Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

The Lord of the Rings: The Return of the King

(romaan aastast 1955)

eesti keeles: «Sõrmuste isand. Kolmas osa: Kuninga tagasitulek»
Tallinn «Tiritamm» 1998

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
15
5
2
2
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (24)

Avastasin hirmuga, et minu Tolkienile antud hinnete keskmine BAASis on kuidagi liiga ebardlikult kõrge. Kõrgem, kui tõepoolest mitme hea kirjaniku oma. Sestap suskame siis ühe "kahe", triloogia kõige viletsamale ja mannetumale osale. "Kolme" ei luba südametunnistus anda, sest selle hinde on saanud mitmed "Kuningast" etemad romaanis. Raamatujuures põhipuuduseks ideede nappus. Igal tasemel. Lasteraamatuks liiga hall, täiskasvanutele liiga sisutühi. JRRT oleks pidanud oma saagale ikka väärilise finaali välja mõtlema. Selline lohisev ja pingutatud lõpp kangutas minu silmas aga ka eelmiste osade väärtusi allapoole.
Teksti loeti inglise keeles

Ja retk jätkub... ning lõpeb. Loomulikult "heade" võiduga. Aga ega see tähenda, et raamatut lugeda ei kõlbaks. Triloogia viimases osas lõpeb Sõrmuste Isanda kurjus ja paistab, et keskmaa on jälle pääsenud. Kuid kui kauaks? Kahjuks hakkavad keskmaal välja surema haldjad ja viimased lahkuvad laevadega hallidest sadamaist (ka Gandalf, Bilbo ja Frodo). Sõprade lahkuminek ja maakonna korrastamine. "Kuninga Tagasitulek" Tundub mulle neist kolmest kõige kurvem ja meeldib ka vist kõige rohkem.Raamatu lõpus on ka lisad mida tasuks uurida, kuna seal leidub päris asjalikku infi kogu selle värgi kohta.
Teksti loeti eesti keeles

Ainus raamat kogu triloogiast, mis nagu viit väärib... Vahvad lahingud. Aga... Ei hakka kunstlikult hinnet upitama. Jääb neli, kuigi kolme plussiga.
Teksti loeti eesti keeles

Kurb lõpp.(Mulle vähemalt tundus)Meeldisid lahingud ja see et raamatus toimus mittu eri liini korraga.Tegi asja põnevamaks.Tõlge oli hea.Raamat oli paks aga huvitav.Mulle meeldis raamatus väga lisa osa.Tähestikud,kaardid,jutud...,sugupuud jne
Teksti loeti eesti keeles

Kuidas saab olla nii et vat see raamat näiteks oli tri. parim, nad nii sarnased nii ülesehituselt jne. Maagiline. Aus olla siis kirjeldamiseks sõnu ei leiagi
Teksti loeti eesti keeles

Kolmas osa oli vist parim. Lõpp jääb küll igaveseks meelde. Kustkui õnnelik ja tüüpiline, kuid siiski rusuvalt kurb.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult on vast väär kommenteerida triloogia osasid eraldi, kuid kuna lugesin neid tajutavate ajaliste vahedega, siis on selgelt meeeles, et igaüks neist oli elamus omaette ja väärt soovitamist.
Teksti loeti eesti keeles

Kolmas osa paneb punkti suurepärasele seiklusfantaasiale. Ei usu, et fantasy`s on keegi loonud nii läbimõeldud ja korrektselt töötavat maailma.
Teksti loeti eesti keeles

On sadu ja sadu tuhandeid inimesi.. rohkemgi veel... kõvasti rohkem. Kõik nad on kiitnud kord esimest, kord teist, kord kolmandat raamatut. Mina ei hakka kiitma. Tolkiini puhul ei ole vaja otsida vigu teosest, seda on teinud rohkem kui miljonid lugejad. Ei ole vaja ka kirjeldada sündmustikku. On vaja hinnet. Minu hinne ei üllata ilmselt kedagi -- ei tohikski!
Teksti loeti eesti keeles

Ja teekond jõuab lõpule... Tolkieni jutustamisviis on niivõrd haarav, et minu jaoks kõige igavam asi maailmas - lahingukirjeldused - muutusid võimatult huvitavaiks: ma ei suutnud ära oodata, kes võidab ja lugesin kiiremini kui ma end suuteliseks pidasin... Kui Viimases Lahingus saabusid lootuse madalseisu hetkel, mil ühendatud väed olid juba kaotamas Maailmade Sõda hea ja kurja vahel kuninglikult graatsilised Kotkad, nutsin ma südamest (minu puhul üliharuldane!). Vääriline lõpp maailmakirjanduse suurtriloogiale, kuid samas nii kurb...
Teksti loeti eesti keeles

