Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

Leht ja puu

(kogumik aastast 1993)

eesti keeles: Tallinn «Tiritamm» 1993

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
19
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (19)
Jüri Kallas

Kogumik Tolkieni väikevorme. Ava(ja nimi)lugu "Leht ja puu" (Leaf by Niggle; "Dublin Review" 1945; jaanuar) on (minu meelest) üks paremaid (ulme)jutte kunstnikust ja tema loomingust. "Suur-Woottoni sepp" (Smith of Wootton Major; 1967) on minu jaoks kogu kõige nõrgem lugu. Miks? Seda on üsna raske öelda, ilmselt on see teatav Tolkienile iseomane puine kirjutamisstiil, mis ka (lisaks "Sõrmuste isandale") selles loos võimust kipub võtma. "Talumees Giles Hamist" (Farmer Giles of Ham; 1949) on jälle säherdune tore ja muhe pajatus ühest lihtsast hingest, kes kõigile ära teeb. Braavo! Minu meelest on see kogu Tolkieni parim raamat, ka Edgar Valteri illustratsioonid ning tõlge on võrratud. Tobe võib see ju olla, et nimetada autori kõrvaliste väikevormide kogu tema parimaks raamatuks, aga mis teha... mul on juba säherdune pisut väärastunud maitse. LUGEGE!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

On küll jah parimad seni loetud Tolkieni lugudest. Ise ma pole veel muidugi seda va "LOTRi" lugenud aga ikkagi on selline imelik tunne, et need lood on palju etemad. Siin on puudu see mõttetu jahumine, mis mõningaid teisi lugusid täidab. Pole ju vaja heaks looks viitesadat lehekülge, kui viiekümnest piisab. Lastel kah parem lugeda, sest mis see Tolkien ikka muud on kui lastekirjanik. Nii et lugege parem seda kogu tema telliste asemel ja te ei kahetse.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Oi rõõmu! Läksin poodi ja ennäe - Tolkieni raamatut müüakse, eestikeelne veel pesle selle! Tore raamat nii noorele kui vanale. Mulle isiklikult meeldis kõige enam muidugi talumehe lugu. :-) Paistab, et JRRT oli vabal ajal aeg-ajalt paras nalja ja napsumees :-)) Igatahes soovitan lugeda. Ka "Leht ja puu" on ka hea, kuid pisut rafineeritum. "Suur Woottoni sepp" on tõesti tsutike puine ja mõjub tema klassikaliste lugude kordamisena. Lugeda kõlbab sellegi poolest.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Mu meelest on nimilugu ikkagi kogumiku parim konkurentsitult, selline kaunis nägemus reinkarnatsioonidest ja elamiseülesandest pandud hubasesse muinasjutuvormi. Sygavalt filosoofiline ning samas selline hirmlihtne. Giles on võrreldes sellega kuidagi kergeke, selline võrdne Jaan Krossi Mardileivaga ( ja assotsiatsioon ei tekkinud mitte ainult selle pärast, et mõlemad lood on Valteri poolt illustreeritud). Kogumiku juttude näol on minu jaoks tegemist äärmiselt huvitava Tolkieni-nähtusega, mõelda vaid tolle ytlemata yletamatu suurtellise peale... ja siis kõrvutada seda "Lehe ja puu" lakoonilise lyhivormiga. Klassifitseerin kogumiku kauniks loodusnähtuseks, mille tekkimine suurvormimeistri käe alt on niisama hunnitu kui ootamatu. Ainuke häda, et vahepeal tekib vägisi tunne, et Edgar Valter on lood ise kirjutanud ;o)
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Tõesti päris head jutukesed, kuid mina neid nii kergemeelselt Tolkieni teistest raamatutest kõrgemale ei asetaks. Tolkieni peateoseks on siiski LotR. "Talumees Giles Hamist" oli minu arvates neist kolmest loost parim. Oli selline mõnus muinasjutt, mis vürtsitatud mõnusa huumoriga. Nagu enamus, nii arvan ka mina, et "Leht ja puu" (mis oli küll üpris hea lugu) on talumehe jutust tiba nõrgem. Kogumiku kolmas lugu "Suur Woottoni sepp" oli ülejäänud kahest kehvem (kuigi ka tema oli loetav). Ta tundus minu arvates teistest kuidagi igavam ja stamplikum, sest tegevus piirduski enamasti ainult haldjatemaal käimisega. OK, lugeda kõlbavad kõik kolm lugu. Seega lugege ja te ei kahetse!!!
Teksti loeti eesti keeles
nore

