll saab ka sellest raamatutes mööda hiilida). Mingi hetk hakkasin kahtlustama, et kas see tüdruk äkki ingel pole, kuna ausalt öeldes ei leidnud temas ühtegi halba külge - suurepärane muusik, heasüdamlik, häbelik(pidevalt üritas paremini käituda, kuna arvas, et kõiges on tema süüdi) jne. Ahjaa, Vanapapit kohtles ta halvasti, kuid samas - mis ajast hoolidakse vanades? Nagu ei hoolita invaliididest, kodututest, loomadest, kaevuritest, kes üritavad head olla, kuid on nati rohmakad ja mudu halva saatusega olenditest, ei vaja ju nemad kah sellises maailmas hoolt ega armastust(appike, käed saavad ju mustaks - pean kindlasti peast segi olema, kui loodan, et keegi vana inimestga hästi käituks ja nende vastu hea oleks ilma käsuta).

Noh, muidu on siuke tavaline seiklusjutt. Alles teine McCaffrey raamat, mida lugend olen, kuid nii paljukest oskan öelda nende kahe põhjal, et neid on meeldiv lugeda rahulikult tugitoolis istudes teed juues heas tujus, kuid mingit kurva lõpu taolist asja või läbikukkumise ei tasu otsida. Peategelasel tuleb vast paar õnnetust, kuid kõik juhib õnne poole. Tõepoolest vaid ilus laste muinasjutt. Kas tõesti vaid? Tegelikult tore muinasjutt, mida kõlbab ka täiskasvanutel lugeda. Ühesõnaga meeldis(meeldiv on lugeda mõnusat seiklusjuttu, mis tekitab oma olekus koduse tunde), kuigi ütlen, et kui oleks veel edasi kestnud ja peategelasel veelgi rohkem positiivseid jooni juurde ilmund oleks ma röökides üles karand ja raamatu vastu maad puruks peksnud. Õnneks nii kaugele ei jõudnud ja saab rõõmsalt 4 panna. Hea ajaviiteks.

Teksti loeti eesti keeles

Raamat oli põnev, vahva lastemuinasjutt. Pern ise üks põnev planeet, aga koht, kus tegevus toimus oli üpris mannetu. See munade jagamine oli just kuidagi üle kirjutatud, liiga pingutatud koht, et kuidas lohelapsed ja inimlapsed kohtuvad. Lihtsalt tobe.
Teksti loeti eesti keeles

Teine loheratsurite-sarja eesti keeles ilmunud raamat, kuid mitte esimese osa otsene järg, vaid uue alamsarja avaosa. Keskseks tegelaseks on üliandekas plikatirts nimega Menolly, kes üritab läbi raskuste tähtede poole ronida. Ei ole vist eriline paljastus, kui lisada, et lõpuks see tal ka õnnestub. Lihtne ja loogiline. Kui eelmine raamat mulle pigem meeldis, siis käesolev teos pigem mitte. Tegu on ilmselgelt noorsookirjandusega ja mitte kõige parema. Autor on unustanud ühe tähtsa asja seda raamatut kirjutades - lapsed pole lollid. Aga see on ainult minu subjektiivne arvamus, sest 1999. aastal pälvis proua McCaffrey Margaret E. Edwardsi nimelise auhinna oma panuse eest teismeliste kirjandusse. Kolm
Teksti loeti eesti keeles
x
Lily Tamm
06.01.1989
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Words Like Coins on Farseeri maailmas toimuv lugu, mis eelkõige meenutab muinasjuttu, mida sellest maailmast varasemast tuttavad tegelased võiksid rääkida.
Põuaga käivad kaasad rotid ja pecksie`d. viimased täidavad osasid inimesi hirmuga ja on teistele vaid väljamõeldis. Igatahes käib on nendega seotud see, et kui keegi neid aitab, peavad nad pärast tema käske kuulama. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et nad võtavad sõnu väga täpselt ning igaüks peaks korduvalt mõtlema enne kui ta pecksiele midagi ütleb.
Jutustus kirjeldabki paari päeva kahe naise elus, kellest üks on selgelt väikeste tähenärijate vastu meelestatud ja teine päriselt ei tea, kuidas suhtuda. Kuidagi peavad nad teineteise ja kaevule kippuvate pecksiedega hakkama saama.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle on juba Liveshipide seeriast Hobbi loodud Draakonite käsitlus põnev tundunud ja sestap nautisin ka The Dragon Keeperi lugemist.Tintaglia juhitud inimesed aitavad uutel Draakonitel ilmavalgust näha, aga selgub, et nende areng ei lähe kuigi lihtsalt. Draakonid asuvad ühes inimestest (suurest Rain Wildi elanikest) saatjatega teele lootuses leida iidne Elderlingide linn ja lubatud parem tulevik. Lisaks hooldajatele, kes suuri roomajaid ka toidavad, on teekonnal kaasas kroonik ja õpetlane ning muidugi ei pääse neist, kes Draakonitest omakasu loodavad saada. Jätkub nii inimeste kui Draakonite suhete lahkamist ja õnnestub kohtuda ka mõningate Liveshipide seeriast tuttavate tegelastega.
Teksti loeti inglise keeles