Pean seda samuti triloogia kõige nõrgemaks osaks. Sisu keskendus väga sõdade peale ja stiil läks väga vanatestamentlikuks, liiga pateetiliseks.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin ammu ja nüüd lehitsesin teise üle.Vahest muidu oleks nelja pannud aga just Frodo ja Jussi ringilippamine orkide keskel tõstis minu silmis hinnet tublisti. Kahju, et orkidest nii vähe kõneldakse. Ka kõik muud süþeeliinid olid huvitavad ja põnevad aga orkide osa üle prahi, sest seal ei olnud kõik nii üllad ja suursugused. Mitte, et kuri elustiil mulle meeldiks aga see tõi tegevusele oluliselt värvi juurde. Igatahes üle lehitsedes tekkis huvi uuesti läbi lugeda ja seda ei juhtu iga raamatuga :)
Teksti loeti eesti keeles

Panen nelja, kuna viimase raamatu teine pool ei olnud nii hea kui ma lootsin. Siis oli huvitav kui mindi tagasi maakonda ja saadi teada, et seegi on kurjuse alla langenud, kuid mulle ei meeldinud, et Frodo halvaks muutus. Kõige enam LOTR tegelastest meeldis mulle Juss(tegelikult Tom, aga eestlased panid Eesti pärasema nime). See oli selline lahe sell. Tema oli see, tänu kellele Frodo üldse hakkama sai. Lõpus oli laul Frodost, kuigi see oleks pidanud olema Jussist, sest temagi hoidis sõrmust enda käes, kuid ei vandunud hetkeksgi alla sõrmuse ahvatlustele. Aga samas peab ka Frodost aru saama-tal oli see sõrmus mitu korda kauem kui Jussil. Kuid sellest hoolimata on Juss lahedam! Paneksin küll viie aga kahjuks ei jõua see osa ülejäänud kahe tasemele.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, minu meelest oli Juss (ning Sam, kui ma ei eksi) kõige tüütum tegelane kogu raamatus ning tuletas mulle meelde Verne`i neegreid, eriti Nabi "Saladuslikust saarest". Täiesti arukad, algatusvõimelised ja toredad tegelased mõlemad, aga kui Cyrus või Frodo murelikult ohkama juhtub, on kohe "Massa siin, massa seal" või "Peremees, ära pahanda, Juss masseerib nüüd su väsinud õlgu". Eneseväärikust võiks ju ikkagi rohkem olla, isegi kui sa oled ainult raamatukangelane.
Verne`ist ma saan aru, ajad olid sellised, aga Tolkienist ma aru ei saa. Kui ma viimased korrad LotRi lugesin, jätsin need Frodo&Jussi kahekesi askeldused rahumeeli vahele, põhiliselt just selle ühe osapoole mõistetamatu orjalikkuse pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Sama pateetiliselt tüütu, või tüütult pateetiline, kui eelmised osadki. Ei hinda nii läägeid ja venivaid raamatuid eriti...
Teksti loeti eesti keeles

Võrratu! Siin ei ole mitte midagi sellist, mida veel tahaks, kõik on just nii nagu vaja. Jah, ainult et tagasi tahaks sinna müstilisse maailma, seiklema koos Vennaskonnaga. Liiga kauaks olen siia jäänud...
Teksti loeti eesti keeles
x
Lily Tamm
06.01.1989
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Words Like Coins on Farseeri maailmas toimuv lugu, mis eelkõige meenutab muinasjuttu, mida sellest maailmast varasemast tuttavad tegelased võiksid rääkida.
Põuaga käivad kaasad rotid ja pecksie`d. viimased täidavad osasid inimesi hirmuga ja on teistele vaid väljamõeldis. Igatahes käib on nendega seotud see, et kui keegi neid aitab, peavad nad pärast tema käske kuulama. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et nad võtavad sõnu väga täpselt ning igaüks peaks korduvalt mõtlema enne kui ta pecksiele midagi ütleb.
Jutustus kirjeldabki paari päeva kahe naise elus, kellest üks on selgelt väikeste tähenärijate vastu meelestatud ja teine päriselt ei tea, kuidas suhtuda. Kuidagi peavad nad teineteise ja kaevule kippuvate pecksiedega hakkama saama.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle on juba Liveshipide seeriast Hobbi loodud Draakonite käsitlus põnev tundunud ja sestap nautisin ka The Dragon Keeperi lugemist.Tintaglia juhitud inimesed aitavad uutel Draakonitel ilmavalgust näha, aga selgub, et nende areng ei lähe kuigi lihtsalt. Draakonid asuvad ühes inimestest (suurest Rain Wildi elanikest) saatjatega teele lootuses leida iidne Elderlingide linn ja lubatud parem tulevik. Lisaks hooldajatele, kes suuri roomajaid ka toidavad, on teekonnal kaasas kroonik ja õpetlane ning muidugi ei pääse neist, kes Draakonitest omakasu loodavad saada. Jätkub nii inimeste kui Draakonite suhete lahkamist ja õnnestub kohtuda ka mõningate Liveshipide seeriast tuttavate tegelastega.
Teksti loeti inglise keeles