Kummaline, mulle meeldis kõige enam just" Suur-Woottoni Sepp" . Lugedes eespool olevaid arvustusi, on seda nimetatud stamplikuksja puiseks, kuid minu meelest just sobivalt mõtlik ja isegi siiras.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Ahh, tegelikult olid kõik need kolm siin kogus sisalduvat juttu head. Fantastiliselt mõnusa tunde jättis sisse see raamat.. See viimane, farmel Giles`ist oli muidugist.. kõige yllatuslikum. Kääbikust ja sõrmuse triloogiast kyll kuskilt välja ei paistnud, et vanameistril ka huumorisoon kusagil olemas.. Tugev viis ja palju õnne synnipäevaks.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Sõrmuste saaga arvustusse kirjutasin, et oleks ta selle rasvase elevandi asemel hoopis teinud lühemaid lugusid… Vaat just selliseid, nagu siia kogutud. Kui ta suurteostest jääb natuke papi maitse, siis lühilood on suurepärased, humoorikad, detailirohked ja elusad. Arvustan just eestikeelset kogumikku, sest koos juba mainitud E. Valteri illustratsioonidega pean seda sisu ja vormi moodustatud tervikuna üheks parimaks eestikeelseks raamatuks.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Lugesin raamatut ilma et ma oleks teadnud, kelle kirjutatud. Muidugi... peale esimest jutustust polnud enam kahtlus. Väärib 5`t. Lugusid ise ei mäleta. Paar aastat on lugemisest möödunud, aga eks nad sellised muinasjutulised novellikesed olid. Mõne kirjaniku puhul tuleb hinne 5 loomulikult, eneestmõistetavalt. Tolkiin oli&on üks sellistest.
Teksti loeti eesti keeles
x
Lily Tamm
06.01.1989
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Lily Tamm

Words Like Coins on Farseeri maailmas toimuv lugu, mis eelkõige meenutab muinasjuttu, mida sellest maailmast varasemast tuttavad tegelased võiksid rääkida.
Põuaga käivad kaasad rotid ja pecksie`d. viimased täidavad osasid inimesi hirmuga ja on teistele vaid väljamõeldis. Igatahes käib on nendega seotud see, et kui keegi neid aitab, peavad nad pärast tema käske kuulama. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et nad võtavad sõnu väga täpselt ning igaüks peaks korduvalt mõtlema enne kui ta pecksiele midagi ütleb.
Jutustus kirjeldabki paari päeva kahe naise elus, kellest üks on selgelt väikeste tähenärijate vastu meelestatud ja teine päriselt ei tea, kuidas suhtuda. Kuidagi peavad nad teineteise ja kaevule kippuvate pecksiedega hakkama saama.
Teksti loeti inglise keeles
Lily Tamm

Mulle on juba Liveshipide seeriast Hobbi loodud Draakonite käsitlus põnev tundunud ja sestap nautisin ka The Dragon Keeperi lugemist.Tintaglia juhitud inimesed aitavad uutel Draakonitel ilmavalgust näha, aga selgub, et nende areng ei lähe kuigi lihtsalt. Draakonid asuvad ühes inimestest (suurest Rain Wildi elanikest) saatjatega teele lootuses leida iidne Elderlingide linn ja lubatud parem tulevik. Lisaks hooldajatele, kes suuri roomajaid ka toidavad, on teekonnal kaasas kroonik ja õpetlane ning muidugi ei pääse neist, kes Draakonitest omakasu loodavad saada. Jätkub nii inimeste kui Draakonite suhete lahkamist ja õnnestub kohtuda ka mõningate Liveshipide seeriast tuttavate tegelastega.
Teksti loeti inglise keeles
Lily Tamm

Speckide maailmast tahaks tegelikult rohkem teada saada, kuigi see pole siiski nii huvitav nagu triloogia esimestest osadest võinuks aimata.

