Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

Perchance to Dream

(jutt aastast 1948)

ajakirjapublikatsioon: «Planet Stories» 1948; talv [pealkirjaga «Asleep in Armageddon»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ehk surres undki näha»
«Mardus» 1994; nr. 4 (Ray Bradbury ekstra)
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
5
6
7
3
0
Keskmine hinne
3.619
Arvustused (21)

Sa satud planeedile, kust loodad peagi pääseda. Ent ilmneb üks ootamatu takistus, mis ei lase ideel just sinu ootuste kohaselt realiseeruda: sa ei tohi magada. Sa saaks, aga ei tohi. Sest kui sa magad, siis juhtub midagi ja see mis une ajal sünnib, ei meeldi sulle kohe kindlasti... Suhteliselt etteaimatav looke,mitte miadgi uut. Stambilik, seda nii mõneski mõttes. Lõpp? Vastas eeldustele, seega halb. Korralik lõpp peab lugejat tabama ootamatult, see siin seda aga ei teinud.
Teksti loeti eesti keeles

Mõningane stamplikkus küll, ent ometigi väga hea. Juhtusin seda väiksena raadiost kuuldemänguna kuulama ja kunagi hiljem sai raamatust kah loetud... igatahes meeldis. Väga.
Teksti loeti eesti keeles

Pealkiri on väga hästi valitud, peab märkima.

Lõpus kohta -- tegelikult ju mdagi hullu ei juhtunud peale selle, et peategelane surma sai. Kui viimased laused "Ilusaid unenägusid" peaks mingi puänt olema, siis on see küll ebaõnnestunud. Olid ju neil kahel mehel kõik võimalused olemas, et kohe kui ilmneb planeedi olemus, sealt kaduda. Ka oleks peategelane sel hetkel, kui avastas, et raadio ei tööta, kirja võinud kirjutada tema võimalikele leidjatele, sest arvestas ta ju täiesti kainelt nii enesetapu kui hullumise võimalusega. Tegemist IMHO on tegelikult ühega vähestest lugudest, mis teatris või filmina paremini töötaks kui jutuna -- kuuldemängu siin juba maniti.

Teksti loeti eesti keeles

Kummaline jutt.

Olen seda teksti korduvalt lugenud. Üldiselt meeldib... samas tekitab iga korduslugemine teatavat raskust. Neli peaks seega õige hinne olema, et hea jutt, kuid üle lugeda ei taha. Kõik korduslugemised on ju olnud tingitud sellest, et sain originaali kätte, et ilmus eesti keeles... aga mitte sellest, et oli superhea jutt. Muide, mälestused sellest jutust on alati paremad, kui lugemisel tekivad muljed.

Jutt ise on klassikaline näide õudustehnikast SF kuues... et asendame purunenud kosmoseraketi purunenud postitõllaga, väikeplaneedi mingi metsakolka trahteriga ja iidse tsivilisatsiooni esindajad mingite rahutute vaimude/deemonitega – ning midagi ei muutu!

NB! Pealkiri pärineb «Hamletist», kui keegi veel ei tea.

Teksti loeti vene, inglise ja eesti keeles

Täiesti tüüpiline bradburylik lugu, mis haakub Marsi kroonikate fiilinguga. Hästi hakitud laused ja mõnus meeleolu.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti tüüpiline bradburylik lugu, aga vot taolised mulle kohe üldse ei meeldi. "Ühte" ei pane, sest oma võlu on siiski ka sellel tekstil. Pean ütlema, et RB lood küllaltki suures mahus mulle suurt ei meeldi, kuid sellegipoolest ma loen teda võimalusekorral. Seega, midagi peab tas olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumikust "Kaleidoskoop" üks mu lemmikuid. Lahe on lugeda piisavalt naiivset sisemonoloogi, mis väljendab mehe aeglast hulluksminemist. Lõpp oli ettearvatav, aga see ei häirinud.
Teksti loeti eesti keeles

Karm lugu. Karm ja absoluutselt ebaõiglane. Lugu sellest, kuidas metsa raiudes laastud laias kaares lendama kipuvad. Pole n6us, et kannab endas ".. kroonikate" fiilingut. Asi selles, et kui Marss oli enne Homo Sapiensi saabumist siiski suht rahumeelne (et mitte isegi öelda idylliline koht), siis asteroidi kohta seda kyll öelda ei saannud. Nojah, eks on 6ige kyll, et klassikalise horrori sisu on v6etud ja valatud SF`i, kuid see teostus... Viis suure ja rasvase plussiga
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mees teeb hädamaandumise ühele planeedile, leiab et jäi ühes tükis kokku. On rõõmus ja kutsub endale "puksiirabi". Planeedil aga on kaks "mõistust", kes väga soovivad võidelda...
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis ja ei meeldinud ka. Ideel pole midagi viga, piisavalt huivitav, et lugeja tähelepanu köita. Tasemel on ka kirjeldused ja stiil. Ette võib heita peategelase ebausutavust ja liiga tavalist lõppu. Aastal 1948 võis see ju rahvast üllatada, kuid tänapäeval enam mitte. Aeg on teinud oma töö!
Teksti loeti eesti keeles
x
Arvo Laarmann
19.10.1978
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Eelnevaid arvustusi lugedes tekkis tunne, et midagi selles loos läks minu jaoks kaduma. Kurb oli vaadata kuidas tugevatel emotsioonidel põhinev jutt arvustajate poolt seatud piiride ja tehniliste üksikasjadega ribadeks kisutakse. See oli minu meelest hingega lugu ja nii ma teda võtsingi.
Teksti loeti eesti keeles

Sisu jäi tõesti veidi väheks. Loo põhieesmärgiks oli minu meelest siiski hoiatada lapsevanemaid, kes oma lapsi ära unustama kipuvad.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast selle jutu lugemist tuli endalgi tahtmine heategusid korda saata ja lõpetada see õeluse endasse kogumine. Hakkan siis pihta ja panen alustuseks sellele loole hindeks viis.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis veidi rohkem kui "Tempel selvas". Tempo ja stiil sobisid päris hästi kokku. Loo miinuseks on aga see, et põhjusele, mille pärast möll üldse pihta hakkab, nii vähe tähelepanu pööratakse.
Teksti loeti eesti keeles

Seiklusjutu kohta oli tõesti päris hea. Templit oli väga hästi kirjeldatud. Siiski jäid häirima kuidagi tuimad tegelased, ja lahendamata mõistatused. Oleks teada tahtnud, mis pärast need nooled ära haihtusid. Kotkasulg oli tõesti kõige meeldivam tegelane. Willardist jääb aga selline mulje, et ta püsib elus ainult tänu sellele, et teda mitte kunagi esimesena ei rünnata.
Teksti loeti eesti keeles

Tõlkejuttudest avaldasid kõige paremat muljet Sawyeri ja Nenoneni jutud. Trinity jättis kodumaistest autoritest kõige meeldivama mälestuse. Mario kivistiku artikkel muutis ka kogumikku vähe asjalikumaks.
Teksti loeti eesti keeles