Speckide maailmast tahaks tegelikult rohkem teada saada, kuigi see pole siiski nii huvitav nagu triloogia esimestest osadest võinuks aimata.

Lugesin küll sellegi raamatu kiiresti läbi, aga meelde jäi tegelikult vähe.
Teksti loeti inglise keeles

"Taliesin" on lugu Taliesini nimelisest mehest, kes elab Rooma Impeeriumi aegses Britannias ning Charise nimelisest tüdrukust, kelle koduks on Atlantis.
Charis on Atlantises ühe kuningriigi printsess, kes pole oma perega just parimates suhetes. Temast saab bull drancer, sest ta otsib surma, aga kummalisel kombel on just tema see, kes peab üritama vähemalt osasid Atlantise elanikke päästa hukust, mida kõik selle müstilise saarega seostavad. Neil õnnestubki väikese seltskonnaga pääseda ja nad leiavad oma tee Britanniasse, kus neid haldjateks peetakse.
Taliesin on leidlaps, kellele juba algul ennustatakse suurt tulevikku. Temast saab druiid ja bard, kes on oma võimete poolest väga hinnatud. Ta on sunnitud lahkuma oma kodupaigast ja satub kokku Charise rahvaga.Muidugi ei ole suhted lihtsad, aga nagu juba algusest aimata võib, armuvad kaks peategelast ja neile sünnib laps Merlin, kelle nimeline on ka sarja järgmine raamat.

Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.

Teksti loeti inglise keeles

Olen nõus, et paralleele võib Fitziga tõmmata, aga päris koopiaga ka tegemist ei ole. Vähemalt jätavad tegelased inimliku mulje.
Samas olen nõus, et tuleb jääda viimast osa ootama, eriti selle tõttu, et tahaksin rohkem Speck`idest teada saada.

Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.

Teksti loeti inglise keeles

Kooli kohustuslik kirjandus ja mulle täitsa meeldis. Andis võimalust arutada erinevate detailide üle ja kuigi mõned asjad võivad olla aegunud, siis on seal mõtteid mis ka praegust ühiskonda puudutavad.Väärtulik kül jah pigem filosoofilisest kui ulmelisest poolest.Omamoodi üllatunud olin minagi, et Voltaire siit eest leidsin, aga kui juba siis juba...
Teksti loeti eesti keeles

Hea ja lihtne, noor ja veidi nõrk. Ma ei tea, kas loeksin seda ka siis kui sel Saphirat poleks.
Ilus unistus võib see maailm autorile olla. Vähemalt nii arvan mina.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti päris meeldiv, omajagu kerge ja teist niipalju mõtlemapanev.
Ingel on lahe, Mina on kindlasti üks äärmiselt sisukas noor neiu ja minategelane teeb teoses läbi hämmastavaid muutusi.

Ning muidugi see kuulamise lugu... kuulakem kõik tähelepanelikumalt
Teksti loeti eesti keeles

Sisust on korralik kokkuvõte tehtud, seetõttu ei hakkaks seda kordama.
Samas ei olnud Akadeemia osa minu arvates nii hull midagi. Seal olid mõned tegelased, kelle kohta tahaks rohkem teada saada. Ning mõned vägagi huvi pakkuvad episoodid, mis ilmestasid kergemaid koolipäevi.
Huvitavaid tegelasi jagus muidugi ka Akadeemiast välja, näiteks Epiny.

Mul on muidugi ka Hobbi vaimustus, aga hindes siiski kahtlust ei ole.
Ja tõesti, tegelased panid kaasa elama ja ajasid vahel vihale. See on mõjuv.
Teksti loeti inglise keeles

Mullegi oleks natuke pikemas versioonis ehk rohkem meeldinud, sest jutustus ise jäi kogu selle faktide rägastiku keskel kuidagi skemaatiline.
Teksti loeti eesti keeles