Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

Here There Be Tygers

(jutt aastast 1951)

eesti keeles: «Saagu siia tiigrid»
«Täheaeg» 1992/93; talv
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg (ajakiri)
Hinne
Hindajaid
7
3
2
0
0
Keskmine hinne
4.417
Arvustused (12)
Toomas Aas

Suure kaevanduskorporatsiooni käsutuses olev luurelaev saabub maavarade otsingul järjekordsele planeedile. Enamus meeskonnast leiab selle olevat äärmiselt meeldiva koha, pahal suurkorporandil mõlguvad aga meeles ainult naftadollarid. Lugu kujutabki kahe maailmavaate kokkupõrget, püüdes meile selgeks teha et lisaks utilitarismile tuleb osata vahel ka aeg maha võtta ja lihtsalt elust mõnu tunda.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Ilus lugu ju tegelikult, stiililt (v. esitatud maailmavaatelt) meenutab "Marsi kroonikaid". Kuid arvestades, et planeeti oli tõepoolest kujutatud paradiisi-sarnasena, kahtlen sügavalt, kas mehed ikka oleks missioonile lojaalseks jäänud. Liiatigi kuna naasmata jäänud raketti poleks keegi otsima hakanud.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Sama paradoks seisis ka Simaki "Linnas" uurija ees, kelle kõik mehed olid Jupiterile laskunud ja jäänud ja kes lõpuks ise koos koeraga laskumist järele proovima läks. Simaki kangelane pöördus tagasi -- kuid tema tagasipöördumine sai inimkonnale saatuslikuks. Bradbury tagasipöördujate puhul see ilmselt nii olema ei saa. Simak kirjutas inimkonnast, Bradbury inimesest.

Muidu on sellised lood vististi igivanade haldjamuinasjuttude uuestisünnid -- lood inimestest, kellele ebamaised olendid pakkusid võimalust saada enda sarnaseks, kuid kes sellest siiski ära ütlevad. Paras annus psühholoogilist kompensatsioonimehhanismi muide -- mul on siin, kus ma olen, paha küll, aga ega seal ka parem poleks, näed, nemad said võimaluse sinna minna ja jääda, aga ikka tulid tagasi...
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Kurradima m6jus ja hea asi. Jällegi on mul tunne, et ega Ray inimkonda eriti ei armasta ja on suht kindlal veendumusel, et mujal saab ikka ainult parem olla. Ja need isendid inimkonnast, kes ei ole kah päris lootusetud, v6tab see parem keskkond ka r66muga vastu. Seda sinast novelli on ka ekraniseeritud vähemalt kahel korral (olen näinud). 1 neist oli vanelaste animafilm (oli ilgelt m6juv ja hea) ja teine Ray Bradbury lyhilugudes (oli siuke paras yankee`de poolt lagastatud kraam, a ega nad seda päris ära rikkuda ikka ei olnud suutnud). Ylihea.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Märt Saar

Bradbury on kirjutanud planeedist kui naisest. Astronautidest kui tõelistest meestest. Arvan, et sõna: naine iseloomustab ja hindab antud juttu kõige paremini. Andis mõnusa pühapäevatunde ja kindla teadmise, et loetud on üks paremaid "Kaleidoskoobi" jutte.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Bradbury on Bradbury. Tõeline meister, ei suuda keegi sedaviisi kirjutada kui tema. Jäljendamatu. Bradbury märksõna on "ilu". Isegi koledatest asjadest suudab ta ilusasti kirjutada.Antud loos võitlevad ilu ja inetus otseselt omavahel. Võidab ilu, küll mitte absoluutselt. Võitluse inetuse (Chatterton) vastu võidab ta küll lihtsalt, aga võitluses kohusetundega (meeskond) jääb siiski kaotajaks. Ainsaks ilu andunud kummardajaks jääb Driscoll, kes planeedile maha jääb.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Ei maitse mulle Bradbury. Eriti kui ta esimesel leheküljel asja oa välja räägib ja siis seda viimase leheküljeni üle kordab.
 
Aga noh, naise planeedina (või vastupidi) esitamine on ka midagi väärt.
Teksti loeti vene keeles
x
Arvo Laarmann
19.10.1978
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Arvo Laarmann

Eelnevaid arvustusi lugedes tekkis tunne, et midagi selles loos läks minu jaoks kaduma. Kurb oli vaadata kuidas tugevatel emotsioonidel põhinev jutt arvustajate poolt seatud piiride ja tehniliste üksikasjadega ribadeks kisutakse. See oli minu meelest hingega lugu ja nii ma teda võtsingi.
Teksti loeti eesti keeles
Arvo Laarmann

Sisu jäi tõesti veidi väheks. Loo põhieesmärgiks oli minu meelest siiski hoiatada lapsevanemaid, kes oma lapsi ära unustama kipuvad.
Teksti loeti eesti keeles
Arvo Laarmann

Pärast selle jutu lugemist tuli endalgi tahtmine heategusid korda saata ja lõpetada see õeluse endasse kogumine. Hakkan siis pihta ja panen alustuseks sellele loole hindeks viis.
Teksti loeti eesti keeles
Arvo Laarmann

Mulle meeldis veidi rohkem kui "Tempel selvas". Tempo ja stiil sobisid päris hästi kokku. Loo miinuseks on aga see, et põhjusele, mille pärast möll üldse pihta hakkab, nii vähe tähelepanu pööratakse.
Teksti loeti eesti keeles
Arvo Laarmann

Seiklusjutu kohta oli tõesti päris hea. Templit oli väga hästi kirjeldatud. Siiski jäid häirima kuidagi tuimad tegelased, ja lahendamata mõistatused. Oleks teada tahtnud, mis pärast need nooled ära haihtusid. Kotkasulg oli tõesti kõige meeldivam tegelane. Willardist jääb aga selline mulje, et ta püsib elus ainult tänu sellele, et teda mitte kunagi esimesena ei rünnata.
Teksti loeti eesti keeles
Arvo Laarmann

Tõlkejuttudest avaldasid kõige paremat muljet Sawyeri ja Nenoneni jutud. Trinity jättis kodumaistest autoritest kõige meeldivama mälestuse. Mario kivistiku artikkel muutis ka kogumikku vähe asjalikumaks.
Teksti loeti eesti keeles