Paljuski tundus mulle, et Tolkien kirjutas endast -- kunstnikust, kelle elutööks oli Lõuend Puust ja maastikust, mida keegi ei hinnanud. Mulle jäi tunne nagu tema olekski see Nickeri-nimeline mees, kellel siiski viimaks.. viimaks õnnestus olla oma Lõuendi sees, elada oma kunstis. Kunstis, mida ta pintsliga lõi ja mis muutus elavaks. Jättis küll natuke kurva maigu, kuid lõpp oli ilus. Mitte muinasjutuliselt ilus... vaid reaalselt.
Tugev jutt, mis ei ole kindlasti mitte ulme. V6i kui seda ongi, siis nii libamisi, et patt r22kidagi. Arvan ,et isegi fantasy vanameistri tugevaim yldse.
Mulle meeldib väga. Üldist pilti eesti ulmes vaadates on lugu ikka väga omanäoline - lugedes ei ole sellist konventsionaalsustesse kaldumise, eeskuju järgimise tunnet. Kuigivõrd meenutab maagilist realismi. Samas, tegelased käituvad kuidagi ebareaalselt.
Kui teid miski, natukenegi LOTR filmides häiris...ja on huumorimeelt... Paraku ei ole tegemist romaaniga, vabandust. Filmiparoodia,üks vaimukamaid, mida olen näinud.Erinevate tegelaste päevikud. Paraku slash, aga ikkagi hea. Seni olen näinud ainult netis. Tsiteeriksin siinkohal Legolase päevikut:" Day One:Went to Council of Elrond. Was prettiest person there. Agreed to follow some tiny little man to Mordor to throw ring into volcano. Very important mission - gold ring so tacky.Day Four:Boromir so irritating. Why must he wear big shield like dinner plate all the time? Climbed up Caradhras but wimpy humans who cannot walk on snow insisted we climb back down. Am definitely prettiest member of the Fellowship. Go me!"...ja nii edasi. Ei anna isegi võrrelda eesti keeles ilmunud paroodia-jubedusega. Mõnus.
minu meelest j`a`ab LOTR t`aiesti selle varju. kui LOTR l6pp tegi kurvaks, tekitab S l6pp t`aieliku depreka. l6ppeks, v`aidetakse, et see oli Tolkieni k6ige armsam, suuremat t`o`od n6udnud etc. t`o`o.
Aga see on ju puhas p`hh ! Oma lapsele kyll seda esimeseks lugemiseks ei annaks kui tahaks talle ulmet tutvustada. Tegelikult v6iks selle raamatu... Ei tea, mis vanusele see yldse saab m6eldud olla.
Tõeliselt hea raamat, kui välja arvata see, et nõrganärvilisemale lugejale üldse ei soovita, liig noorele ka mitte.Tekitab sellise paranoilise tunde: hääletada enam ei taha, mõte plastilisest kirurgiast ajab öökima ja enne magamaheitmist vaadake ikka voodi alla :)
T6esti hea, asjaga on vaeva na"htud ja to"o:d tehtud, t6eliselt professionaalne jutt ja seda juhul kui ainult ideest oleks piisanud, et ilma erilist vaeva na"gemata keskmiselt hea kirjatykk kokku vorpida. Tuletab natuke meelde " Sierra Titauna nekropoli".
Tegelikult ikka häbematult annaks tõmmata paralleele Ellisoni ja Spinradi ja Vonneguti vahele ja keegi on seda niikuinii juba teinud ja andnud neile vaimuka ja peene ja märkitabava nimetuse nagu "sisikonna loksutamise kirjanikud" aga muidugi kenama ja mitte nii tobeda ja keegi ei vihastanud ta peale ja see raamat on nii-nii-nii hea.Ja väga naljakas.
Aga Vonneguti raamatutega on mul ikka nii olnud et kõigepealt ma vihastan.Et mix ei ole happy end`i ja selliseid väärtusi nagu ikka-ammu paika pandud ja hea tegelase loogilisele tegevusele järgneb ebaloogiline prohmakas.Aga see on ju tore ! Raamatu iroonia ja pointi arusaamise järel tekkiv tahtmine trükis aknast laia kaarega välja lennutada on igati väärt adrenaliini- ja ideedevoogu mis tekib.Ja tegelikult inimesed ongi sellised. Aamen.
Muidu lõpp hea raamat aga selline paranoiattekitav nagu näiteks "hea uus ilm" mille peala jääb paha maitse suhu ja juuksed tõusevad püsti.Mitte lugeda lastel, nõrganärvilistel ja enne magamaminekut.
Aga mulle meeldisid kõige rohkem just need loodus- pargi- ja õhukirjeldused. Täiesti reaalsuse tunne oli jutul sees ja arvatavasti oleks asja kõige parem lugeda talvel kahekümneviiekraadise külma juures, kui on hirmus isu suve taga nutta.Aga õudne ei olnud.Huvitav ka ei olnud.Ja tegelased olid kuidagi ebausutavad. Nähtavasti on püüeldud mingi erilise realismi poole aga saavutatud on osaline kiiks.
Kui mitu aastakest tagasi sai esimest korda loetud tundus jube hea ja oli täielik eufooria.Nüüd uuesti ja uuesti lugedes tundub, et mõne asja kallal võiks ikka norima hakata nagu lauseehituse kallal paaris kohas.Tahax ingliskeelset varianti näha. Ja Elric pidi olema antikangelane. Milline on antikangelane ? Kas kusagil leidub tema iseloomulike joonte kirjeldus ? Tuleb miskipärast meelde Pratchetti nägemus kangelase vanaduspõlvest.Teoreetiliselt on antikangelane "paha".Elricu-raamatus on "paha" ehk vastasleer täiesti olemas.Järelikult Elric ei ole paha.Või on ? Igal juhul, see raamat on hea. See raamat on suurepärane.Hea asja eest väljasolevatest kangelastest on niigi kõrini.