Lugesin küll sellegi raamatu kiiresti läbi, aga meelde jäi tegelikult vähe.
Teksti loeti inglise keeles
Lily Tamm

"Taliesin" on lugu Taliesini nimelisest mehest, kes elab Rooma Impeeriumi aegses Britannias ning Charise nimelisest tüdrukust, kelle koduks on Atlantis.
Charis on Atlantises ühe kuningriigi printsess, kes pole oma perega just parimates suhetes. Temast saab bull drancer, sest ta otsib surma, aga kummalisel kombel on just tema see, kes peab üritama vähemalt osasid Atlantise elanikke päästa hukust, mida kõik selle müstilise saarega seostavad. Neil õnnestubki väikese seltskonnaga pääseda ja nad leiavad oma tee Britanniasse, kus neid haldjateks peetakse.
Taliesin on leidlaps, kellele juba algul ennustatakse suurt tulevikku. Temast saab druiid ja bard, kes on oma võimete poolest väga hinnatud. Ta on sunnitud lahkuma oma kodupaigast ja satub kokku Charise rahvaga.Muidugi ei ole suhted lihtsad, aga nagu juba algusest aimata võib, armuvad kaks peategelast ja neile sünnib laps Merlin, kelle nimeline on ka sarja järgmine raamat.

Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.
Teksti loeti inglise keeles
Lily Tamm

Olen nõus, et paralleele võib Fitziga tõmmata, aga päris koopiaga ka tegemist ei ole. Vähemalt jätavad tegelased inimliku mulje.
Samas olen nõus, et tuleb jääda viimast osa ootama, eriti selle tõttu, et tahaksin rohkem Speck`idest teada saada.

Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.
Teksti loeti inglise keeles
Lily Tamm

Kooli kohustuslik kirjandus ja mulle täitsa meeldis. Andis võimalust arutada erinevate detailide üle ja kuigi mõned asjad võivad olla aegunud, siis on seal mõtteid mis ka praegust ühiskonda puudutavad.Väärtulik kül jah pigem filosoofilisest kui ulmelisest poolest.Omamoodi üllatunud olin minagi, et Voltaire siit eest leidsin, aga kui juba siis juba...
Teksti loeti eesti keeles
Lily Tamm

Hea ja lihtne, noor ja veidi nõrk. Ma ei tea, kas loeksin seda ka siis kui sel Saphirat poleks.
Ilus unistus võib see maailm autorile olla. Vähemalt nii arvan mina.
Teksti loeti eesti keeles
Lily Tamm

Tõesti päris meeldiv, omajagu kerge ja teist niipalju mõtlemapanev.
Ingel on lahe, Mina on kindlasti üks äärmiselt sisukas noor neiu ja minategelane teeb teoses läbi hämmastavaid muutusi.

Ning muidugi see kuulamise lugu... kuulakem kõik tähelepanelikumalt
Teksti loeti eesti keeles
Lily Tamm

Sisust on korralik kokkuvõte tehtud, seetõttu ei hakkaks seda kordama.
Samas ei olnud Akadeemia osa minu arvates nii hull midagi. Seal olid mõned tegelased, kelle kohta tahaks rohkem teada saada. Ning mõned vägagi huvi pakkuvad episoodid, mis ilmestasid kergemaid koolipäevi.
Huvitavaid tegelasi jagus muidugi ka Akadeemiast välja, näiteks Epiny.

Mul on muidugi ka Hobbi vaimustus, aga hindes siiski kahtlust ei ole.
Ja tõesti, tegelased panid kaasa elama ja ajasid vahel vihale. See on mõjuv.
Teksti loeti inglise keeles
Lily Tamm

Mullegi oleks natuke pikemas versioonis ehk rohkem meeldinud, sest jutustus ise jäi kogu selle faktide rägastiku keskel kuidagi skemaatiline.
Teksti loeti eesti keeles