Speckide maailmast tahaks tegelikult rohkem teada saada, kuigi see pole siiski nii huvitav nagu triloogia esimestest osadest võinuks aimata.

Lugesin küll sellegi raamatu kiiresti läbi, aga meelde jäi tegelikult vähe.
Teksti loeti inglise keeles

"Taliesin" on lugu Taliesini nimelisest mehest, kes elab Rooma Impeeriumi aegses Britannias ning Charise nimelisest tüdrukust, kelle koduks on Atlantis.
Charis on Atlantises ühe kuningriigi printsess, kes pole oma perega just parimates suhetes. Temast saab bull drancer, sest ta otsib surma, aga kummalisel kombel on just tema see, kes peab üritama vähemalt osasid Atlantise elanikke päästa hukust, mida kõik selle müstilise saarega seostavad. Neil õnnestubki väikese seltskonnaga pääseda ja nad leiavad oma tee Britanniasse, kus neid haldjateks peetakse.
Taliesin on leidlaps, kellele juba algul ennustatakse suurt tulevikku. Temast saab druiid ja bard, kes on oma võimete poolest väga hinnatud. Ta on sunnitud lahkuma oma kodupaigast ja satub kokku Charise rahvaga.Muidugi ei ole suhted lihtsad, aga nagu juba algusest aimata võib, armuvad kaks peategelast ja neile sünnib laps Merlin, kelle nimeline on ka sarja järgmine raamat.

Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.

Teksti loeti inglise keeles

Olen nõus, et paralleele võib Fitziga tõmmata, aga päris koopiaga ka tegemist ei ole. Vähemalt jätavad tegelased inimliku mulje.
Samas olen nõus, et tuleb jääda viimast osa ootama, eriti selle tõttu, et tahaksin rohkem Speck`idest teada saada.

Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.

Teksti loeti inglise keeles

Kooli kohustuslik kirjandus ja mulle täitsa meeldis. Andis võimalust arutada erinevate detailide üle ja kuigi mõned asjad võivad olla aegunud, siis on seal mõtteid mis ka praegust ühiskonda puudutavad.Väärtulik kül jah pigem filosoofilisest kui ulmelisest poolest.Omamoodi üllatunud olin minagi, et Voltaire siit eest leidsin, aga kui juba siis juba...
Teksti loeti eesti keeles

Hea ja lihtne, noor ja veidi nõrk. Ma ei tea, kas loeksin seda ka siis kui sel Saphirat poleks.
Ilus unistus võib see maailm autorile olla. Vähemalt nii arvan mina.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti päris meeldiv, omajagu kerge ja teist niipalju mõtlemapanev.
Ingel on lahe, Mina on kindlasti üks äärmiselt sisukas noor neiu ja minategelane teeb teoses läbi hämmastavaid muutusi.

Ning muidugi see kuulamise lugu... kuulakem kõik tähelepanelikumalt
Teksti loeti eesti keeles

Sisust on korralik kokkuvõte tehtud, seetõttu ei hakkaks seda kordama.
Samas ei olnud Akadeemia osa minu arvates nii hull midagi. Seal olid mõned tegelased, kelle kohta tahaks rohkem teada saada. Ning mõned vägagi huvi pakkuvad episoodid, mis ilmestasid kergemaid koolipäevi.
Huvitavaid tegelasi jagus muidugi ka Akadeemiast välja, näiteks Epiny.

Mul on muidugi ka Hobbi vaimustus, aga hindes siiski kahtlust ei ole.
Ja tõesti, tegelased panid kaasa elama ja ajasid vahel vihale. See on mõjuv.
Teksti loeti inglise keeles

Mullegi oleks natuke pikemas versioonis ehk rohkem meeldinud, sest jutustus ise jäi kogu selle faktide rägastiku keskel kuidagi skemaatiline.
Teksti loeti eesti keeles